Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Jäänud veel üks samm, lühikene samm… Nii kõlas me laul 20 aastat tagasi, kui Eesti taastas iseseisvuse. On jälle aeg selg sirgu lüüa ja heita endalt orjarüü … nii laulis iga eestlane ja uskus sellesse,  hoidis seda usku läbi nende segaste 80-ndate lõpu- ja 90-ndate algusaastate. Can culture hold people together? See on olnud küsimus ja on ka praegu. Ja vastus on, et saab küll. Balti rahvad hoidsid kokku, väljendasid oma arvamust läbi sõnade ja laulude, mitte läbi vägivalla ega jõu. See toimis ning üheskoos saavutati vabadus.    Sama tugevalt, kui eestlased, lätlased ja leedulased kodudes, uskusid ka need, kes välismaal paguluses, et Balti riigid saavad taas kord vabaks. Tung kodumaa heaks midagi ära teha, on olnud alati võõrsil olnute meeltes ja tänu sellele loodi 1981. aastal Baltic American Freedom League (BAFL). 13. augustil tähistati liidu 30. aastapäeva Los Angelese Leedu Majas. Banketile oli külalisi saabunud 140 ringis, valdavalt küll leedulased ja lätlased, aga oli ka paarkümmend eestlast. Olin üllatunud, et meid nii vähe sel õhtul kohal oli, ja ka veidi pabinas, kui mõtlesin õhtu lõpu poole plaanitud hümni laulmisele. On meil piisavalt lauluhääli koos? Kohati on see mõistetav, meid on juba rahvaarvult siin vähem kui naaberrahvaid, samas aga, ma oleks hea meelega tahtnud näha suuremat tähelepanu ning toetust liidu tegevusele. Õhtu juhiks oli kuraasikas Kestutis Reivydas, kes hoidis meeleolu üleval oma hoogsate žestide ja teravate naljadega. Saime kuulda läbi tabava huumori, mis tunne on elada leedulase, lätlase või eestlase nahas. Paras ports naeru kulub alati marjaks ära ja ei tee ka sugugi halba kui suudame seda aegajalt iseendi kulul teha.  BAFL asepresident Dr. Hendrik Leesment tutvustas liidu juhatuse liikmeid ja VIP külalisi. Järgnes tervitus  president Imants Leitis’e poolt. Oma tervituses tänas Hr. Leitis kõiki, kes on toetanud Balti riikide iseseisvuse taastamist ja vabaduse säilitamist. Rääkis põgusalt liidu saavutustest ja tulevikuplaanidest.  Peale maitsvat õhtusööki esines Leedu meesansambel Tolimi Aidai. Kuna oli laupäeva õhtu, siis ei hoitud end tagasi, ansambli hoogne esinemine kruvis saalis rahva meeleolu lakke ja lisalugusid tuli aga järjepanu esitada. Ei saa salata, meie lõunanaabrite temperament võib olla nakatav. Oli kätte jõudnud hetk tunnustada neid, kes on saavutanud tõhusa tööga märkimisväärseid tulemusi liidu tegevuses. President Imants Leitis andis üle BAFL presidendi auhinna (BAFL President’s Award) Dr. Hendrik Leesment’ile. Dr. Leesment astus liitu 1983. aastal, juhatuse liige on ta alates 1992. aastast. Dr. Leesment’iga hiljem vesteldes uurisin, miks on oluline, et Balti-Ameerika Vabadusliit jätkab oma tegevust veel täna, 20 aastat peale iseseisvuse taastamist? Mis on liidu hetke prioriteedid? Dr. Leesment rõhutas, et meie ise ju tea-me, et Balti riigid olid vabad, ja vabaks peavad alati jääma, enamus maailmast seda ei tea ning aksepteeris Nõukogude Liitu, nägemata selles vägivaldset okupatsiooni. Venemaa on me naaber, me teame, kui ettearvamatu ta võib olla, teda ei saa usaldada. Venemaa on kohati aga tundlik avaliku arvamuse suhtes ja loodab, et sellised kodanikeliidud kaovad ära. Liidud, kellel on arvamus, julgevad seda välja öelda ja oskavad seda edasi suunata vajalikele poliitilistele gruppidele. Kuna USA senatis inimesed tihti vahelduvad, siis on lobby-töö pidev. Tuleb tutvuda uute kontaktidega ja oma liidu tegevust tutvustada, et sündmuste tulipunktil mõjukate isikute toetus tagada.  Aktuaalseks teemaks hetkel on Venemaa idee ehitada gaasitorud läbi Balti riikide Läänemerre, et siis Euroopasse gaasi tarnida ja turgu kontrollida. Paraku ei hooli Venemaa ei keskkonnast ega nendest riikidest, keda see projekt saastaks. Leedulased tegelevad läbirääkimistega, et okupeeritud Königsberg (Kaliningrad) tagasi Leedu valdusse saada.  Ma kirjutan siia vaid mõned näited projektidest, millega BAFL tööd teeb, aga ma tean, et nende töö siin ei ole ammugi mitte lõppenud. Kas ei ole mitte meil nooremal generatsioonil aeg rohkem tähelepanu hakata pöörama taolistele küsimustele? Õppida vanematelt, et siis ühel päeval seda tegevust jätkata?  Banketi peakõnelejaks oli kutsutud Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. BAFL president Imants Leitis autasustas hr. Kelamit Balti vabaduse auhinnaga (BAFL Baltic Freedom Award). Tunne Kelami nimi ei vaja tutvustamist, me kõik teame tema hindamatut panust Eesti iseseisvuse taastamisse. Hr. Kelam avaldas tänu kõikidele paguluses elavatele leedulastele, lätlastele ja eestlastele, kelle pidev lobby-töö Balti riikide vabastamise kohta kandis vilja 1980-ndate lõpuaastatel, kui saavutati mitmete mõjukate poliitikute toetus. Ilma taoliste väikeste kodanikeliitudeta üle kogu maailma oleks vabaduse taastamine olnud palju raskem, kui mitte võimatu. Oma kõnes peatus hr. Kelam põ-gusalt ajaloosündmustel, mis tol kriitilisel hetkel aset leidsid, mainides, et esimestel demonstratsioonidel 1987. aastal ei nõutud mitte vabadust, vaid tõde. Mis juhtus 1939. aastal? Kas oli see liit, kuhu Eesti, Läti ja Leedu seoti, seaduslik ja vabatahtlik, nagu meile õpetati koolis, või oli see vägivald? Rohkem kui 20 Ameerika senaatorit olid saatnud Venemaa presidendile Gorbatšovile kirja, soovitades tal ellu viia avalikustamise poliitika (vene k. glasnost). Uus poliitika lubaks vabalt pidada poliitilisi demonstratsioone ja annaks sõnavabaduse. Selle kirja taga olid Balti riigid ja pagulas-organisatsioonid. Selle taga oli kodanike initsiatiiv ja meeskonnatöö.  Balti riigid on Euroopa Liidus. Mis on me järgmine ülesanne? Hr. Kelam mainis, et Europarlamendi saadikuna töötades on tunne nagu alustaks jälle algusest. Tutvustada tuleb meie riiki, meie ajalugu, kes me oleme ja kui oluline on, et teised samuti mõistaksid Balti riikide tähtsust Euroopas. Euroopa Liit on aru saanud, et ei saa ajaloo sündmustes enne selgust, kui ei teata tõde. Euroopa Liit on tunnistanud, et see mis toimus, oli vägivaldne terror ja Balti riigid on kommunismi ohvrid. Meie kohus on tutvustada Balti riike maailmale. Meid on väga vähe ja seega peame hoidma kokku, iga kodaniku initsiatiiv ja toetus on oluline. Vaprus ja julgus viib meid vabaduseni. Laulu oli selleks õhtuks rohkemgi plaanitud. Et ka leedukad on tõsised vastased laval, seda saime juba kogeda, nüüd tuli vaid omapoolne panus anda. Maarja Meriste Kivi (esinejanimi Marya Roxx) võrratut laulmist olen ma sel aastal mitmel üritusel kuulda saanud ja olin päris põnevil, kuidas me naabrid ta vastu võtavad. Klaveril oli Maarjat saatmas Kaie Pallo ja kitarril Becky. Pärast paari noodijuppi oli rahvas lummatud ja Maarjat enam lavalt minema ei tahetud lasta.  Õhtu viimaseks meelelahutuseks oli õnneloos. Õhtujuht Kestutis Reivydas loosis mitmeid suveniire ja maiustusi Eestist, Lätist ja Leedust.  Jõudiski see tore õhtu lõpule. Hümni laulmiste aeg. Alustati Eesti hümniga. Mu kartus hajus hetkega, kui kuulsin, et kogu rahvas laulab meie hümni selgelt ja kõlavalt, nagu oleks see nende emakeeles. Meeldiv äratundmine tuli sisse, kas see ongi see vägi, millest me laulnud oleme, ühisel nõul, ühisel jõul, me suudame kõik.  Karin Kuljus         a

 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo