Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eesti meedia arvamusrinne on üsna laiahaardeline, kuigi palju oleneb toimetajate suvast. Võrgus on piirid veelgi laiemad, arvamustele lisanduvad kommentaarid. Kuigi neid piirab kustutamisoht, saab siiski mulje arvamistest, mis varem ei jõudnud kaugemale suhtlusringkonnast või kõrtsilauast. Ei kardeta paljastada oma rumalust, seda saab peita anonüümsuse taha. Oskusega vajutada arvuti klahvidele ei kaasne võime rumalate küsimuste esitamise asemel hankida vajalikku informatsiooni Interneti kaudu. On palju anonüümset demagoogiat, mis välistab loogilist mõtlemist. Sellele on korduvalt tähelepamu juhitud.

Arvamustes ja vaidlustes mängivad vahel suurt osa oletused. Nende kaudu on palju lihtsam leida seletusi ja lahendusi, neid saab kasutada väga laiahaardeliselt, eriti kaasates vandenõuteooriaid. Ei usu siiski, et Eesti tegelikult on vabamüürlaste, trilateraalide ja sionistide poolt maha müüdud nagu mitmed kommentaatorid seda väsimatult kordavad. See kordamine pole aga tarkuse ema, pigem rumaluse sohilaps. Kuna ka sohilastel on samad kodanlikud õigused, siis tuleb nende eksistentsi küsimärgiga aktsepteerida.

Aja jooksul on kogunenud mitmeid tähelepanekuid, mis peamiselt kinnitavad tuntud fakte. Võib olla ka kordamisi. Näiteks tõdemus, et kõigega võib kohaneda, sest inimene on nõrk, eriti kui ta on seatud vastamisi jõududega, kes on temast ülekaalus.

Eelmine kord oli juttu kahest aktiivsest saksa päritolu ajaloolasest, kes on andnud suure panuse Eesti lähiajaloo uurimisse. Kuigi mõningaid hoiakuid võib vaidlustada, on nad eriti rahvusvaheliselt teinud tõhusat tööd Eesti saatuse tutvustamiseks N. Liidu okupatsiooni ajal. Nende huvi keskendub aga suurelt osalt Venemaa ajaloo uurimisele, millest Eesti on ainult üks väike osa.
Jätkub äge vaidlus selle üle, kas 1944. aastal vabastati või okupeeriti Eesti? Vabastamise rõhutamise pooldajad viitavad põhjendusena Hitleri-Saksamaa plaanidele eestlaste tuleviku suhtes ja väidavad, et Saksamaa võit oleks tähendanud eesti rahvuse hävingut. Kuigi eestlased kannatasid palju N. Liidu all, nagu venelased ise, tagas see neile siiski jätkuva eksistentsi.

Kui Tartu Ülikool alustas tööd Eesti rahvusülikoolina, polnud kõikidel aladel vajaliku pädevusega õppejõude. Esimesel valimisel püüti siia koondada võimalikult palju eestlastesst teadlasi. Esimeste õppejõudude hulgas olid ligi 2/3 eestlased. Balti- ja riigisakslased moodustasid umbes ühe veerandi. Soomlasi kutsuti Tartu Ülikooli neli, lätlasi oli niisama palju, rootslasi kaks, venelasi ainult üks.
Ajaloo ja selle naaberdistsipliinide alal domineerisid eriti algul soomlased ja rootslased.

Seda tiitlit kannab hiljuti ilmunud Mart-Olav Nikluse kogumik, mis sisaldab tema artikleid ja panust käsitlevaid materjale. Seda lugedes meenus aeg, millal ta oli Eesti vabadusvõitluse sümboliks, kui temast kirjutati ka tihti Lääne ajakirjanduses. Tema saatus äratas tähelepanu ka kõrgemal poliitilisel tasemel. 1981. aastal võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, milles nõuti okupatsioonivõimudelt Nikluse vabastamist ja poliitilise tagakiusamise lõpetamist.

Eesti taasvabanemise analüüsi katsetes on pälvinud suhteliselt vähe tähelepanu küsimus: kuidas said ideelistest kommunistidest üleöö rahvuslased? Seda võib seletada ajaloost tuntud väga inimliku motiiviga: soov säilitada võimu selle vahetusel, just nagu varem komparteis. Keegi ei taha aga seda möönda – veel vähem kuulda, kuigi see on loomulik käitumine, mida ei tohiks eriti pahaks panna, aga seejuures ka mitte uskuda mantlivahetuse siirust.

Eesti ajaloo suurkujude sihikindel mahategemise tendents on äratamas imestust. Peale Peeter Kaldre (VES 29.04.) võttis Maalehes sellel teemal sõna Ilmar Palli (”Eks nad olnud teadagi kes”, 09.04.). Ta toob näiteks Carl Robert Jakobsoni: kunagist vaimustust iseseisvusele alusepanija vastu on asendanud hapuvõitu viisakus. Suurmees tuletab end meelde vaid priskel rahatähel, ent kaob euro tõttu varsti sealtki. Sajakroonise Koidula olevat aga olnud kleptomaan ja sakste sabaraku tütar. Esimesel iseseisvusajal on ette näidata tõelised isamaareeturid rahvuskangelaste rüüs, Päts ja Laidoner. 

Brüggemann möönab ka positiivseid nähteid ja tulemusi. Tegelikult on ju mitmeid tema erilisi aspekte mainitud ja käsitletud, aga tema arvates tuleks neile veelgi suuremat rõhku panna. Ta saab ”aru”, et eestlaste rahvustundele on ”müüt” Vabadussõjast vajalik, aga kritiseerib seda teravalt. Patsifistlikult kõlab tema üleskutse: ”on aeg pöörata pilk ka sellele, kui palju läks võit maksma ühiskonnale tervikuna ja mitte ainult inimkaotustena. See võit saavutati sõjas, mis tutvustas eriti nooremale põlvkonnale vägivalla avaldamise vorme. Selle sotsiaalse pärandi lugu ootab jätkuvalt uurimist”. Mis on selle mõte, kas mingi utoopiline vägivallatu sõda, võib-olla veekahuritega? Aga isegi nende kasutamist demonstrantide vastu peetakse vägivallaks! Nooremale Vabadussõja järgsele põlvkonnale, kelle hulka ise kuulun, sisendas see ”vägivaldne” võitlus peamiselt soovi kaitsta kättevõidetud vabadust.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo