Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

va aktus chicago1Chicago Eesti Maja koolilapsed koos õpetajatega Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamisel.     Foto: Siim Sööt

 

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva  tähistamine Chicago Eesti Majas pühapäeval,  23. veebruaril algusega kell 2 leidis aset pärast maitsvat lõunasööki,  mille valmistasid Chicago Eesti Maja perenaised  Maili, Ilona, Piret ja Margit.


Ehkki külm lumerikas talv oli kitsendanud ja jääga katnud parkimisplatsi, oli saal täidetud aktuselistega, nende seas hulgaliselt väikseid lapsi – peamiselt Chicago Eesti Kooli õpilased. Aktuse alguses laulis USA hümni Leo Radosavljevic oma isa George Radosavljevic'i klaverisaatel.

 

Päevakohase palvuse luges diakonõpetaja Gilda Karu, tänades Jumalat, et ta võimaldas Eesti Vabariigi loomise ja taastamise ning palus Jumala õnnistust Eesti Vabariigi valitsusele ja rahvale.

 

Aktuse avasõnad lausus CEM president Mehis Vahtra ning kutsus seejärel esinema CEM kooli lapsed. Lapsed esinesid mitmetes gruppides, esitades luuletusi, ringmänge, tantsu-  ja laulupõimikuid  ja koorilaule. Mudilased esinesid liikumispaladel koos õpetajatega, aga see toimus  innukalt ja sujuvalt ja nad teenisid tugeva aplausi.

 

Gilda Karu luges ette ERKÜ tervituse ja Illinois kuberneri Pat Quinn'i deklaratsiooni, milles 24. veebruar nimetati Illinois’ osariigis Eesti päevaks.

 

Kaks keskkoolinoormeest, Carl Eric Ausmees ja  Ayrton Kasemets esinesid sõnavõtuga. Ehkki siin sündinud ja koolis käinud, rääkisid nad  ladusas eesti keeles oma sidemetest eestlusega ja eesti  kultuuriga.

 

Järgnevalt tervitas aktuselisi CEM asepresident dr. Siim Sööt, kes on ka E.V. auasekonsul Chicagos. Pärast kohalolevate  E.V. aukonsuli Eric Harkna ja CEM auliikmete Koidula Mäeste ja Enno Toomsalu tutvustamist, rääkis ta huvitavalt  aukonsulaadi  tööst  ja tegevusest Chicagos ja tutvustas aktuse kõnelejat, Washingtoni Eesti Suursaatkonna asejuhti, Tanel Seppa.

 

va aktus chicago3Washingtoni Eesti Suursaatkonna asejuht Tanel Sepp, E.V. aukonsul Chicagos Eric Harkna ja end. CEM president (30.a.) ja auliige Enno Toomsalu.    Foto: Siim Sööt

 

Tanel  Sepp alustas tervitusega "Kallid kaasmaalased, lugupeetud eestlased ja Eesti sõbrad" ja analüüsis   siis sõna "lugupeetud" järgmiselt: "Ühelt poolt sellega kellegi poole pöördudes me näitame üles austust endast vanema, kogenuma või  muul  moel  väärikama kaaskodaniku vastu. Me peame  lugu temast. Täna siin avaldame lugupidamist nii 96-aastasele Eesti riigile kui ka kõigile neile, kellel on kas või natuke ruumi  südames meie põliste laante, meresoppide ja meie rikka ajaloo jaoks.

 

Teiselt poolt võiks seda sõna jaotada kaheks ja niiviisi kellelegi, kellel on mingi lugu pidada või alal hoida .... Tänasel päeval siin ja homme Eestis on meil hea võimalus rääkida meie Eesti loost; meil kõigil on selles oma osa. Eesti kultuuri  ja vaimu alalhoidmine pika Nõukogude okupatsiooni kestel  on  osaliselt võimalik eelkõige just teile, eestlased välismaal."

 

Ta jätkas oma huvitavat ja sisukat kõnet, kirjeldades Eestit kui väärikat partnerit USA-le, Eesti väärikat esinemist rahvusvahelistes organisatsioonides, Eesti abistavat kätt  kolmandates riikides  ja Eesti saavutusi ja nende rahvusvahelist tunnustust  eriti  tehnika ja muusika alal. Sealjuures tõi ta esile Tõnu Kaljustele omistatud Grammy auhinda ja maailmas kõige rohkem mängitud elavat heliloojat, Arvo Pärti, kes külastab USA-d sel kevadel, kui Eesti Filharmoonia kammerkoor ja orkester esitavad tema loomingut New Yorgis ja Washingtonis.

 

Selgitades oma tööd ja kohustusi  Eesti Suursaatkonna asejuhina Washingtonis, nimetas ta, et  "...väga hea on olla praegusel ajal Eesti diplomaat. Ma saan esindada riiki, mille rahandus on korras, mille majandus rühib edukalt ülespoole, meie panust rahvusvahelisse stabiilsusesse märgatakse, me aitame üha rohkem inimesi  arengukoostöö kaudu mujal  vähemarenenud riikides, jne.. Meil on mille üle uhkust tunda."

 

Kõne lõpus kutsus Tanel Sepp Chicago eestlasi  üles tammesid istutama, järgides president  Ilvese  üleskutset rajada vabariigi 100. aastapäevaks tammikuid, kuna tamm on meie kultuuris tähistanud  jõudu ja vastupidavust juba pikki aegu ning tammede istutamine omab sügavat sümboolset tähendust. Ta lõpetas:  "Head sõbrad, peame Eesti lugu  või lugusid edasi ja märgakem neid ning istutame kohe palju tammesid!"  Ta kõnet tunnustati tugeva aplausiga.

 

Järgnes langenute mälestamine Taavi Kaups'i poolt,  kes palus aktuselisi püsti tõusta kõikide nende mälestuseks, kes on oma elu ohverdanud Eesti vabaduse eest võideldes,  nii  sõdades kui ka vastupanuliikumistes.  Mehis Vahtra tänas lõppsõnas kõiki aktuse esinejaid ja korraldajaid ning publikut. Aktus lõppes Eesti hümni laulmisega George Radosavljevici klaverisaatel.

 

Peale lühikest vaheaega algas isa (George Radosavljevic, klaver) ja poja (Leo Radosavljevic, bariton) kontsert. Nad esinesid järgmise kavaga:

 

Leo: "Bella siccome un Angelo" , ooperist  "Don Pasquale" (G. Donizetti)

 

"Hai gia vinta la causa", ooperist  "Le nozze di Figaro"  (W.A. Mozart)

 

George:  " Paganini Etude No. 2" (F. Liszt)

 

Leo: " Gruss" ja "Ein Traum"  (E. Grieg)

 

George: "Reflets dans i'eau" (C. Debussy)

 

Leo: "Chanson Romanesque" ja  "Chanson a boire"  kompositsioonist   "Don Quichotte a Dulcinee" ( M. Ravel)

 

"Vaikne õhtu" (Ülo Vinter)

 

Vaadates kontserdi kava, võib see tunduda liialt klassikalise ja raskena kuulajaskonnale,  milles oli palju lapsi ja noori, kuid  tegelikult oli kontsert väga meeldiv ja nauditav tänu esinejate meisterlikkusele  ja talendile. Nad teenisid tugeva ja kestva aplausi.

 

George pianistina  on juba noorpõlvest peale olnud Chicago Eesti Maja lemmik, olles esinenud siin lugematuid kordi. Ta on Chicagos väga tunnustatud klvaerikunstnik, tema  esinemisi on  kiidetud ajakirjanduses kui “lihvitud ja elegantselt kujundatud" ja  "alati vaimustavana".

 

Leo bariton on väga võimas ja puhas. Tal on kiitusega bakalaureuse ja  magistrikraadid Juilliardi muusikakoolist  ja ta on esinenud mitmel pool Ameerikas ooperites ja muusikalides juhtivates osades.

 

Peale kontserti anti  kõikidele esinejatele kimp punaseid  roose. Oli meeldejääv ja väärikas E.V. aastapäeva tähistamine, mille eest väärib suurt kiitust ürituse korraldaja, dr. Siim Sööt.

 

Enno Toomsalu

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo