Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Varem on juba olnud juttu elamislubade vahendamise skandaalist. Elamislubade probleem on olnud aktuaalne kogu aeg, ka teiste valitsuste ajal, aga seekord on sellega seotud valitsuses osaleva IRL-i aktiivsed liikmed, endised respublikaanid. Kuna vene ärimeestele elamislubade hankimine pole kooskõlas partei ideaalidega, pealegi kaht-lustatakse selle taga Moskva niiditõmbajaid ja haneks vedajaid, mõjub see kahjustavalt partei mainele, nagu seda kinnitavad ka kommentaarid. Miks kasutasid need ärimehed just selle parteiga seotud poliitikuid, kas nende võimuga seotuse tõttu?

 

Enne möödunud jõulupühi lõi suuri laineid silmapaistvate IRL’i respublikaanide taustaga poliitikute äritsemine elamislubadega osalt kahtlastele vene tegelastele. Tegelikult pole selles midagi uut, sest juba Res Publica hiigelajal on juhitud tähelepanu partei venepoolsele toetusele. Nii Eesti Päevaleht kui ka Postimees avaldasid 16. jaanuaril 2004 lugejakirja ”Kes upitavad Res Publicat?”. mille autoriks on Mart Helin (arvatavasti pseudonüüm?). See kiri väärib tsiteerimist: ”Kui ajakirjanikud peaminister Partsilt küsisid, et kas jutud idanaabri rahaabi kohta vastavad tõele, läks Parts vihast punaseks ja ähvardas selliste juttude levitajaid kaitsepolitseiga.

 

Venemaa välisministeerium paigutas novembris oma veebilehele dokumendi Teise maailmasõja eelse ja algusaja sündmuste kirjeldusega, mis väidab, et 1940. aastal tulid Eestis ja teistes Balti riikides valimiste tulemusel võimule „Nõukogude Liidule lojaalsed jõud“ (Postimees 30.11.2011). Kõige huvitavam sel puhul on Erkki Bahovski sõnul tõdemine, et laiad rahvahulgad pooldasid 1940. aastal Nõukogude Liiduga ühinemist. „Miks siis, kallid sõbrad Vene välisministeeriumis, tervitasid eestlased Saksa vägesid 1941. aastal kui vabastajaid ja miks 1944. aastal nägid nad Punaarmees suuremat vaenlast kui Wehrmachtis,“ küsis Bahovski (Postimees 01.12.2011).

 

Seda saab ka öelda ümberpöördult: võim pimestab, raha kütkestab. Kehtib aktuaalselt elamislubadega hangeldajate kohta. Väga laiahaardeline teema, milles on veel rida selgusetuid üksikasju ja vastamatuid küsimusi. Siin ainult mõned kesksed punktid. Alguse sai see 30 11. ERR „Pealtnägija“ saatest, milles paljastati, et mitmed Vene uusrikkad põletavad läänes oma elu ja raha tänu Eesti elamisloale. Üllatuslikult aitasid neid hankida IRL-poliitikud, kes on tuntud äraostmatutena: riigikogu liige Indrek Raudne ja Tallinna volikogu liige Nikolai Stelmach. Neid ühendab Tallinna vanalinnas Kooli 1/3 asuv maja, kus asub korter, mis kuulub võrdselt Stelmachile, Raudsele ja veel ühele erakonnakaaslasele, riigikogu liikmele Siim Kabritsale. Korterisse on oma firma regist-reerinud suur hulk Venemaa ja teiste eks-liiduvabariikide miljonäre.

 

Taani poliitik Per Stig Møller arutleb ühes arvamusartiklis demokraatia probleemide üle, leides, et demokraatia on lihtsalt korralik viis lahendada probleeme ja erimeelsusi, toetudes debatis vastastikusele respektile, kuid kuidas saab see toime leppimatuse, terrorismi ja vägivallaga (Berlingske 23.11.)? Ta viitab Luksemburgi peaminister Jean-Claude Junckerile, kes kord Euroopa Liidu kohtunmisel ütles: ”Me kõik teame, mida teha, aga ka, et kui me seda teeme, langevad meie valitsused“. Nii see tundub minevat, kui enim kriisist tabatud valitsused katsuvad alustada hädavajalikke reforme. Kas saab demokraatia hakkama sügavate ja pikaajaliste kriisidega?

 

See väga laiahaardeline teema on muutunud eriti aktuaalseks praeguse majanduskriisi ajal, mille lõppu pole veel näha. Vastupidiselt – see laieneb nagu nakkushaigus. Otsitakse küll meeleheitlikult ravimeid ja katsutakse vaktsineerida, aga paranemine koos immuunsusega on tihti lühiajaline. USA probleemid on mäekõrgused, Euroopas aga mäestiku kõrgused. On küll Euroopa Liit, kes peaks kooskõlastama ja korrigeerima neid ajendeid, mis põhjustavad ja süvendavad kriisi, aga pole seda piisavalt teinud, sest tuleb arvestada 27 liikme erihuvide ja –arvamustega. Kreekat peetakse demokraatia hälliks, aga on nüüd saamas selle surnukirstuks. Selle taustaks on areng, mille negatiivseid tendentse on seni eiratud – ja ei taheta veelgi hästi möönata.

 

Aasta algul tutvustasin soome ajaloolast Seppo Zetterbergi, kelle 2007. aastal ilmunud ”Viron historia” leidis laialdast tähelepanu ja tunnustust. Soome Ajaloosõprade Liit valis selle aasta ajalooraamatuks. Eesti keeles ilmus teos 2009. aastal (VES 27.01.2011). Seppo Zetterberg uuris Eesti ajalugu juba aastaid enne taasvabanemist, tema kauaaegne panus on märkimisväärne. See rajanes ka heale eesti keele oskusele, mis võimaldas põhjalikku süvenemist. Tulemuseks on tasakaalukad analüüsid, mis näitavad mõistmist Eesti ajaloo probleemidest. Ta lähtub küll vahel oma Soome taustast, aga oskab siiski paigutada teemat euroopalikku konteksti.

Selle pealkirjaga ilmus Eesti Ekspressi lisalehes Riigikaitse 3. novembril Toivo Tänavsuu artikkel-intervjuu, milles kolm senist kaitseväe juhatajat – Johannes Kert, Tarmo Kõuts ja Ants Laaneots – leiavad, et Eesti on tehtud vigadest hoolimata riigikaitses suhteliselt hästi hakkama saanud. Selles saame hea ülevaate Eesti sõjaväe arengust viimase 20 iseseisvuseaasta jooksul ja praegusest olukorrast. Hoolimata mõnigatest puudustest on pearõhk positiivsel arengul. Kõuts möönab, et riigi- ja NATO reetmisega kaitseministeeriumis läksime ajalukku negatiivse hoiatava näitena.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo