Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Möödunud augustis  võtsin tänu sõprade õhutusele julguse kokku ja liitusin inimestega, kes kogunesid Torontost 200 km põhja pool asuvasse metsa, et sukelduda nädalaks kõigesse, mis on seotud eestlusega.
See suvine üritus oli Metsaülikool(MÜ), mida korraldati nüüd neljakümne kolmandat aastat. Päeviti oli kaks ülikooli tasemel loengut Eestiga seotud teemadel. Kuid oli ka praktilisi ettekandeid, kus võis õppida rahvakunsti või arutada päevaküsimusi. Lisaks olid vaba aja tegevused: saunatamine, tantsimine, kanuutamine, veinide degusteerimine. Söödi eesti rahvustoite.

San Francisco Eesti Selts soovib koguda küsitluse kaudu inimeste arvamust 2013. a. Lääneranniku Eesti Päevade suhtes, kuna samal aastal on ettenähtud ka järjekordne ESTO pidustus.
San Francisco Eesti Selts on huvitatud, kas ollakse nõus neid kahte üritust ühendama ja koos läbi viima. Samuti, mida soovitakse näha üritustel ning kas soovitakse osaleda.

6. november 2010 oli tähtis päev korp! Filiae Patriae Kalifornia koondise tegevuses, sest tähistati Filiae 90. juubelit. Pidulik sündmus leidis aset Los Angelese Eesti majas.
Filiae Patriae registreeriti Tartu Ülikooli juures akadeemilise üliõpilasorganisatsioonina 27. oktoobril 1920. aastal. Filiae Patriae kodulehekülg märgib, et asutamishetke vaimsest õhkkonnast tingituna sai korp! Filiae Patriae eesmärgiks ühendada aktiivseid ja iseseisvaid haritud eesti naisi ning väärtustada naiselikkust, kõrget hingekultuuri ja eestlust. Nii sai alguse Eesti ja Baltikumi esimene naiskorporatsioon, mille järjepidevust kommunismiajal on edasi kandnud just väliskoondised.

Traditsiooniline Sügispidu Long Islandi Eesti Kodus peeti sel aastal 6. novembril.  Pidurahvas kogunes pärastlõunal kell neli kokteilitunniks. Oli jälle vôimalus nii vanu tutvusi kinnitada kui ka uusi tutvusi arendada. Kogunemise ajal sai nautida punši ja suupisteid. Järgnes harukordne võimalus kuulda lauljatar Hele Leesmendi poolt ettekantud meeleolulaule tema enda kitarri saatel. Kavas pühendas Hele laulud “Kikilips” president Ilvesele ja tema enda abikaasale, “Ei me ette tea..”  Ell Taburile ja “Väike kambrike  südames mul..” armastajatele. Rikkalikus kavas oli ka Balti keti ja ärkamisaja laul ja teisi, mis kutsusid esile tugeva aplausi kuulajaskonna poolt.  

Los Angelese Eesti Maja üritustesarjas "Eesti Köök ja Külalised" oli 16. oktoobril külas USC filosoofia doktorant Indrek Reiland, rääkides kokkutulnuile kaasaegsest filosoofiast. Küsis Lumme Erilt.
Lumme: Filosoofia uurimisobjekti ei ole alati väga lihtne määratleda. Mis muudab küsimuse filosoofiliseks küsimuseks?
IR: Meil kõigil on oma isiklik maailmapilt – kogumik uskumusi selle kohta, mida maailmas on, kuidas me sellest teada saame jne. See mängib meie elus väga olulist rolli, kuna see on see, millest lähtudes me mõtleme kõik oma mõtted ja teeme kõik oma teod. Filosoofia on intellektuaalne tegevus, mille eesmärgiks on luua võimalikult terviklik ja tõene, kuid samas ka praktiliselt rakendatav maailmapilt.

Eesti Memento Liidu esimees Enn Tarto võttis osa 29. oktoobril 2010 Leedu Seimi juures toimunud  rahvusvahelisest kommunismi ohte ja kuritegusid käsitlevast  konverentsist. Konverentsil oli ka meeldiv võimalus taaskord kohtuda paljude  Leedu sõprade ja endiste vangilaagri kaaslastega, teiste hulgas omaaegse Leedu Helsingi grupi esimehe Viktoras Petkusega.
Oktoobri lõpus avati Vilniuses mälestusmärk 1981 Nõukogude võimu poolt mõrvatud Leedu preestrile ja Helsingi grupi liikmele Bronius Laurinaviciusele.
Järgneb Ilmar Vananurme poolt tehtud tõlge ja kokkuvõte Leedu ajalehest “Laisvas laikraštis” oktoobrikuu viimasest numbrist.

Eesti lähiajalugu on peale Teist maailmasõda olnud suuresti seotud oma rahvuse, kultuuri ja tõekspidamiste hoidmise ja talletamisega. Nõukogude okupatsioon tekitas olukorra, kus omariikluse järjepidevus säilis üksnes paguluses. 1944. aasta põgenikelaine tulemusena tekkinud eesti kogukondades maailma erinevais paigus alustati tööd koguduste loomiseks.
12. mail 1943. aastal peetud 10. kirikukogu andis piiskopile loa “sõjaolukorra kestvuseks … kutsuda ametisse üldkiriklike organite koosseise või nende üksikuid liikmeid.” Selle volituse alusel toimis peale Eestist lahkumist piiskop Johan Kõpp. See kirikukogu otsus andis Eesti Kirikule vabas maailmas võimaluse olla rahvusvaheliselt aktiivne ning tunnustatud, teadvustades rahva ja kiriku rasket olukorda okupatsioonivõimude all.

Pärast ametlikku visiiti Kanadasse tegi Eesti välisminister Urmas Paet 5. novembril peatuse New Yorgis, kohtudes Columbia Ülikooli tudengitega ja ka kohalike eesti organisatsioonide esindajatega.
Columbia rahvusvaheliste majandussuhete uuringute keskuses õppivatele tudengitele ja õppejõududele kinnitas Paet, et  alates 1. jaanuarist 2011  kuulub Eesti Euroopa üheteistkümne enim integreerinud riigi hul-ka. „Järgmise aasta algusest võtab Eesti kasutusele euro, kuulumine Schengeni ruumi võimab lihtsamalt reisida ning ELi, NATO, WTO ja OECD liikmelisus annab juurde investeerimisjulgust välisriikide ettevõtjatele,“ lausus välisminister Paet.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo