Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Marksistlik briti ajaloolane Eric Hobsbawn (sünd. 1917) andis 1994. aastal välja mahuka teose “The Age of Extremes: The Short Twentieth Century, 1914-1991” (640 lk.). Ilmus eesti keeles 2002. aastal tiitliga “Äärmuste ajastu. Lühike 20. sajand. 1914 – 1991” (kirjastus Varrak, tõlkijad Marek Laane ja Kaja Tael). Seda retsenseeris nädalalehes Sirp Kaido Jaanson, kes väljendas oma hoiaku lähtekohta juba pealkirjas: ”Tõlkimine kui haltuura” (24.04.2003). Ta leidis sisust rea vigu ja kritiseeris ka tõlget. Kaja Tael püüdis samas seletada ja õigustada. Kuna Kaido Jaanson lõpetas lugemise 105. leheküljel, pole seda teost korralikult retsenseeritud. See oleks aga hädavajalik, sest kuigi Hobsbawn on osaliselt revideerinud oma varemaid vaateid kokkuvarisenud kommunistlikest eksperimentidest, ka Nõukogude Liidust, on ta jätkuvalt tulihingeline marksist. 

 

Kuigi Lydia Koidula ütleb: “Ei hõbedat, kulda, ei leidu me maal…” on Eesti ala üsna rikas aastasadu vanade aardeleidude poolest. Selleks on mõjunud kaasa Eesti asukoht paljude sõdade tallermaana. Rahututel aegadel katsutakse peita väärtusi. Moodsa aja peitekohaks on Šveitsi pangad, aga muinas-, keskajal ja uuema aja alguses oli selleks tihti maapõu. Loodeti rahu saabudes jälle välja võtta, aga selle lootuse võis katkestada peitja hukkumine. Viimaste aastate huvitavamatest avastustest väärib märkimist 1997. aastal leitud 17. sajandist pärinev Palamuse aardeleid, mis koosnes 147 hõbemündist ning paarist ehtest.

 

Eesti iseseisvuse taastamine 1991. aastal oli mitmes suhtes ainult vormiline. Pool aastasada kestnud võõrvõimu okupatsioon ei hävitanud mitte ainult suure osa eestlaste paremikust, vaid sundis  järelejäänud koostööle, mis oli nende andekuse rakendamise tingimuseks. Nad sobitasid oma andekust süsteemi võimaluste ärakasutamiseks, mis aga soodustas kui mitte just süsteemiga leppimist, siis ikkagi harjumist. Karjääri tegemiseks oli vaja head kohanemisvõimet. Seda demonstreeris iseseisvuse taastamise kulgedes suur osa endisi komparteilasi, nii partorgi kui ka teisi varemaid eesrindlikke kommuniste, isegi julgeolekutöötajaid, kasutades sõna ”vabadus” oma huvide teenistuses. Nõukogude okupatsiooni ja nõukogude inimese aretamise järeltulemid mõjutavad Eesti arengut veel mitu põlvkonda. Parteiladvik on oma rahva nägu.

 

Siinkirjutaja on aastate kestel tekstide koostamise eel rännanud ajaloo rohtunud radadel ja jalutanud oleviku keerteedel. Rännakul olen noppinud tee kõrvalt ühte ja teist, leidnud kommentaaride umbrohust inspireerivaid uitmõtteid. Lisaks saanud muljeid arengust, millega paljud pole rahul. Uusimate tähelepanekute hulka kuulub viimane Jüriöö ülestõusu tähistamine. Vabadusvõitlejate esindajatena süütasid Jüriöö pargis tule Edgar Savisaar, Ene Ergma ja Arnold Rüütel.

 

Hitleri Saksamaa suurimaks inimsusevastaseks kuriteoks loetakse süstemaatilist juutide hävitamist – holokausti. See on vajutanud negatiivse pitseri sakslaste mainele, millest puhastumine võtab aega. Kiiremini on unustusse vajumas stalinismi rahvamõrv, maoistide kultuurrevolutsiooni ohvrid ja Pol-Poti valitsuse massimõrvad. Rääkimata teistest uuematest ja vanematest massimõrvadest, mis on ajaloo lahutamatuks osaks.

 

Praegu on väga laiahaardelised võimalused oma arvamuste avaldamiseks. Selleks kasutatakse tihti võrgukommentaare, aga kuna nende reeglid vahel on takistuseks, võib neid ületada kodulehekülgedel, blogidel ja vestlusfoorumitel. On aga raske panna piiri sõna- ja laimuvabaduse vahele. Veelgi raskem piirata valetamisvabadust. Keskseks infoallikaks on ajalehed, mille kaudu jõuavad lugejateni ka teiste meediaharude, TV- ja raadio olulisemad uudised ja kommentaarid.  Nende tendentse mõjutavad omanike ja kirjutajate parteilised süm- ja antipaatiad. Eriarvamusi esindavad lugejakirjad ja võrgukommentaarid.

 

Just praegu on maailmas domineerimas kaks voolu – megatrendi. Mõlemad vaimustavad laiahaardeliselt, kuigi on omavahel täielikult vastuolus. Üks neist on nn konstruktivism: idee, et inimesed on sotsiaalselt konstrueeritud samamoodi nagu ühiskonna institutsioonid. Lootusetult vanamoodne on arvata, et isiksusel on tahke tuum. Teine trend on neodarvinism, mis väidab, et bioloogia määrab iga üksikasja meie käitumises. Kõik on kirjutatud geenidesse.

 

Rahvusvahelisel naljapäeval, 1. aprillil heidetakse paljudes riikides avalikult nalja. Pole täpselt teada, kuidas see traditsioon alguse sai. Vembuviskamise festival oli juba keltidel ja vanadel roomlastel. Võib-olla on ka mingi seos kevadise pööripäeva pidutsemistega. Üks kuulus 1. aprilliga seotud lugu pärineb 16. sajandist, kui juliuse kalender vahetati gregoriuse kalendri vastu. Juliuse kalendris oli uus aasta liikuv püha, mis jäi 25. märtsi ja 1. aprilli vahele. Kuid gregoriuse kalendris tõsteti uue aasta algus 1. jaanuarile. Nende üle, kes sellest muutu-sest teadlikud ei olnud või seda teadlikult eirasid, hakati nalja heitma. Kuid kalendriteooria ei selgita siiski, miks 1. aprilli naljategemine kogu Euroopas levis.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo