Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Eestis juhtub ühte ja teist, mida valgustavad ajalehed ja kommenteerivad lugejad erinevalt. See kehtib näiteks 1941. aasta Kuressaare kommunistliku veretöö mälestustahvli teksti kohta, millest jäeti välja viide tegijatele. Pole mingi uus probleem, olen korduvalt juhtinud tähelepanu faktile, et Eestis on küll olnud palju kommunistlikke kuritegusid, aga mitte kurjategijaid, ainult ohvreid. Kuressaares leidus siiski üks selgrooga preester, kes keeldus väljajäetud sõnaga tahvlit õnnistamast. Ta vallandas nii tugeva poolehoiutormi, et linnavalitsus oli sunnitud paigaldama lisatahvli kõigi maetud mõrvatute nimedega ja selgituse, millise režiimi ohvritega on tegemist. Oli neid, kes end usuvastasuse sildi taha peites kritiseerisid preestri käitumist. Vabanduse asemel kaebas selle üle ka linnavalitsuse esindaja metropoliidile, kes aga ei leidnud mingit viga (Postimees 01.& 06.10.)

 

Langenud lehed riisutakse kokku. Arengut jälgides kohtab mitmesuguseid tähelepanekuid. Suurem osa rändab unustuse paberikorvi, mõned on leidnud kasutamist ja selle väärilisi on veelgi.   Minu heaks inspiratsiooniallikaks on tihti eraviisilised kommentaarid, mis on tavaliselt palju mõttetihedamad kui võrgukommentaariumi osalt primitiivsed meeleavaldused. Näiteks kirjutas mulle hiljuti üks endine meelsusvang, kes ”heal nõukaajal” juba koolipoisina püüdis kaitsta seda eestlust, mis oli kuulutatud kuritegelikuks - ja mis veelgi pole täielikult rehabiliteeritud. Kui vastuoluline teleajakirjanik Andres Raid küsis (9.06.2011), kas on alustatud menetlusi okupatsiooniaja justiitskuritegude osas, kusjuures ta eeskätt pidas silmas Jüri Kuke, Mart Nikluse jt represseerimisega seotud asjaolude ja represseerimist toimetanud ning sellele kaasa aidanud isikute väljaselgitamist ja vajadusel vastutusele võtmist, vastas prokuratuur, et ”Eesti õiguskaitseasutused menetlevad Nõukogude okupatsiooni ajal toimepandud aegumatuid inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid, mille kohta on menetluse alustamiseks ajend ja alus. Teie poolt nimetatud isikutega seotud kuritegude kohta puudub meil selline informatsioon, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks.” 

 

Sovetiaja valgustamiseks ja hindamiseks on ametlike dokumentide kõrval heaks lisaallikaks aktiivsete ja passiivsete osalejate meenutused. Need on loomulikult enam või vähem subjektiivsed, aga just seetõttu kasulikud tausta analüüsimiseks ja mõistmiseks.. Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum avaldab aastast 1975 teadusartiklite kogumikku „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi”. Olen selle lugemisega täiendanud oma teadmisi. Juba esimeses väljaandes kirjutas Jüri Kivimäe ”Jesuiitide koolitegevusest Tartus”, kaks aastat hiljem avaldasin ise Taanis poolaaegse Tartu jesuiitide kolleegiumi ajaloo – saksa keeles (eesti keeles 2003).

Üks minu Eesti kontakt külastas hiljuti Peterburi ja kirjutas mulle oma muljetest. Bolševistlik sümboolika linnapildis on säilinud, seda ei suruta peale nagu sovetiajal, kuid traditsioonina elab rahva seas edasi. Üldsuse huvi poliitika vastu on lakanud, riigivõimu võetakse kui paratamatut, eluga kaasnevat nähtust. Suurim muutus on see, et sõjaväelased linna üldpildis on kadunud. Ta nägi ainult üksikuid mereväe ohvitsere ja kahel korral ka maaväelasi. Üldse polnud muutunud miilitsad – nüüd politseinikud, olid endiselt umbusklikud, tähtsad ja rumalad. Ta küsis ühelt rahavahetamise kohta, sai vastuseks ainult: ei tea! Ise läks aga nii ärevile nagu oleks kohanud pangaröövlit, kes tahab teda millegagi sisse vedada. Aga ka Eesti poolel võib kohata sellist kardavoilikku hoiakut.

 

Taasvabanemise 20. aastapäeva puhul püüdsid mitmed osalejad ilustada oma minevikku. Peamiselt verbaalselt, maha vaikides negatiivseid üksikasju. See kehtib ka ühe selle aja peategelase kohta, kes hiljuti tähistas oma 80. sünnipäeva. Mihhail Gorbatšov on vahepeal jätkuvalt mänginud tarka riigimeest. Tema panust on hinnatud mitmel kombel. Perestroika ja glasnosti isana on ta jäädvustanud oma nime N. Liidu impeeriumi diktatuuri alustalade õõnestajana. Ta ei andnud alati järele ahvat-lusele võimu kasutamiseks, tegi seda siiski üksikjuhtudel ja teistel sondeeris ta pinda, nagu näiteks pärast Ukraina iseseisvumise hääletust detsembris 1991, kui ta tolleaegse kaitseministri kohaselt kaalus sõjaväe ra-kendamise võimalust. Ta andis küll käsu vägede saatmiseks Aserbaidžaani 1990, aga tema roll eriüksuste julmas käitumises tsivilistide vastu Tbilisis 1989 ning Vilniuses ja Riias 1991 pole veel selge. Ise eitab ta käsu andmist, aga kaitses pärast seda sõjaväe tegevust.

 

Oleme mõjutatud oma keskkonnast. Pagulastena oli meil aga see eelis, et ei surutud mingi ideoloogia kammitsatesse, saime suhteliselt vabalt areneda. Minu enda seisukoht on kogu aeg olnud, et Eesti vabanedes peavad eestlased ise, kes selle süsteemi all on kannatanud, Eestit edasi viima, pagulased-väliseestlased peaksid neid ainult jõu ja nõuga aitama. Ei arvestanud aga sellega, et poolesaja aasta jooksul vahepealne ideoloogia nii sügavad jäljed jättis. Küllap aeg annab arutust, minu nooremad kontaktid kirjutavad mõistlikult, nii olen jätkuvalt optimist.

Mitme riigi netikommentaare lugedes torkab silma, et Eestis on eriti populaarsed vandenõuteooriad. Sattusin hiljuti lugema uuringut inimestest, kes usuvad neid teistest rohkem. Uuringu väitel on neile iseloomulik nn “selektiivne skeptitsism”. Nende teooriate uskujad kahtlevad tugevalt valitsuse ja teiste kanalite informatsioonis, aga usuvad kõiki allikaid, mis kinnitavad nende eelarvamusi. Uskumused ühe vandenõu kohta võivad tema jaoks olla teise teooria tõestuseks.

Kuna mul endal on ainult lühiajalised kogemused sovetisüsteemi praktiseerimisest, võlgnen tänu Eesti kontaktidele, kes loevad minu kommentaare ja varustavad mind täiendavate seletustega. Pärast eelmisi keeleteemalisi kommentaare sain ühelt kolleegilt selgitavat lisateavet, mis väärib edastamist.
Ta kirjutab muuseas: Mis puutub väljendisse kulakud ja „endised inimesed“, siis sisuliselt oli nii. Tegemist oli endiste suurtalupidajatega. Tegelikult seda „endist“ kasutati peaasjalikult mõiste ”kodanlik natsionalism” kontekstis.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo