Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Filmitegija ja – tootja Marcus Kolga kõneles ajakohastel teemadel Lakewoodi Eesti Majas Eesti Vabariigi 96. aastapäeva aktusel. Ta kõneles eesti ja inglise keeles vahelduvalt. Toome siin katkendeid ta aktusekõnest mõlemas keeles. Marcus Kolga alustas:

 

Külastasin viimati Lakewoodi Eesti Maja mõni aasta tagasi, kui siin näidati minu esimest dokumentaalfilmi, GULAG 113. Selle filmi  tegin oma vanaisast, kes oli sunnitud mobiliseeruma Stalini vägedega neljakümne esimesel aastal.

va aktus chicagoVabariigi aastapäeva aktusel  esinejad, vasakult: George Radosavljevic, Leo Radosavljevic, Aryton Kasemets, Eric Ausmees ja Tanel  Sepp.      Foto: Siim Sööt

 

Carl Eric Ausmees: "Tere! Minu nimi on Carl Eric Ausmees ja ma olen siin, et rääkida teile minu elust  Ameerikas koos minu Eesti taustaga. Ma olen 16 aastat vana, sündisin Libertyvilles ja nüüd elan kohe siin Eesti Maja juures, ainult 4 miili põhja poole. Ma käin Stevenson’i keskkoolis, kus ma osalen paljudes tegevustes. Koolis ma mängin mitmetes ansamblites: kooli Honor Band, Patriot Orchestra ja kooli musicalis  The Heights, mis võitis Tony auhinna. Samuti olen juhtivatel kohtadel klubides National Honor Society, TRri-M Music Honor Society ja Peer Helpers. Suur tähtsus minu elus on ujumine. Ma hakkasin ujuma koos Ayrton’iga, kui ma olin 10-aastane ja nüüd ma ujun aasta läbi meie kooli varsity meeskonnas ja ka minu klubi meeskonnas".

atlantaAtlanta eestlaskond tähistab vabariigi sünnipäeva.    Foto: Aadu Allpere

 

Nagu me kõik teame, täitus sellel aastal meie väikesel riigil 96 eluaastat. Väga noor maailmaajaloos, aga piisavalt eakas ja kogemustega meie endi silmis.

va aktus chicago1Chicago Eesti Maja koolilapsed koos õpetajatega Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamisel.     Foto: Siim Sööt

 

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva  tähistamine Chicago Eesti Majas pühapäeval,  23. veebruaril algusega kell 2 leidis aset pärast maitsvat lõunasööki,  mille valmistasid Chicago Eesti Maja perenaised  Maili, Ilona, Piret ja Margit.

eesti kool aastapaevalFoto: Siiri Lind.       Rohkem pilte www.estonianhousenewyork.com

 

New Yorgi Eesti Kool alustas sel aastal Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamist juba jaanuarikuus. Kunstnik Jaanika Peerna eestvedamisel valmisid kaunid vöökirjad näituse jaoks, mida said 22. veebruari pidulikul aktusel imetleda kõik kohaletulijad. Sama suure hoolega, kui vöökirju meisterdati, harjutasid lapsed ka esinemist aktuse jaoks. Traditsiooniliselt on koolilapsed laulnud koos New Yorgi Eesti Nais- ja Meeskooriga, kuid sel korral otsustasime, et loome koos ühe vägeva koolikoori, kus lastele on abiks ka emad-isad ja õpetajad.

4. III 1919 – 4. II 2014

 

Ajad muutuvad ja meie ühes nendega, nii kõlab maakeeles ladina sentents, mis pärinevat Rooma imperaator Lothar I suust 9. sajandist. Ajad on muutunud küll ja paljugi, sestsaadik kui Feliks 1954. aastal Nebraskast värske majandusteaduse magistrina New Yorki saabus ja seal eesti üliõpilaskonna ja korp! Rotalia vennaskonnaga ühines, aga ta ise oli jäänud paljuski samaks. Isiksuse psühholoogiline ja eetilne muster kujuneb välja juba noorukieas ja seda ei muuda aegade keeris ega imperaatorite käsk.

washington2. märtsil toimus Washingtonis, DC, kaks demonstratsiooni protesteerimaks Vene sissetungi vastu Ukrainasse. JBANCi korraldatud  meeleavaldus toimus DuPont Circle-is Washingtoni kesklinnas. Kohal olid ka Leedu ja Ukraina suursaadikud USAs; David Kramer, Freedom House’i president ja  Karl Altau, JBANCi direktor. Teine demonstratsioon umbes 400 osavõtjaga toimus üle tee Vene Saatkonna ees. Fotol eestlased JBANC’i korraldatud demonstratsioonil: Liina Sarapik, Anne Sarapik, Agu Ets, Tiina Ets, Lya Karm, Maria Laukaitis, Marju Rink-Abel.     Foto: Marju Rink-Abel

Marju Rink-Abel, ERKÜ esimees

 

Lugupeetud Baltimore eestlased, sõbrad ja külalised! Minul on hea meel teid tervitada Eesti Vabariigi 96. aastapäeva puhul!

 

Paar kuud tagasi, vaadates Euroopa olukorda, paistis kõik olevat suhteliselt rahulik. Majandusküsimused olid vist ainsad tähtsad päevakorras, kuid üldiselt oli arvamine, et Euroopa majandus hakkab paranema.   Ameerika valitsuse esindajate arvamine Eestist oli väga hea ja kõik kiitsid Eesti arengut ja initsiatiive, eriti küber ja e-tehningute alal.

 

Kui võrrelda Eestit teiste riikidega, kes saavutasid ka iseseisvuse kui Nõukogude Liit kokku varises, oli Eesti eeskujuks kõigile, majanduslikult kui ka tegudega. Kuigi teame, et on veel palju teha, et Eesti rahva heaolu paremaks muuta, saame siiski uhkusega vaadata selle peale, mida Eesti on oma  23 aastaga saavutanud peale taasiseseisvumist a. 1991.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo