Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Üldiselt kehtib arvamus, et pärast sõdu kirjutavad ajalugu võitjad. Seda väidetakse ka Teise maailmasõja kohta, mille kaotajatel tuleb leppida võitjate versiooniga, milles hinnatakse tihti erinevalt võitjate ja kaotajate käitumist.
Eestlased on saanud seda tunda kahekordselt. Pannakse pahaks nn ”hääletut alistumist” 1939-1940, aga samuti katset tõrjuda uut okupatsiooni 1944. aastal. Nagu ütleb üks kommentaator: „Valitsus ja Riigikogu lähtuvad 1944. aastal uut okupatsiooni tõrjunud meeste panuse tunnustamisest keeldudes – nende surma oodates – stalinlikust põhimõttest: pole inimest pole probleemi. Kuid kuigi ühel päeval neid mehi enam pole, on eesti rahvas ikka ja probleem veelgi suurem. Varem või hiljem saab see valitsejate endi probleemiks, mis laheneb täpselt sellesama stalinliku valemi kaudu. Minevikku ei maksaks tuleviku vastu välja mängida. Ega ka vastupidi. Üks kasvab välja teisest, tulevik saab mõistetavaks mineviku kontekstis. Eesti noored ei ole juurteta ja ajudeta hungveipingid.”

Taanis on tähele pandud, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu on välja saatnud oma esindaja tiitliga ”special rapporteur”, kelle ülesandeks on reisida ringi maailmas, tutvumaks ja raportimaks mitmesuguste vähemuste nn kultuuriliste õiguste üle.
Seda kõrgetasemelist külalist oodates on Taani vaatlejad tutvunud tema senise panusega. Ta on juba külastanud Brasiiliat ja Austriat ning pahandab muuseas selle üle, et vanglate personal ei suhtle kõikide välismaalastest vangidega nende keeles. Ka polevat hoolitsetud selle eest, et kõik vähemusgrupid saaks piisavalt õppida emakeelt, samuti mitte rakendatud meetmeid tõkestamaks meediapoolset teatud rahvagruppide stigmatiseerimist.

Pole lihtne ajalooga toime tulla. Eks igal indiviidil ole oma elulugu, mida ta püüab kooskõlastada ajalooga. Siin on hädaoht eksida eriarvamuste ja – tõlgenduste rägastikus.
 Üks kommenteerija ütleb üsna tabavalt, et ei pääsenud ka kommunistid “ajaloost” - nad pidid oma olemasolu "eetiliseks" õigustamise nimel vältimatult “ajaloo” kallale asuma - seda võltsides ja igal uuel viisaastakul ümber võltsides, võltsingutega mittenõustajaid maha tappes või vanglatesse ja ümberkasvatuslaagritesse kupatades. Misuke "idealistlik" meede ka kommunistidest liberaalideks muteerunute tänapäevases arsenalis ja võitluspraktikas täitsa olemas. Ja seda kõike muidugi "ideaalide", "Inimkonna Helge Tuleviku", st oma kitsaste grupihuvide nimel.

Eelmistes kommentaarides käsitletud poliitilise olukorra taustal on sugulust Venemaa arenguga. Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin vaatles hiljuti Marko Mihkelsoni viimase raamatu valguses tänapäeva Venemaa probleeme. Tema arvates hakkas juba 1991.–1993. aasta revolutsiooniliste sündmuste käigus kujunema uus Venemaa riiklik bürokraatia, mis peagi omandas varasemast tuttavad nomenklatuuri tunnusjooned. Endise nomenklatuuri esindajad, kes tulid võimule koos demokraatliku liikumise esindajatega, võtsid presidendi- ja valitsusstruktuurides taas kasutusele neile omased nomenklatuursed meetodid ja mehhanismid ning nii hakati valitsemisotsuseid jälle langetama kuluaarides (Postimees 20.03.)

 

Mõnes suhtes on välisvaatlejatel kergem. Taust on lihtsam ja surve väiksem. Pole aga alati otseseid isiklikke kogemusi. Endiste pagulaste muljed võivad küll olla vananenud, aga on vajutanud tugeva pitseri nende hoiakule. Välismaalaste muljed on mõjutatud enda tihti väga erinevast taustast. Oleviku vabaduses oleme siiski mineviku vangid. Nii võime ka inimlikult eksida. Huvitav oli jälgida viimaseid Riigikogu valimisi. Valitsuskoalitsioonil oli lihtsam, kuna suurim opositsioonierakond oli kahtlaste tehingutega populaarsust kahandanud. Valimispropagandas kasutati ära rahalaene Lichtensteinist ja väidetavat toetuse küsimist KGB taustaga Venemaa tegelaselt. 

Elu läheb kiiresti edasi ja mõni asi jääb kahe silma vahele. Vahel on see teadlik, soov vältida probleeme. Unustuse hõlmas on palju ruumi, oleme seda konstateerinud süsteemide vahetusel.
Hiljuti kritiseeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov Genfis ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgul Eesti ja Läti kodakondsuspoliitikat. Ta sõnas: „Praegu nõuab suuremat tähelepanu rahvusvähemustele inimõiguste tagamine, eriti selliste häbiväärsete näidete kontekstis, nagu krooniline kodakondsuseta isikute probleem Lätis ja Eestis“. Venemaa oskab ÜRO areenil räusata. NSVL riigijuht virutas aastakümneid tagasi isegi oma kingaga vastu lauda.

Eestis lõi suuri laineid endise kaitseministri, nüüdse haridusministri, füüsik Jaak Aaviksoo artikkel, milles ta näib viitavat Fichte filosoofiale, „meie” ja „nende” vastasseisule, argumenteerides, et riigil on õigus oma kodanikele valetada vms. (Diplomaatia 2011, nr 3). Seda arvates tituleeris Tallinna ülikooli endine rektor Rein Raud tema artiklit küüniliseks (EPL 24. 03.). See põhjustas väga elavat arutelu. Pikemaid teaduslikke analüüse avaldasid Tallinna Ülikooli õppejõud filosoof Jüri Eintalu (Sirp 01.04.) ja Tartu Ülikooli poliitikafilosoofia õppejõud Eva Piirimäe (Postimees 01.04.)

Kevadet vaadeldakse kui uuenduse sümbolit. Uuendused ei hooli siiski aastaaegadest. See kehtib isegi sõdade kohta, mida oleks praktilisem alustada varasuvel, lootusega kiirele võidule. Aga nagu ajalugu näitab, on tulemuseks vahel pigem aeglane kaotus. Elan juba 66 aastat Euroopa väikeriigis Taanis, kes selle aja jooksul on läbi teinud lääneriigi normaalse arengu. Liitus külma sõja algul 1949 kohe NATOga, astus 1973 tolleaegsesse Euroopa Ühendustesse, millest volituste laienemisega pärast Maastrichti lepingut 1993. aastal sai Euroopa  Liit. Eesti sai selle liikmeks 1. mail 2004.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo