Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje Kiin 2Eesti riigil on aastas vähemasti kaks olulist, ratsionaalset enesediagnoosi meetodit – üks on inimarengu aruanne, kus meie ühiskonnateadlased analüüsivad põhjalikult Eesti riigi ja rahva seisukorda ja teevad oma ettepanekuid, kuidas diagnoositud probleeme lahendada; teine on riigikontrolli audit, kus seadusega selleks ettenähtud ametkond kaardistab Eesti riigi ees seisvad sõlmküsimused ja pakub välja oma lahendused.

 

Need on tõsised tööd, mida tuleks meil kõigil tõsiselt võtta, mõttega läbi lugeda ja vajadusel läbi vaielda, aga igal juhul tuleks neid arvestada nii riigi seadusloomes kui ka avalikus mõttevahetuses.


Paraku näeme, et see kõik on nagu hane selga vesi.

 

Eesti pealiskaudne meedia libises taas pikemalt peatumata üle paarist inimarengu 2015 raporti rasvasemast pealkirjast (lõksudest välja, keskmine väljarändaja on noor ja vallaline, haridus mõjutab Eestis palka vähe jne), vaevumata aruandes esitatud kümneid tõsiseid valdkondlikke teemasid lähemalt puudutama, analüüsist ja sisulisest arutelust rääkimata.

 

Vaid mõni kohalik leht (näiteks Lääne Elu) võttis vähemasti mõne valdkonna (väljarände) käsitlust üksikasjalikumalt tutvustada.

 

Paar kommentaatorit pidasid vajalikuks ilkuda aruande kirjutanud teadlaste kuiva analüüsikeele üle, otsekui oleks tegemist meelelahutustekstiga, mis peaks olema tingimata värvikas ja vaimukas. No ega ikka ei pea küll.

 

Ühiskonna teaduslikul analüüsil on oma keel ja terminoloogia, mille eesmärgiks on teaduslik täpsus, mitte meelelahutus, aga „keda see kotib“, sest aruande stiili üle ilkuvad kommentaatorid polegi ehk oma elus varem teaduskeelega kokku puutunud, aruande sisu mõistmisest rääkimata.


EIA metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil – Inimarengu Aruannetel (Human Development Reports), mida alates 1990. a. annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP). Võttes arvesse paljusid näitajaid, reastatakse igal aastal maailma riigid inimarengu indeksi alusel, mis aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti erinevates riikides. Viimase aruande kohaselt oleme riikide elukvaliteedi pingereas enam-vähem samal kohal, kus oleme olnud varemgi: 33. kohal. Meie rahvastiku eeldatav eluiga on 74 aastat ja koolis oleme käinud keskmiselt 12 aastat, meie võrreldavates hindades SKT ühe elaniku kohta on 23 387 US dollarit. Need on meie jaoks üsna tavalised numbrilised näitajad, mis võiksid kindlasti olla paremad, aga pole ka väga halvad, kuid millest märksa olulisem on just aruande analüüsiv osa, mis osutab kokkuvõttes sellele, et Eesti riik ja ühiskond on omadega kinni jooksnud, end ise oma otsuste või otsustamatusega mitmetesse sotsiaalsetesse lõksudesse summutanud.


Olles inimarengu aruande iga-aastane lugeja, teeksin pigem vastupidise komplimendi tänavustele aruande kirjutajatele: ühiskondlike lõksude kujund, mis tänavust aruannet juhtmotiivina läbib, tuleb tavalugejale, kes pole teaduskeelega kokku puutunud, poolele teele vastu ja muudab Eesti ühiskonna sõlmküsimused kergemini ja ilmekamalt arusaadavamaks, ehkki lõks pole teaduslikus mõttes mingi täppistermin.


Kultuurileht Sirp arvustas anonüümses artiklis „Säilenõtke Eesti“ aruande keele- ja kultuuripeatükke (autor Marju Lauristin) just vastupidi – mitte kuiva stiili, vaid liigse emotsionaalsuse eest, noppides siiski aruandest välja ühe ilusa uusmõiste „säilenõtke Eesti“, „mis hakkab ilmselt kõiki järgmisi Eesti arengudokumente „rikastama“: säilenõtke kohanemine ehk võime taluda keskkonnast tulenevaid negatiivseid mõjusid, säilitades oma identiteedi. Või nagu aruande koostajad lõpetuseks väga ettevaatlikult nendivad: „Ühiskonna terviklikkust ja traditsiooni pühadust rõhutav konservatiivne mõtlemistüüp on eestluse elujõu üheks allikaks … Samas võimaldab erinevusi ja loomingulisust rõhutav mõtlemistüüp vastata kõrge määramatuse astmega sotsiaalsete muutuste perioodi väljakutsetele paremini. See mõtlemistüüp tõuseb järgnevatel kümnenditel paratamatult esiplaanile.“ (Sirp 29.05.2015).


Inimarengu aruanded alates 2006 on kõik vabalt netis http://www.kogu.ee/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/ ja ma tahaksin loota, et avalik arutelu ning järgnev tegus seadusloome lõksudest väljapääsemiseks seisab siiski ees, mitte ei piirdu paari pealiskaudse pealkirja, iroonilise mühatuse ja õlakehitusega.


Teine Eesti riigi enesediagnostika meetod on Riigikontrolli aruanne, mis on varasematel aastatel (sõltuvalt ehk varasemate riigikontrolöride julgusest või isiksuse tüübist?) üsna palju väitlusi ja tähelepanu äratanud. Aga mitte tänavu: nüüd tundub valitsevat täielik haudvaikus. Püüan ära arvata, miks.


Nimelt selgub Riigikontrolli värskest auditist, et suureneva tööjõupuuduse leevendamiseks pole Eestil teist võimalust kui välismaalt tööjõudu sisse tuua, sest muidu hakkab olukord pidurdama Eesti majanduse arengut (inimarengu aruande kohaselt see on juba mõnda aega majandust pidurdanud). Riigikontroll märgib rändepoliitika valikute ülevaates, et Eesti tööturul on tohutu tippspetsialistide puudus, mistõttu tuleb teha tööhõivet suurendavaid reforme.

 

(Valitsuse koalitsioonilepingust ei paista küll ühtki ei selle- ega muusuunalist reformi tulevat). Riigikontroll hoiatab sealjuures, et Eesti tööturul poleks ka pärast reformide tegemist kõiki majanduse arenguks vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Seetõttu on Riigikontrolli hinnangul igal juhul vaja soodustada rändepoliitikat, et innustada välismaiseid spetsialiste siia tööle tulema.


Samasugused soovitused ja murekirjad on juba mitu aastat tulnud mitmete juhtivate ettevõtjate suust ja sulest, aga seni otsekui kurtidele kõrvadele. Sest see kõik toimub paanilise põgenike vastuvõtmise vastase hüsteeria kontekstis, kus õige rahvuslane on vaid see, kes läheb sinimustvalge lehvides massiimmigratsiooni vastasele miitingule (ehkki mingi massiimmigratsioon pole Eestit pärast nõukogude okupatsiooni ähvardanud ega ähvarda ka praegu), kirjutab vihast nõretavaid rassistlikke netikommentaare ja ähvardab vägivallaga ajakirjanikke, kes söandavad sellel ülikuumal teemal lauale panna jahutavaid ratsionaalseid fakte.


Riigikontrolli auditiga oleme niisiis omadega samamoodi lõksus, nagu oleme seda inimarengu aruandes osutatud sõlmprobleemidega: teadlased ja eksperdid, ühiskonna koolitatud arstid on haigused üsna täpselt diagnoosinud, rohud välja kirjutanud, raviplaanigi koostanud, aga patsient on vihast ja palavikust sõge, ei võta rohtu ega taha kuuldagi mingist mõistlikust pikema vinnaga raviplaanist. Võimetu valitsus aga vahib niisama kõrval ega võta midagi ette.

 

Sirje Kiin

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo