Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Üks tähtsamaid nähteid neis kultuurides, kus üksikisikutel ja ühiskonnal on parim taust luua jõukust ja üles ehitada elujõulisi demokraatlikke institutsioone, on usk tulevikku. Usk, et homne päev on parem kui eilne, on läbi ajaloo olnud otsustav motiveerides inimesi üksi ja koostöös teistega andma oma parima, kuna puuduv usk homsesse sageli toob kaasa destruktiivse ükskõiksuse ja fatalismi. Selle juurde kuulub loomulikult, et usk tulevikku üksikjuhtudel on loonud utoopiaid, mida on kasutatud massimõrvade õigustamiseks, kuid põhimõtteliselt on usk tulevikku olnud oluline substants Lääne edus.

Tarksõna kohaselt on raha maailma isand, seepärast mängib suurt osa ka poliitikas, paneb selle rattad käima. Nõukogude Liidu ideoloogilises maailmavallutussõjas oli esiplaanil intensiivne avalik propaganda, mida toetati salajaste rahavoogudega. Need suunati mitmesuguste kanalite kaudu seltsimeestele vabas maailmas, eriti rahapuudust kannatavatele kommunistlikele parteidele. Kasutati mitmet moodust. Kui nende parteileht Taanis siples võlgades, korraldati korjandus. Nagu võluvitsa abil täitus konto ruttu miljonitega anonüümsetelt annetajatelt. Parteileht kiitis mõttekaaslaste ohvrimeelsust, vaatlejad imestasid nende rikkuse üle.

Pikkade pagulasaastate jooksul on olnud head kontakti mitme välismaa ajaloolasega, kes suhtusid sõbralikult kolleegi, keda ajaloo julm käik oli paisanud Läänemere idarannalt läänekaldale. Nende teadmised Eestist ja eestlastest olid vahel puudulikud, said minu kaudu natuke vajalikku teavet. Peale asukohamaa Taani ajaloolaste olid tugevad suhted Soome kolleegidega, keda huvitas ka Eesti ajalugu. Esimene neist oli Kalervo Hovi, kes avaldas minu avastatud Taani peakonsul Jens Christian Johanseni päeviku ülestähendused Vabadussõja esimestest kuudest. Uurimistöö üliõpilaste õppereisidest 16.-19. sajandi Euroopas viis mind kokku praeguse Soome riigiarhivaari Jussi Nuortevaga, kes publitseeris põhjaliku selleteemalise uurimistöö. Kõige paremaks ja viljakamaks kontaktiks sai aga Jyväskylä Ülikooli üldajaloo professor Seppo Zetterberg, kes tähistas möödunud aasta 5. detsembril 65. sünnipäeva.
 

Eelmises artiklis oli juttu eestlaste masohhismist, nende enesepiitsutamisest. Palju muret selle üle, kuidas teised nende peale vaatavad. Paguluses toimus läbilöömine ja enda maksma panemine rohkem individuaalselt. Tuli kohaneda kohaliku ühiskonnaga, aga seejuures võimaluste kohaselt säilitada solidaarsust kaasmaalastega, kelle hulgas oli loomulikult mitmet laadi inimesi. Pole meie kõik sama liistuga tehtud. Meid seob siiski rohkem kui lahutab. Palju oleneb rõhuasetusest.

Siinkirjutaja on sõltuv oma allikatest. Eriti Eesti ajalehtede arvamusartiklitest, mida katsun kasutada ja kommenteerida enda taustast ja kogemustest lähtudes. Väldin lõplikke lahendusi, viitan võimalustele.
Omaette allikaks on enamasti anonüümsed võrgukommentaarid.Asjalikud on kahjuks vähemuses, vahel edastavad need puuduva mõistmise kõrval ka valeandmeid, mida hiljem kohtab teistes kommentaarides faktidena.

Kultuuriajakirja TUNA möödunud aasta viimane number sisaldab 2008. aastal asutatud Eesti Mälu Instituudi esimesi uurimistulemusi. Selle instituudi ülesandeks määrati põhjaliku ja objektiivse ülevaate andmine inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Käesolevas numbris on esindatud uurimustega mitmed instituudiga seotud teadurid.

Paljud jõulukingid valmistavad rõõmu. Eriti isiklikud, aga kinkide hulka võib lugeda ka mõnda üldisemat laiahaardelist tegu, mis on mõjutanud paljude tegemist ja arvamist. Näiteks just enne pühi  järjekordne Julian Assange Wikileaksi aktsioon saladokumentide avalikustamisega. See on tekitanud palju vastukaja, argumente poolt ja vastu. Eriti agarad on seda kasutamas mitmed ajalehed, kes ise loomulikult ei kavatse avalikustada eelnevaid sisemisi arutlusi.
Selle sisu ja mõju on kommenteeritud mitmekülgselt. Taanis võttis teiste hulgas sõna vasakpoolse minevikuga kolumnist Ralf Pittelkow (Jyllands-Posten 5.12.). Ta kirjutas muuseas, et vabas ühiskonnas on meedia ülesandeks paljastada võimu kuritarvitamist ja poliitilise süsteemi manipulatsioone. Aga Wikileaks, kes nüüd on avalikustanud palju salastatud dokumente USA haldusalalt, ei lepi sellega.

Viimases Ajaloolise Ajakirjas (2010, 2.) analüüsib Eero Medijainen artiklis ”Balti riikide de jure järjepidevus noateral: Ameerika Ühendriikide välispoliitika ja Balti küsimus 1940-1945” põhjalikult läbirääkimisi Roosevelti ja Stalini vahel, millega otsustati ka suhtumine Balti riikidesse.
Ta kirjeldab üksikasjaliselt sellega seotud isikute rolli, nende tausta, käitumist ja hoiakut. Püüab leida nende mõju presidendi otsustele, manitsedes õigusega ettevaatusele, sest kõik ei pruugi olla just nii, nagu nad tagantjärele oma mälestustes kirjutavad.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo