Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

22. septembril avas Tallinna Tehnikaülikool esinduse Silicon Valleys. Esinduse naabriteks on maailma suurimad IT-firmad nagu Microsoft, Google, Yahoo, IBM, Intel jt.  „Meie ülikooli teadus- ja õppetöö kvaliteedi arendamiseks on vajalik olla paigas, kus saavad alguse uusimad teadusideed, tehnoloogiad ja rakendused. Praegu on maailma IT pealinnaks Silicon Valley. Rahvusvaheline ülikool nagu TTÜ ei saa loota rahvusvahelistumisele vaid Mustamäel. Peame olema kättesaadavad oma partnerülikoolide ja ettevõtete kõrval, kus maailma tippettevõtjad tehnoloogiaid arendavad ning koos riskikapitalistidega rahastavad,” ütles TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Alar Kolk. 

 

Juhan Simonsoni kõne Lakewoodi Eesti Seenioride Keskuses  Lakewoodi Eesti Seenioride Ring  alustas oma sügisperioodi tegevust kokkutulekuga 21. septembril Lakewoodi Eesti Majas. Kokkutuleku avas esinaine Airi Vaga, märkides, et septembrikuu on pagulaskonnale kodumaalt lahkumise valusate mälestustega kuu, kuid pa-gulaspõlves on loodud lugematuid eesti organisatsioone, kogudusi, tegevusringe ja nende hulgas ka Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, mille aastakoosolekul osales seenioride ringi liige Juhan Simonson. 

 

Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) teatas 20. septembril s.a. järgmist: „ÜEKN liikmesmaade seisukohta arvestades on ÜEKN juhatus jõudnud arusaamisele, et ESTO-de korraldamine tuleks lõpetada.“ Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) soovitab tungivalt, et ÜEKN tühistaks oma seisukoha ja paneks selle küsimuse päevakorda ning hääletusele järgmisel aastal peakoosolekul. Pärast 1972. a. korraldatud Ülemaailmseid Eesti Päevi tunnustati ÜEKNi kui foorumit, kus sai valida konkureerivate asukohamaade taotluste vahel kõige sobivam pidustuste asukoht. Esialgselt tehti see valik vastava pidulikkusega ESTOde raames peetavatel ÜEKNi korraldatud Rahvuskongressidel. Hiljem taandus arutlus ja valik ÜEKNi peakoosolekutele. Kuigi ÜEKN on alati lahkelt teinud oma majandusliku panuse ESTOde edukaks läbiviimiseks, ei ole ta senini omandanud volitust kuulutada ESTOd lõppenuks. Viimastel aastatel on Riia, Münsteri ja nüüd San Francisco eestlased teinud väljakutsest võimaluse ja julgelt korraldanud pidustusi, kus eestlased saavad ülemaailmselt kohtuda. Ühelgi eestlaste organisatsioonil võõrsil ei ole täidesaatvat jõudu keelata entusiaste, kes omal algatusel on valmis ESTOsid korraldama, ükskõik kui tagasihoidlik on ennustatav osavõtt. Markus Hess EKNi esimehe kohusetäitja

 

Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) on lähtudes väliseesti keskorganisatsioonide ettepanekutest otsustanud, mis riikides ESTO-d toimuvad. ESTO-del on ÜEKN vastutanud vaid rahvuskongresside korraldamise eest, kus peamiselt on arutatud aktuaalseid eesti ja väliseesti poliitilisi küsimusi.  Välismaal elavate eestlaste huvid ja vajadused on aastatega muutunud. Eelmine ESTO leidis aset 2009 Münsteris, Saksamaal.  See oli osavõtjate arvu poolest suhteliselt tagasihoidlik. Juba siis kerkis küsimus – kas ja sel juhul kus järgmine ESTO võiks toimuda.   ÜEKN liikmesmaade seisukohti arvestades on ÜEKN juhatus jõudnud arusaamisele, et ESTO-de korraldamise tuleks lõpetada. ÜEKN-i juhatus on olnud kontaktis Eesti Rahvuskomiteega Ühendriikides (ERKÜ) ja Eesti Organisatsioonide Liiduga Läänerannikul (EOLL)  Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, kes iga teine aasta korraldab Lääneranniku Eesti Päevi (LEP).  Järgmine kord on kavas korraldada Lääneranniku Eesti Päevad aastal 2013 San Fransiscos ja koostöös LEP2013  korraldajatega on ÜEKN-il kavas läbi viia viimane rahvuskongress ja ESTO-de pidulik lõpetamine.  Sellel üritusel ütleb ÜEKN lahti kõikidest oma kohustustest seoses ESTOdega.     Jaak Juhansoo ÜEKN esimees  

 

Nagu ikka septembris, kui president Ilves koos teiste riigipeadega osaleb ÜRO Peaassambleel New Yorgis, leiab ta ka aega kohtuda kohalike eestlastega Eesti Majas. Presidendi jaoks on tee Eesti Majja väga tuttav – enda sõnul on ta maja külastanud juba 54 aastat – ja kohalikud eestlased saavad Eesti elust värske ülevaate. Seekord oli president Ilvesel rõõm meile teatada, et Eestil läheb erakordselt hästi – 8,3% majanduskasv on Euroopa kiireim ning Eesti on ainuke riik Euroopa Liidus, kes täidab kõiki nõudeid. Ka laenukoormus on meil hetkel väikseim. President ütles, et Eestil on edukaid alustavaid IT-firmasid, start-up’e, viimati ühel suurel mõõduvõtmisel Londonis oli 20st edukast IT firmast koguni 4 Eestist.

 

18.-28. septembrini kestnud Halifaxis (Nova Scotia, Kanada) alanud Eesti Logistikaklastri esimene Põhja-Ameerika missioon jätkus nädala teises pooles Chicagos ja Baltimores.  Mõlemas linnas korraldati koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Washingtoni Suursaatkonna, Chicago aukonsuli ja kohalike WTC-dega (World Trade Center) Eestit, meie logistikasüsteemi, väärtuspakkumist ja konkurentsieeliseid tutvustavad seminarid. Seminaridel osales ligi 40 inimest kummaski linnas.  Kutsutute seas olid eelkõige Venemaale, SRÜ-sse ja Kesk-Aasiasse eksportivate ette-võtete esindajad ning neid teenindavad logistikafirmad.

 

Ameerika Ühendriigid on paljude silmades kui unistuste riik, kuhu tahetakse jõuda iga hinna eest. Sel suvel oli mul võimalus tulla kuuks ajaks Washington DC-sse praktikale ning siinset elu nautima.  Ma olen pärit Tallinnast, kus ma õpin hetkel Tallinna Ülikoolis ja Euroakadeemias. Viimast hakkan sel akadeemilisel aastal lõpetama, kuid lõpetamiseks on vaja praktikat. Mulle naeratas õnn ja ma kuulsin oma õelt Piretilt, kes ise käis praktikal Kesk ja Ida-Euroopa Koalitsioonis (Central and East European Coalition), Ühendatud Balti Ameerika Komitee’st (Joint Baltic American National Committee - JBANC). Kuna ma õpin Euroakadeemias rahvusvahelisi suhteid, siis idee praktiseerida Balti riikide poliitikat Washington DC‘s organisatsiooni jaoks, mis on mänginud nii tähtsat rolli Eesti välispoliitikas, sundis mind kiiremas korras oma CV-d saatma. 

 

Sirvilaua suurlaager, mis tõi kokku noori USAst, Kanadast ja Eestist, pakkus huvitavaid laagripäevi kõikidele, sellest saite lugeda VES veegudelt. Enamik laagripäevi olid päikesepaistelised, mõned päevad aga koguni liiga soojad. Varustusjuhil olid suured lootused, et telgid jäävad laagri lõpuni kuivaks ning et neid saab pühapäeva hommikul maha võtta, kokku voltida ning lattu paigutada järgmiseks aastaks. Kahjuks otsustas teisiti ilmataat, kes viimasel õhtul ja kogu järgmine päev kastis laagrit paduvihmaga. See tähendas, et ligi 80 kanvaast telki said täitsa märjaks ning nende kokkupanek pühapäeva hommikul ei tulnud kõne allagi. Sirvilaua suurlaager lõppes 14. augustil 2011 vihmaselt ja kõik telgid jäid metsa alla kuivemat ilma ootama.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo