Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Kevadet vaadeldakse kui uuenduse sümbolit. Uuendused ei hooli siiski aastaaegadest. See kehtib isegi sõdade kohta, mida oleks praktilisem alustada varasuvel, lootusega kiirele võidule. Aga nagu ajalugu näitab, on tulemuseks vahel pigem aeglane kaotus. Elan juba 66 aastat Euroopa väikeriigis Taanis, kes selle aja jooksul on läbi teinud lääneriigi normaalse arengu. Liitus külma sõja algul 1949 kohe NATOga, astus 1973 tolleaegsesse Euroopa Ühendustesse, millest volituste laienemisega pärast Maastrichti lepingut 1993. aastal sai Euroopa  Liit. Eesti sai selle liikmeks 1. mail 2004.

 

Pööripäev on kätte jõudnud ka Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida diktatuurides. Nende riikide ülestõusudel on nähtud sarnasust Ida-Euroopa vabanemisega. Ainuke organiseeritud poliitiline faktor Ida-Euroopas oli kompartei, kes ohverdas mõned juhtfiguurid, aga kelle esindajad säilitasid mantlit vahetades võimu, kuna nende vastased on killustatud ja omavahel tülis, nagu näiteks ka Eesti rahvuslased. Neis riikides on kindlalt organiseeritud islamism, mis samal kombel saab kinnitada kanda demonstrantide abil, kelle soovid ja ideed on väga erinevad. 

 

Valimistulemused ei pakkunud erilisi üllatusi. Võib öelda, et tugevnes stabiilsus, Riigikogus on nüüd ainult neli erakonda, üldiselt jäi olukord aga samaks. Võitis Reformerakond, Keskerakond sai teise koha. Nii võib jätkuda vaidlus, missuguse partei eesotsas on suurema tähtsusega endine kompartei nomenklatuuri liige. Nende ühisnimetajaks võivad olla koerad, keda Ansip väidetavalt 1988. aastal Tartus olevat demonstrantide vastu kasutanud, ja kes olevat olnud peateemaks 2007. aastal pärast pronksmehe teisaldamist Keskerakonna juhtkonna vestlustel Moskva emissaridega. Endist süsteemi esindab ka Rahvaliidust ületulnud sotsiaaldemokraatide hulgas valitud Jaak Allik.  Vana pärm pole uue leiva küpsetamisel veel mõju kaotanud. Sotsiaaldemokraatide suure edu puhul juhitakse tähepanu faktile, et selle punalipu all demonstreeriva partei hümn on Internatsionaal, mille sõnum on eesti rahvale valusalt tuntud ja veel mitte unustatud. Kurbade kogemuste taustal ei usuta selle partei mõõduandvat rolli, kuigi programm sisaldab häid lubadusi.

 

1944. aasta suvel viibis N. Liidus paar kuud USA Kaubanduskoja presidendi Eric Johnstoni saatjana ajakirjanik William Lindsey White (1900-73). Tema külastuse muljed ilmusid aasta-paar hiljem raamatuna (Report on the Russians, uustrükk 2007).  Ta on vastupidiselt paljudele teistele Lääne ajakirjanikele innukas vaatleja ilma soovmõtlemiseta ega taha ka varjata süsteemi varjukülgi. Ta kirjeldab N. Liidu  riiklikult dirigeeritud majanduse ebaefektiivsust ja näitab, kuidas toimib see USAs eraettevõtluse ja konkurentsi kaudu. Samuti süstemaatilist tsensuuri. Tema reportaažidest jäeti välja ebasoovitavad osad. Ka teadmist kapitalismist hoiti rahva eest saladuses. Kui ühes propagandafilmis näidati rassirahutusi USAs, olid venelased üllatanud selle üle, kui ilusaid kingi kandsid need mustad, keda politsei tümitas.

 

Võrgukommentaare lugedes jääb mulje nagu oleks Eestist lahkumine kodumaa reetmine. Seda on pahaks pandud neile, kes põgenesid 1944. aastal uue okupatsiooni eest. Jääb mulje, nagu oleks pidanud isegi naised ja lapsed jääma kohale ja võitlema viimase veretilgani või laskma end viia Siberisse. See on nagu kaja sovetiajast, kus loeti reeturiteks kõiki, kes katsusid pääseda tolleaegse võimu haardest, kas välisreisidel valvureid ninapidi vedades või mõnda auku raudeesriides leides.

 

Ilmjärve lootus kunagi üksmeelele jõuda pole realistlik, kuna poliitikud mineviku tõlgendamiseks kasutavad ka ajaloolasi. See on eriti silmapaistev Venemaa puhul, kelle ajaloolased korduvalt käivad Eestis klubis Impressum oma versioone propageerimas. Selle juurde ei kuulu okupatsiooni tunnustamine, koguni Stalini terrorile leitakse õigustust. Viimane oli Nikolai Starikov. Neid tutvustab viisakalt Keskerakonna nädalaleht Kesknädal. Starikov olevat kirjutanud „hulga põnevaid raamatuid, mis sisaldavad säravaid ajaloolisi fakte“ (KN 19.01., intervjuu 02.02.). Stalin olevat Venemaa ajaloo suurkuju. 

Eesti Vabariigi järjekordse aastapäeva eel on loomulik heita pilk tagasi ja vaadelda suhtumist sellesse Eesti Vabariiki, mis oli 1918. aasta 24. veebruari deklaratsiooni tulemuseks, aga okupeeriti ja annekteeriti N. Liidu poolt 1940. aastal. Kui N. Liidu lagunemine 1991. aastal võimaldas taasvabanemist, kusjuures deklareeriti järjepidevust, polnud see siiski enam sama riik. Suur osa endisest eliidist oli kas likvideeritud või pagulusse põgenenud. Oli üles kasvanud paar põlvkonda, kellele valitsev sundsüsteem oli vajutanud oma pitseri ja mõjutanud mõttelaadi.

Üks tähtsamaid nähteid neis kultuurides, kus üksikisikutel ja ühiskonnal on parim taust luua jõukust ja üles ehitada elujõulisi demokraatlikke institutsioone, on usk tulevikku. Usk, et homne päev on parem kui eilne, on läbi ajaloo olnud otsustav motiveerides inimesi üksi ja koostöös teistega andma oma parima, kuna puuduv usk homsesse sageli toob kaasa destruktiivse ükskõiksuse ja fatalismi. Selle juurde kuulub loomulikult, et usk tulevikku üksikjuhtudel on loonud utoopiaid, mida on kasutatud massimõrvade õigustamiseks, kuid põhimõtteliselt on usk tulevikku olnud oluline substants Lääne edus.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo