Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Just enne Tartu rahu aastapäeva tegid 39 Eesti ”ühiskonnategelast ja ettevõtjat” avalduse jäädvustada Boriss Jeltsini panust Eesti iseseisvuse taastamisel talle ausamba püstitamisega. Avalduse taga seisvat laiahaardelist seltskonda on raske viia ühisnimetaja alla. Eesotsas on punakindrali poeg ja ärimees Raivo Vare. Ärimehi on veelgi, aga ka vanu tipptegijaid nagu Vaino Väljas ja Arnold Rüütel, lisaks Marju Lauristin. Ajaloolasi esindab David Vseviov, talle sekundeerib Heiki Ahonen Okupatsioonimuuseumist. Kas dissident Lagle Parek esindab saatusekaaslasi või Matti Päts oma vanaisa? 

 

20 aastat pärast taasvabanemist tuleb nentida, et sovetiaeg on jätnud eesti rahvale praktilise ja mentaalse koorma, mida pärandatakse oma järglastele. ”Nõukogude inimeste” muteeritud geenid mõjutavad arengut ”Euroopa inimeste” suunas. Seda on märganud ka mõned mõtlevad eestlased. Lugesin hiljuti ühte selleteemalist kommentaari: ”Kuidas me ka ei tahaks, aga selle sovetiaegse seljakotiga ei suuda me hüpata ei Põhjamaade ega Euroopa reele. Sisejulgeolekurisk on ja jääb – isegi kui me selle seljakoti heeliumiõhupalliks nimetame (millega hetkel aktiivselt tegeletakse) ja teeme näo, et kott on kerge, mõne arvates isegi väga väärtuslik. 

 

Pikkadel pagulasaastatel olime tihti mõtetes oma tõelisel kodumaal Eestis, mis jäi mällu lahkumisaegse pildiga. Kuigi seda olid räsinud võõrvõimud ja sellest üle käinud sõjavanker, olid selle inimesed – kas sugulased või võõrad – meile lähedased. Harjusime ja kohanesime uues keskkonnas, mis üldiselt polnud väga erinev sellest, mis oli olnud meie ideaaliks. Nooremad said jätkata haridusteed ja rakendasid oma oskusi uute asukohamaade teenistuses. Vanematel oli raskem, nende seos Eestiga kauaaegsem ja tugevam. Nad lootsid viimase hingetõmbeni peatsele Eesti taasvabanemisele. See paistis aga olevat mägede taga. Seepärast oli ka olukorraga leppijaid, kes siiski ei hüljanud eestlust, vaid püüdsid kontaktide kaudu leevendada nii enda kui kodueestlaste olukorda, kuigi see tähendas vahel rakendamist võõrvõimu teenivate kaasmaalaste propagandavankri ette ja lahkhelisid pagulaste vahel.

 

Lugesin 3.01. Postimehes, et Estonian Business School’i rektori kohusetäitjaks on saanud professor Arno Almann, kelle nimi tuli tuttav ette. Vaatasin EKP juhtkonna nimestikku 1986. aastal. Mõned üksikud on jätkanud karjääri Eesti Vabariigis, mis on enamasti katkenud. Siin mängib suurt osa vanus, mis pole olnud takistuseks parteibüroo liikmele Arnold Rüütlile. Veelgi vähem büroo liikmekandidaadile Arno Almannile, kes veelgi mängib aktiivset rolli.

 

Taani päritolu norra kirjanik Aksel Sandemose (1899-1965) avaldas 1933 romaani ”En flyktning krysser sitt spor” (Põgenik ületab oma jäljed). Romaan kirjeldab peategelase Espen Arnakke koledat üleskasvamist väikelinnas Jante 20. sajandi algul. Kirjanik kasvas ise üles Põhja-Jüütimaal Morsi saarel paiknevas Nykøbingis, mida on tihti esile tõstetud tema kirjandusliku Jantena. Jante seadus (Taani ja Norra: Janteloven; rootsi keeles: Jantelagen, Soome: Janten laki)  näitab grupi käitumist, mis kritiseerib üksikute edu ja saavutusi vääritu ja sobimatuna. Kirjanik ise möönab, et ta on kasutanud seda väikelinna raamistikuna. Selles kasvab tema peategelane üles kümne käsuga eluhoiakust ja käitumisnormidest, mida väikeasula ühiskond sunnib peale oma liikmetele, nimelt:

 

Varem on juba olnud juttu elamislubade vahendamise skandaalist. Elamislubade probleem on olnud aktuaalne kogu aeg, ka teiste valitsuste ajal, aga seekord on sellega seotud valitsuses osaleva IRL-i aktiivsed liikmed, endised respublikaanid. Kuna vene ärimeestele elamislubade hankimine pole kooskõlas partei ideaalidega, pealegi kaht-lustatakse selle taga Moskva niiditõmbajaid ja haneks vedajaid, mõjub see kahjustavalt partei mainele, nagu seda kinnitavad ka kommentaarid. Miks kasutasid need ärimehed just selle parteiga seotud poliitikuid, kas nende võimuga seotuse tõttu?

 

Enne möödunud jõulupühi lõi suuri laineid silmapaistvate IRL’i respublikaanide taustaga poliitikute äritsemine elamislubadega osalt kahtlastele vene tegelastele. Tegelikult pole selles midagi uut, sest juba Res Publica hiigelajal on juhitud tähelepanu partei venepoolsele toetusele. Nii Eesti Päevaleht kui ka Postimees avaldasid 16. jaanuaril 2004 lugejakirja ”Kes upitavad Res Publicat?”. mille autoriks on Mart Helin (arvatavasti pseudonüüm?). See kiri väärib tsiteerimist: ”Kui ajakirjanikud peaminister Partsilt küsisid, et kas jutud idanaabri rahaabi kohta vastavad tõele, läks Parts vihast punaseks ja ähvardas selliste juttude levitajaid kaitsepolitseiga.

 

Venemaa välisministeerium paigutas novembris oma veebilehele dokumendi Teise maailmasõja eelse ja algusaja sündmuste kirjeldusega, mis väidab, et 1940. aastal tulid Eestis ja teistes Balti riikides valimiste tulemusel võimule „Nõukogude Liidule lojaalsed jõud“ (Postimees 30.11.2011). Kõige huvitavam sel puhul on Erkki Bahovski sõnul tõdemine, et laiad rahvahulgad pooldasid 1940. aastal Nõukogude Liiduga ühinemist. „Miks siis, kallid sõbrad Vene välisministeeriumis, tervitasid eestlased Saksa vägesid 1941. aastal kui vabastajaid ja miks 1944. aastal nägid nad Punaarmees suuremat vaenlast kui Wehrmachtis,“ küsis Bahovski (Postimees 01.12.2011).

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo