Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Pärast tavakohaseid sõnavõtte ja sama tavakohast kriitikat, millega tegelemine viib tavakohasele unustusele, on jälle aeg vaadata ajaloo aknast välja. Lugesin hiljuti briti ajaloolase ja kirjaniku Elizabeth Longfordi (1906-2002) arvamust, et elu ilma ajaloota on nagu maja ilma akendeta. Ta pidi vist teadma, millest ta rääkis, sest tema nõbude hulgas on briti peaminister Neville Chamberlain, kes andis Münchenis järele Adolf Hitlerile. Tema väimees oli Nobeli preemia laureaat briti kirjanik ja absurditeatri esindaja Harold Pinter, kes vasakpoolsete vaadete esindajana kaitses kurikuulsat Serbia Slobodan Milosevici. Nii oli tema isiklikul ajaloomajal erineva väljavaatega aknaid. Nende muljetega tutvumiseks oli talle antud pikk iga. Mineviku akendest vaatab ta ise sisse oma panusega, tuntumad on kuninganna Victoria, lord Byroni ja lord Wellingtoni biograafiad. Eestil on ajaloos olnud Venemaa jaoks akna roll – Peter Suur raius meie ala vallutusega  väidetavalt akna Euroopasse. Palju oleneb sellest, kust poolt vaadata. See aken on aja jooksul läbi teinud muudatusi, oli vahel suhteliselt lahti, aga suleti Stalini poolt raudse eesriidega. Pärast N. Liidu varingut ja Eesti taasvabanemist tunneb Moskva muret selle üle, et see sealtpoolt vaadates on liiga kinni, mis takistab jätkuvat Eesti koloniseerimist. Pärast suitsutarest lahkumist on eestlased püüdnud oma riigi ajaloomajale ehitada aknaid, aga palju oleneb ehitajate suvast, kelle teenistuses on ajaloolastest arhitektid. Nad pole alati ühel nõul akende paigutusega. Mõned eelistavad neid ida, teised lääne suunas. Sama kehtib väljavaate kohta. Ärkamisajal ehitati Eesti majale aken, kust avanes väljavaade eestlaste muistsele vabadusvõitlusele. See on aga aja jooksul nähtavasti nii pehkinud ja tumedaks muutunud, et pimendati just 95. aastapäeva eel ja asendati ajaloolastest arhitektide poolt uue aknaga, mille kaudu võib näha Kirde-Euroopa ristisõdalasi nuhtlemas riikluseta ja rahvuseta hõime. On osaliselt ühe vana akna, mis suleti Eesti Vabariigi loomisel, renoveerimine ja taaskasutamine. Uus ongi tihti taasleitud ja moderniseeritud vana! Ajaloolased on ka oma aja lapsed, mis vahel takistab neil analüüsida iga ajajärku selle tingimuste ja kommete kohaselt ning respekteerida omapära, kuna see mõnikord ei meeldi praegustele inimestele ega vasta nende tavadele. Ajaloolaste olevik on paljus sõltuv poliitilisest korrektsusest, mida aga hakatakse rakendama ka mineviku suhtes. Näiteid on liiga palju ja neid tuleb kogu aeg juurde. Näiteks nõutakse vabandamist orjapidamise eest, tuleb ka hukka mõista meie esivanemate ebainimlikku käitumist võitjatena. Keelest ja meelest tuleb välja rookida rida sõnu, mida loetakse halvustavaks, näiteks ”neeger”, mis ju omal ajal oli enamasti praktilise tähendusega. On isegi jätnud jäljed Aafrika riikide nimedes nagu Nigeeria ja Niger, mille ümbernimetamist siiski veel pole nõutud. Selliste sõnade kasutamise keelu rakendamine ei kehti ainult oleviku kohta, vaid neid tahetakse kõrvaldada ka vanematest klassikalistest teostest, kuigi see pole just lihtne. Kuidas saab seda teha näiteks Harriet Beecher-Stowe jutustuses ”Onu Tomi onnike” (1852)? Taanis on problemaatiliseks muutumas mitmed Ludvig Holbergi teosed, milles on tegelasteks ”mittevalged”. Sel kombel pole kaugel aeg, mil ei tohi enam kasutada sõna ”rumal”, kuna sellel on halvustav tähendus, vaid see tuleks asendada mõne leebema väljendiga, näiteks ”piiratud tarkus”.  Ajaga tuleb kaasas käia, seda arvavad ja rakendavad ka mõned eesti ajaloolased. Uueks tabusõnaks paistab olevat ”muistne vabadusvõitlus”, kuna ei saa ju selle positiivse mõistega iseloomustada mingite primitiivsete hõimude vastupanu euroopaliku kultuuri laienemisele. Et seda laiendati pealesurumisega relvade abil, on aga juba moodsate näidete kaudu leidnud hukkamõistjaid. Ristisõdijad ei pälvi ka ateistide ega taarausuliste mõistmist. Pole lihtne orienteeruda eriarvamuste rägastikus. Vabadussõda paistab pärast jutumärkide kaotamist olevat säilitanud oma positsiooni, aga pole veel täielikku selgust selle kohta, kas 1941. aasta suvesõjal või 1944. aasta vastupanul oli midagi tegemist vabadusvõitlusega, sest siis polnud eestlastel ju ka oma riiki ja vastaspoolel võitles samuti eestlasi? Pealegi oli vastane küll õige, aga liitlane vale. See pole lubatud väikeriikidele, on suurriikide privileegium.  Ja kuidas on lugu ”laulva revolutsiooniga”? Kui vaadelda arengut, siis on see pigem asendunud ”nutva revolutsiooniga”? Vanasti olid matustel elukutselised nutunaised, nüüd kohtab nii arvamusliidrite hulgas kui ka kommentaariumis elukutselisi hädaldajaid, kes arvavad, et Eesti on oma vabaduse kaotanud ja ennustavad rahva hävingut. Idapoolne inspiratsioon annab tuge, aga kõigest hoolimata pole lugu nii hull. Selliseid ennustajaid on olnud varemgi, aga Eesti püsib ikkagi!     Vello Helk  

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo