Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

20. augustil möödus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest 21 aastat. Eelmise Eesti Vabariigi produktina ja ajaloolasena on loomulik heita pilk tagasi alusmüürile ja mõõta selle ajalist tugevust. Sõjaeelses Eesti Vabariigis sai tähistada selle sünni aastapäeva täielikus vabaduses samuti 21 korda. 22. korral olid sees Nõukogude Liidu baasid, seega juba osaline okupatsioon. Selle perioodiga seoses meenub hasart-kaardimäng kakskümmend üks, tuntud ka ”atskoo” nime all, milles võidab see, kes saab tõmmatud kaartidest kõige rohkem silmi, kuid mitte üle kahekümne ühe (inglise keeles „blackjack“). Eesti Vabariigil oli selles käes võit: 21 aastat eluaega. Sellest hoolimata sunniti ta tõmbama veel ühe kaardi, millega läks ta lõhki ja kaotas vabaduse. 

 

Briti matemaatik ja filosoof Bertrand Russell on kord öelnud: „Maailma hädad tulevad sellest, et rumalad on liiga eneskindlad ja targad on täis ebakindlust.“ Seda kinnitab võrgukommentaaride lugemine. Ebakompetentsed inimesed on liiga rumalad oma ebakompetentsuse tajumiseks. Demonstreerivad oma foobiaid ja kinnismõtteid – ei lase end häirida faktidest ega kriitikast. Miks on ebakompetentsus nii laialt levinud? Sagedamini kui teadmised tekitab eneseusaldust nende puudumine. 

Aega ei saa peatada, selle igiliikurilt maha hüpata. Vananedes tugevneb aga tendents noorusaja ilustamiseks: siis oli rohi rohelisem ja päikesepaiste soojem.
See kehtib ka kommunismi ülesehitajate kohta, kes Eesti taasvabanedes vahetasid poolt ja värvi, katsusid jätkata oma varemat ülesehitustööd kapitalismi tingimustes, seejuures tihtipeale kasutades vanu kogemusi ja kombeid.

 

Aasta algul oli juttu ühe noorkommunisti eduteest Eesti Vabariigis (26. jaanuaril 2012). Erakõrgkooli Estonian Business School’i rektori asetäitjaks sai professor Arno Almann. Meenutasin tema karjääriteed ENSV-s, kus ta oli aastaid nomenklatuuri tipus, juhtis komsomoli ja tõusis EKP Keskkomitee liikmeks. Eesti vabanemine ja kompartei kadumine ei tõkestanud karjääri jätkamist, eriti tugev on tal side enda vana soosija Arnold Rüütliga, kelle nõunikuks ta sai veel 2007. aastal. See kõik päädis väärtusliku punktiga. 8. juunil võis lugeda ajakirjanduses, et ta valiti EBS-i rektoriks. Viieks aastaks, nii võib ta 67-aastaselt rahulikult erru minna ja vaadata tagasi oma karjääriteele kahe teineteisele vastupidise süsteemi teenistuses.

 

Korduvalt heidetakse Eesti valitsusele ette, et ta ei katsu parandada vahekorda Venemaaga. Ilmekaks näiteks on keskerakondlase Roman Ubakivi arvamusartikel: ”Rumal välispoliitika on ohuks Eesti julgeolekule” (Eesti Ekspress 02.06.). Ubakivi arvab, et kuna ligi kolmandik Eesti elanikkonnast on venekeelsed ja -meelsed, võib tulevikus nende huve esindava partei tekkimisega tõusta päevakorda arutlusteemana ka Venemaa orientatsiooni eelised ja miinused. Panustada ookeanitagusele hääbuvale üliriigile on strateegiliselt ehe lollus, mis välistab eesmärgi täitmise. Eesti võimueliit on osanud teha kõige halvema valiku.

 

Käesoleva aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistlused peetakse Poolas ja Ukrainas. Osalejate hulgas on ka Taani – kohalik meedia avaldas taustartikleid nende riikide komplitseeritud ajaloost. Programmi kohaselt olid Taani kaks esimest grupimängu Lvivis (Poola Lwów, saksa Lemberg). Sellega seoses tutvustati selle piirkonna ajalugu, koondades erilist tähelepanu pealinna, Lvivi (Lõvilinna) ajaloole sajandite jooksul. 14. sajandist Poola suurriigi osa, selle lagunemisel 1722. aastal Austria-Ungari keisririigis tähtis kultuurilinn. Pärast Esimese maailmasõja lõpus ebaõnnestunud Ukraina iseseisvumist kuni Teise maailmasõjani jälle Poola all, siis annekteeritud Saksamaa liitlase N. Liidu poolt. Kui need liitlased omavahel sõtta läksid, oli Lviv kui Lemberg mõned aastad sakslaste valduses. Seejärel kuni N. Liidu lagunemiseni Moskva valduses. Puhastustööd tegid nii kommunistid kui natsid, selle aja inimkaotused on üüratud.

 

Probleemidel on ka positiivne mõju – nende lahendamine aitab meid edasi. See kehtib nii isiklikul kui üldisel tasemel. Tihtipeale tuleb leppida neile tähelepanu juhtimisega. Sellega kaasneb lootus nende lahenemisele, mis aga võib jääda ootuseks. Ajaloolasena olen aastaid murdnud pead probleemide üle, mis kestavad ja arenevad ilma lõpliku lahenduseta. Nagu ütleb hollandi kolleeg Pieter Geyl (1887-1966): ajalugu on diskussioon, mis kunagi ei lõpe. Vahel imestame loomulike nähete üle. Seda kommenteerib kirjanik Franz Kafka: “Näeme küll, et päike aeglaselt loojub, aga oleme siiski üllatanud, et läheb pimedaks.”

 

Quo vadis? – legendi kohaselt esitas selle küsimuse Rooma vangistusest põgenenud apostel Peetrus talle teel vastu tulnud Kristusele, kes vastanud, et läheb ja laseb end uuesti risti lüüa. Seepeale pöördunud Peetrus tagasi, et surra märtrina. See laialt levinud fraas on inspireerinud mitmekülgselt. Poola kirjanik Henryk Sienkewicz avaldas 1896. aastal selle pealkirjaga ajaloolise romaani, mis tõi talle laiahaardelise kuulsuse ja 1905. aasta Nobeli kirjanduspreemia, seda on ka filmitud vähemalt seitse korda.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo