Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Vabadussõja teemal on varem korduvalt juttu olnud, viimati 26. augusti lehes, eriti selle iseloomustust kahe Eestis töötava Saksa ajaloolase poolt. Nüüd on seda teemat jälle puudutanud Tallinna ülikooli Eesti ajaloo professor Karsten Brüggemann.

Ta refereerib artiklis ”Mis teeb Eesti ajaloo ülejäänud maailmale huvitavaks?” (Sirp 17.09.) kahte Saksamaal toimunud konverentsi, kus keskenduti venestamisele Tsaari-Venemaa lõpuajal ning Balti liiduvabariikide argielule ja kultuurile N. Liidus. Konstateerib, et mittevene rahvaste ohvrinarratiiv transnatsionaalse ajaloodiskursuse kontekstis enam ei domineeri. Seda tajutakse ühedimensioonilise vaateviisina, mida on pea võimatu kokku viia ülikompleksse ajaloolise tegelikkusega.

Teaduslikus maailmas lähtutakse sellest, et sündmustel on enamasti loogiline põhjus. Aga mis siis, kui see on olnud juhuslik, rajanenud isiklikule antipaatiale või mängis koguni mingit osa pea- või kõhuvalu? Vahel on suured poliitilised võidud rohkem tagant-järele tõlgendused kui tegelikud suurpanused. Ka ajaloolased püüavad leida loogilisi seletusi, seejuures sõltudes enda kaasajast, mille vaated mõjutavad tulemusi. Saja aasta pärast jõutakse kindlasti hoopis teistele tulemustele. Viimase poolesaja aasta jooksul olen näinud jätkuvaid ümberhindamisi ajaloo alal, alates kiviajast, aga kogu aeg mõjutatud aktuaalsetest trendidest, kui mitte öelda kehtivast poliitilisest korrektsu-sest.

 

Ajaloolasena katsun vaadata kõike laiahaardelisemalt. Maailmas eksisteerub jõudude vahekord, mis vahetevahel muutub, palju oleneb nende ambitsioonidest ja tugevusest. Eesti taoline väikeriik ei saa teistele midagi dikteerida, tuleb otsida liitlasi, mis tähendab ka sõltumist. Osa eestlasi seda ei taipa, keskendub Eestile nagu oleks see mingi suurvõim, kelle nõudeid tuleb tingimata täïta. Liitlastelt nõutakse tingimusteta abi, vastasel korral ähvardatakse nende hüljamisega. Kas üksi olles on nõudmistel rohkem kaalu või tulemusi?

 

Kuue aasta eest ilmus kümneköitelise projekti ”Sõja ja rahu vahel” esimene köide, mille peateema oli Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Vahepeal on tehtud tublit tööd. Selle tulemuseks on koguteose hiljuti ilmunud teine köide eesti rahva esimesest raskest ajast N. Liidu kütkes, millele tuli vahe sõja algusega 1941. aasta juunis.

Köitel on 15 autorit, mis näitab laialdast huvi selle uurimistemaatika vastu. Teoses on 665 lk teksti, 90 lk lisasid ja 8 kaardiskeemi, samuti teemakohaseid fotosid ja isikunimede register. Kaante vahele jõudnud suurpanuse tulemus pole just ühtlane, seda mõjutab ka autorite rohkus. Teos jaguneb neljaks osaks. Esimeses osas ”Eesti saatust kujundanud välistegurid” esitatakse ülevaade kiiresti muutuvast sõjalisest ja rahvusvahelisest olukorrast Euroopas 1940. aasta suvel. On ka näidatud, millised kavad olid N. Liidul Balti riikide kiireks okupe-rimiseks.

 

Ajaloolasena on silmad tihti pööratud mineviku suunas, kuna selle tõlgendamine mõjutab oleviku hoiakut. Tõlgendused pole alati loogilised, vaid jälgivad kaasajal domineerivaid hoiakuid. Peegeldavad ka riikide omavahelist vahekorda. Tänased liitlased võivad homme olla vaenlased ja vastupidi. Sellist vahetust on eestlased oma nahal valusalt tunda saanud.

Käesoleva aasta 23. juulil möödus 70 aastat päevast, mil USA välisministri kohusetäitja Sumner Welles kuulutas, et USA ei tunnista Baltimaade okupeerimist ja vägivaldset inkorporeerimist N. Liitu. Sellega ühines hiljem enam kui 50 riiki. Nii pandi alus mittetunnustamispoliitikale, mis oli aastakümneid tülikaks probleemiks Moskvale, kuid tõhusaks relvaks ja valguskiireks baltlastele.

 

Eestis on poliitiliselt ebakorrektne käsitleda viimast võitlust 1944. aastal katsena tõrjuda uut N. Liidu okupatsiooni. Pannakse rõhku mitte mõttelisele eesmärgile, vaid välisele tunnusele, et see toimus saksa mundris. Kuigi ka sõjaeelne Eesti Vabariik pole poliitikute juures eriti populaarne, on nende enda populaarsuse päästerõngaks Vabadussõda.  2005. aastal ilmunud suure Eesti ajaloo 6. köites käsitleb seda asjalikult Ago Pajur. 2009. aastal avati Tallinnas Vabadussõja võidumonument, mis kujutab endast Vabadussõja kõrgemat aumärki – Vabaduse Risti. Selle kujundi ja tehniliste probleemide üle on palju arvamuspiikide murdmist. Eriti teravalt mõistis seda hukka Tallinna Ülikooli saksa päritolu Eesti ajaloo professor Karsten Brüggemann, nimetades võidusammast anakronistlikuks vägivalla sümboliks (VES 23.07.2009). Hiljem põhjendas ta pikemalt Vabadussõja ümberhindamist, nimetades seda rahvuslikuks müüdiks (VES 13. & 20.05.2010).

 

Eesti taasvabanemisest möödub 20. augustil 19 aastat. See aeg vastab umbes esimese vabariigi perioodile Tartu rahust baaside lepinguni. Nii taust kui areng on aga väga erinevad. Mõlemad on küll ühte laadi ajaloo kapriisid, mille üle peab olema õnnelik, aga esimene saavutati vereohvritega, teises ohverdati peamiselt poole sajandi ajupesu loosungid ja tulemused.

Vikipeedia kohaselt kantakse Punasesse Raamatusse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on märgitud vastavate liikide levik, uurituse aste, seisund jms. Redigeerimisel on ka Eesti trükise punane raamat.

Eestis on aga olemas teine „punane raamat“, mille andmed vastupidiselt sellele on kas eitatud või peidetud vaikimise saladuskatte alla. On mitu liiki, hõlmab punaste aastate tegelasi, tookordseid poliitikuid, julgeoleklasi ja koputajaid, kes on varjatud kaitse all. Osa neist on superkohanejatena osanud lülitada end praegusesse süsteemi. See kehtib eriti poliitikute kohta, kes on leiutanud endale erilised teened, mis kustutavad nende varema panuse. Sellest räägitakse vahel võrgulehtede kommentaarides, mida loomulikult pannakse väga pahaks. Pole siiski veel keelatud. Tuleb ka sellega arvestada, et nende aeg hakkab täis saama. 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo