Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Seda saab ka öelda ümberpöördult: võim pimestab, raha kütkestab. Kehtib aktuaalselt elamislubadega hangeldajate kohta. Väga laiahaardeline teema, milles on veel rida selgusetuid üksikasju ja vastamatuid küsimusi. Siin ainult mõned kesksed punktid. Alguse sai see 30 11. ERR „Pealtnägija“ saatest, milles paljastati, et mitmed Vene uusrikkad põletavad läänes oma elu ja raha tänu Eesti elamisloale. Üllatuslikult aitasid neid hankida IRL-poliitikud, kes on tuntud äraostmatutena: riigikogu liige Indrek Raudne ja Tallinna volikogu liige Nikolai Stelmach. Neid ühendab Tallinna vanalinnas Kooli 1/3 asuv maja, kus asub korter, mis kuulub võrdselt Stelmachile, Raudsele ja veel ühele erakonnakaaslasele, riigikogu liikmele Siim Kabritsale. Korterisse on oma firma regist-reerinud suur hulk Venemaa ja teiste eks-liiduvabariikide miljonäre.

 

Taani poliitik Per Stig Møller arutleb ühes arvamusartiklis demokraatia probleemide üle, leides, et demokraatia on lihtsalt korralik viis lahendada probleeme ja erimeelsusi, toetudes debatis vastastikusele respektile, kuid kuidas saab see toime leppimatuse, terrorismi ja vägivallaga (Berlingske 23.11.)? Ta viitab Luksemburgi peaminister Jean-Claude Junckerile, kes kord Euroopa Liidu kohtunmisel ütles: ”Me kõik teame, mida teha, aga ka, et kui me seda teeme, langevad meie valitsused“. Nii see tundub minevat, kui enim kriisist tabatud valitsused katsuvad alustada hädavajalikke reforme. Kas saab demokraatia hakkama sügavate ja pikaajaliste kriisidega?

 

See väga laiahaardeline teema on muutunud eriti aktuaalseks praeguse majanduskriisi ajal, mille lõppu pole veel näha. Vastupidiselt – see laieneb nagu nakkushaigus. Otsitakse küll meeleheitlikult ravimeid ja katsutakse vaktsineerida, aga paranemine koos immuunsusega on tihti lühiajaline. USA probleemid on mäekõrgused, Euroopas aga mäestiku kõrgused. On küll Euroopa Liit, kes peaks kooskõlastama ja korrigeerima neid ajendeid, mis põhjustavad ja süvendavad kriisi, aga pole seda piisavalt teinud, sest tuleb arvestada 27 liikme erihuvide ja –arvamustega. Kreekat peetakse demokraatia hälliks, aga on nüüd saamas selle surnukirstuks. Selle taustaks on areng, mille negatiivseid tendentse on seni eiratud – ja ei taheta veelgi hästi möönata.

 

Aasta algul tutvustasin soome ajaloolast Seppo Zetterbergi, kelle 2007. aastal ilmunud ”Viron historia” leidis laialdast tähelepanu ja tunnustust. Soome Ajaloosõprade Liit valis selle aasta ajalooraamatuks. Eesti keeles ilmus teos 2009. aastal (VES 27.01.2011). Seppo Zetterberg uuris Eesti ajalugu juba aastaid enne taasvabanemist, tema kauaaegne panus on märkimisväärne. See rajanes ka heale eesti keele oskusele, mis võimaldas põhjalikku süvenemist. Tulemuseks on tasakaalukad analüüsid, mis näitavad mõistmist Eesti ajaloo probleemidest. Ta lähtub küll vahel oma Soome taustast, aga oskab siiski paigutada teemat euroopalikku konteksti.

Selle pealkirjaga ilmus Eesti Ekspressi lisalehes Riigikaitse 3. novembril Toivo Tänavsuu artikkel-intervjuu, milles kolm senist kaitseväe juhatajat – Johannes Kert, Tarmo Kõuts ja Ants Laaneots – leiavad, et Eesti on tehtud vigadest hoolimata riigikaitses suhteliselt hästi hakkama saanud. Selles saame hea ülevaate Eesti sõjaväe arengust viimase 20 iseseisvuseaasta jooksul ja praegusest olukorrast. Hoolimata mõnigatest puudustest on pearõhk positiivsel arengul. Kõuts möönab, et riigi- ja NATO reetmisega kaitseministeeriumis läksime ajalukku negatiivse hoiatava näitena.

 

Kui räägitakse hävituspataljonidest ja küüditamistest, ka julgeolekuorganite tegevusest, siis saadab seda Eestis verbaalne hukkamõistmine. Aga nagu varem korduvalt öeldud: on küll kuriteod, aga pole kurjategijaid! Kui sellega seoses mainitakse mõne endise tähtsa tegelase nime, järgneb sellele kohe nende kaitsmine, tavaliselt positiivse panuse rõhutamine. Kõik see kordus 91-aastase Arnold Greeni lahkumisel. Nekroloogid ajalehtedes tõstsid esile tema suurpanust ENSV-s, eriti spordi alal, aga ka ”välisministrina”. Kui üksikud kommentaatorid katsusid võrgus juhtida tähelepanu mõnele negatiivsele faktile, pidurdasid neid moderaatorid ja halvustasid tema kiitjad, väites, et surnuist räägitakse üksnes head. Kuhu see viib? Pigem kõnelda lahkunu kohta õigust, mitte aga ilmtingimata head. Või kehtib see ainult teatud tegelaste kohta?

 

Siinkirjutaja on puuduva kuulmise tõttu ühiskonna korrespondeeriv ja vaatlev liige. Kasutan aega lugemiseks ja mõtlemiseks. Aastate jooksul on kogunenud kogemusi, mis tugevdavad veendumist. Neid täiendavad kogu aeg tähelepanekud, muljed arengust selle tendentsidega. Ajaloolasena olen tihti pannud tähele küsimust: kas ajalugu on võimalik ette näha? Praegu me teame, mis toimus. Kas riigijuht saab vastutada tuleviku eest, isegi kui ta väga püüab? Rahvas ise teeb oma tulevikku, sest otsustab, kes teda juhib. Rahva väärtushinnangud loovad juhte ja alles siis loovad juhid ajalugu. Ajaloole hinnangute andmisel on vaja püüda aru saada, mis tegelikult toimus. Rumal on ajaloost mitte õppida, sest kedagi süüdistades püüame süüd endi kaelast ära veeretada.

Hiljuti oli juttu ”platsi puhastamise” võimatusest pärast poolesaja aastast võõrvõimu perioodi, mille ajal kasvas üles kaks sellest enam-vähem mõjutatud põlvkonda. Eriti väljastpoolt vaadates torkab see silma nii poliitikute, arvamusliidrite kui ka süsteemikriitikute sõnavõttudes.
Pärast taasvabanemist on korduvalt räägitud kommunismi kuritegudest, mida on ka hukka mõistetud. Kuritegude juurde kuuluvad aga nende teostajad – kurjategijad, kellest pole peale Stalini ja mõne tema agara teenri just palju kuulda olnud.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo