Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Järgmisel aastal möödub 20 aastat Eesti Vabariigi taastamisest. Eelmises kommentaaris oli juttu mõnest sellega seotud vaatepunktist.
Perestroika ja glasnostiga lasti džinn pudelist välja, polnud enam võimalik seda tagasi valada. Oli vajalik leida vahendeid mõjude vähendamiseks. Vahepeal kuritarvitatud mõiste ”vabadus”, mis tähendas vabadust suu kinnipidamiseks, kerkis taas rahva hulgas väga tugevalt esiplaanile. Ei spekuleeritud eriti selle tulevase sisu üle. Seepärast oli Rahvarindel, kes loodi perestroika toetuseks, võimalik paeluda rahvast selle võlusõnaga.

1968. aastal kütkestas tšehhikeelne vaste ”svoboda” sealset rahvast. Kuigi eesmärgiks tookord oli inimnäoga sotsialism-kommunism, suruti see veriselt maha. Nüüd tuli aga inspiratsioon Moskvast, mis tõkestas taolisi meetmeid, kuigi oli sellesuunalisi katseid. Pärast Berliini müüri varisemist 1989. aasta novembris oli vabanemise suund üha selgem.
Võimul olevad tegelased, õigel ajal õiges kohas, püüdsid seda ära kasutada. Mobiliseerides rahvast, kes unistas tõelisest vabadusest, võeti suund uuendatud liidulepingu poole, ENSV legaliseerimise ja ennekõike oma võimu säilitamisega. Taustaks oli kommunismi koraanikool – kõrgem parteikool, kus õpetati selle kriukaid. Pommivöö asemel tuli vaenlaste hulka imbuda nende poolehoidjana, just nagu oli edukalt praktiseeritud metsavendade punkrites. Tuli nende ideoloogilist vundamenti nõrgendada, ise mängides rolli langusele määratud süsteemi õõnestajatena.
Eesti Kongressi 20-aasta juubeli puhul on need vastuolud löönud lõkkele. Vahepeal on ju toimunud areng. Rahvarinde mantlipärijaks loeb ennast Keskerakond eesotsas Edgar Savisaarega, kellel ei õnnestunud legaliseerida ENSV-d kolmanda vabariigina. Kompromiss Eesti Kongressiga rõhutas järjepidevust, mis on jäänud printsiibiks, tegelikult kohandatud tulemustega.
Edgar Savisaar pole unustanud tollaseid sihte ja demonstreerib seda ilmekalt oma käitumisega. Ta ignoreerib selgelt 24. veebruari kui Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamist, eelistab sellele 20. augustit. Ta ei soovinud osaleda Vabadussõja võidusamba avamisel, sama kehtib Tallinna märtsipommitamise ja märtsiküüditamise mälestamise kohta. Talle on tähtsam avada vorstiputkaid.
Rahvarindes osalesid ka mitmed tõelist vabadust soovivad eestlased. Näiteks kunstnik Heinz Valk, kes formuleeris lööklause: ”Ükskord me võidame niikuinii!”  Oli üsna kaua Keskerakonnas,  aga tema kannatus katkes partei juhtkonna käitumise tõttu pärast 2007.a pronksmehe teisaldamist. Astus parteist välja õigel ajal. Tal polnud vaja kiita erakonna uut - tegelikult vana Francovastaste loosungit Hispaania kodusõjast ”no pasarán” (nad ei pääse läbi), mida kasutati 2009. aasta kohalikel valimistel Lasnamäe venekeelsete valijate meelitamiseks – või üles ässitamiseks ”fašistide” vastu?
Keskerakonna nädalaleht Kesknädal külvas Eesti Kongressi üle turmtulega. Eriti teravalt võttis sõna Rein Ruutsoo, kes leidis, et eestlased oleksid vabad ka ilma Eesti Kongressita, et see oli ainult tarbetu lõhestamine (03.03.). Kuidas aga see vabadus oleks välja näinud, sellest saab mulje ajalehe 17. märtsi numbrist, kus antakse tuld vene raskekahuritest. Tuld juhib Hanon Barabaner, keda esitletakse: ”Majanduse ja Juhtimise Instituudi ECOMEN rektor, professor, majandusdoktor“.
Tema teaduslik panus pole teda kvalifitseerinud Eesti teaduse biograafia leksikoni jaoks. Ta on aga 2009. aastal saanud Tallinna aukodaniku tiitli, majanduse ja hariduse arendamise eest. Võib-olla ka parteivahetuse eest, sest 2003 kandideeris ta venelaste Eestimaa Ühendatud Rahvaparteis, 2009 aga Keskerakonna nimekirjas. Tema instituut on Sillamäel.
Ta kirjutab: ”Täiesti kindlasti tõi Eesti Kongressi põhimõtete realiseerimine kaasa olukorra, kus umbes kolmandik elanikkonnast heideti ühe hetkega ühiskondlikust ja poliitilisest elust välja. Keele- ja kodakondsusseadus, aga ka hulgaliselt muid määrusi, ettekirjutusi ja otsuseid muutsid Eestis elavad muulased teise sordi inimesteks.”
Talle sekundeerib USA eestlane Endel Uiga, kes kirjutab: ”Kongressi ja Rahvarinde vahekorda analüüsides peame vaatama, kuidas need instituudid(!) sündisid. Rahvarinne oli kahtlemata kodumaal kasvanud ja sel oli küllaltki eestimeelseid kommunistliku tagapõhjaga tegelasi. Kongress sai oma algatuse, rahalise toetuse ja instruktsioonid Ameerikast ja CIA kont-rolli all olevatelt väliseestlastelt.” Järelikult oli õigus Arnold Rüütlil, kes 1988. aastal protesteeris USA jäävalt sekkumise vastu Eesti siseasjadesse?
Pole vist vaja raisata palju sõnu selle kommenteerimiseks, nende jutt on ka palju pikem. Lõpetan ühe iroonilise kommentaariga: ”Tuleb välja, et Eesti Kongressi rahastas USA ja Eesti Rahvarinnet KGB. Kesknädala [ja Endel Uiga] arvates on muidugi kagebiidid väga eestimeelsed tegelased.”

 

Vello Helk

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo