Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Märtsi algul oli Delfis teade, et Venemaa presidendivalimiste eel on Youtube'is ilmunud provokatiivne video, kuidas Eestil on plaanis okupeerida Leningradi oblast ning sundida sealsed elanikud eesti keelt rääkima.Sellest selgub, nagu oleks Eesti kaitseministril Mart Laaril küpsenud salakaval plaan Venemaa vallutamiseks. Laari piltidega illustreeritud videos on näidatud Eesti kaart, kus Jaanilinna tagune piirkond on juba märgitud Eesti riigi omaks. "Leningradi oblast tahetakse Venemaast eemaldada ning kuulutada Eesti riigi koosseisu. Sealsed elanikud sunnitakse rääkima eesti keelt, vastasel juhul muudetakse nad "teise sordi" inimesteks," väidab provokatiivne klipp. Ähvardava häälega diktor kuulutab, et ka Gruusia sündmusi ei osatud ette ennustada.

 

Lugesin hiljuti ühe taani kolumnisti mõttemõlgutusi. Ta kirjutab, et tema nooruses 1956. aastal olid kommunistid pahad. Ka veel 1968. aastal, samuti natuke 1989. aastani. Siis said kommunistidest Ida-Euroopas enamikus sotsiaaldemokraadid või sotsialistid. Kuna pärast 1989. aastat ei saanud kommunistid enam olla vaenlased, tuli leiutada uus ja palju halvem, nimelt natsionalism. Seda vajalikku vaenlast on ka agaralt otsitud ja mingil määral juba mõnes kohas avastatud. Aga nüüd võime hüüda: ”Suurim on leitud!” Aga kus? Ikka Ungaris, mis on täis vaenlasi! Siis peame jälle nagu 1956. aastal koondama tähelepanu Ungarile. Kas nad ei oska korralikult käituda?

 

Siin on üsna tihti olnud teemaks demokraatia, eriti selle positiivse mõju taustal. Pakub ju indiviididele palju võimalusi, aga ka kuritarvitamiseks. Eks ole utoopiline loota või koguni nõuda lääne demokraatia rakendamist kogu maailmas. Tuhandete aastate ajaloo taustal on demokraatia ainult teatud ajajärgu ideoloogia, millel on piir ja lõpp, mis ei pruugi olla ajaloo lõpp, kuigi tuumapommi ähvarduse kell ligineb 12-le. Lugesin hiljuti ühte iroonilist Eestis aktuaalset mõttemõlgutust demokraatia teemal:

 

Just enne Tartu rahu aastapäeva tegid 39 Eesti ”ühiskonnategelast ja ettevõtjat” avalduse jäädvustada Boriss Jeltsini panust Eesti iseseisvuse taastamisel talle ausamba püstitamisega. Avalduse taga seisvat laiahaardelist seltskonda on raske viia ühisnimetaja alla. Eesotsas on punakindrali poeg ja ärimees Raivo Vare. Ärimehi on veelgi, aga ka vanu tipptegijaid nagu Vaino Väljas ja Arnold Rüütel, lisaks Marju Lauristin. Ajaloolasi esindab David Vseviov, talle sekundeerib Heiki Ahonen Okupatsioonimuuseumist. Kas dissident Lagle Parek esindab saatusekaaslasi või Matti Päts oma vanaisa? 

 

20 aastat pärast taasvabanemist tuleb nentida, et sovetiaeg on jätnud eesti rahvale praktilise ja mentaalse koorma, mida pärandatakse oma järglastele. ”Nõukogude inimeste” muteeritud geenid mõjutavad arengut ”Euroopa inimeste” suunas. Seda on märganud ka mõned mõtlevad eestlased. Lugesin hiljuti ühte selleteemalist kommentaari: ”Kuidas me ka ei tahaks, aga selle sovetiaegse seljakotiga ei suuda me hüpata ei Põhjamaade ega Euroopa reele. Sisejulgeolekurisk on ja jääb – isegi kui me selle seljakoti heeliumiõhupalliks nimetame (millega hetkel aktiivselt tegeletakse) ja teeme näo, et kott on kerge, mõne arvates isegi väga väärtuslik. 

 

Pikkadel pagulasaastatel olime tihti mõtetes oma tõelisel kodumaal Eestis, mis jäi mällu lahkumisaegse pildiga. Kuigi seda olid räsinud võõrvõimud ja sellest üle käinud sõjavanker, olid selle inimesed – kas sugulased või võõrad – meile lähedased. Harjusime ja kohanesime uues keskkonnas, mis üldiselt polnud väga erinev sellest, mis oli olnud meie ideaaliks. Nooremad said jätkata haridusteed ja rakendasid oma oskusi uute asukohamaade teenistuses. Vanematel oli raskem, nende seos Eestiga kauaaegsem ja tugevam. Nad lootsid viimase hingetõmbeni peatsele Eesti taasvabanemisele. See paistis aga olevat mägede taga. Seepärast oli ka olukorraga leppijaid, kes siiski ei hüljanud eestlust, vaid püüdsid kontaktide kaudu leevendada nii enda kui kodueestlaste olukorda, kuigi see tähendas vahel rakendamist võõrvõimu teenivate kaasmaalaste propagandavankri ette ja lahkhelisid pagulaste vahel.

 

Lugesin 3.01. Postimehes, et Estonian Business School’i rektori kohusetäitjaks on saanud professor Arno Almann, kelle nimi tuli tuttav ette. Vaatasin EKP juhtkonna nimestikku 1986. aastal. Mõned üksikud on jätkanud karjääri Eesti Vabariigis, mis on enamasti katkenud. Siin mängib suurt osa vanus, mis pole olnud takistuseks parteibüroo liikmele Arnold Rüütlile. Veelgi vähem büroo liikmekandidaadile Arno Almannile, kes veelgi mängib aktiivset rolli.

 

Taani päritolu norra kirjanik Aksel Sandemose (1899-1965) avaldas 1933 romaani ”En flyktning krysser sitt spor” (Põgenik ületab oma jäljed). Romaan kirjeldab peategelase Espen Arnakke koledat üleskasvamist väikelinnas Jante 20. sajandi algul. Kirjanik kasvas ise üles Põhja-Jüütimaal Morsi saarel paiknevas Nykøbingis, mida on tihti esile tõstetud tema kirjandusliku Jantena. Jante seadus (Taani ja Norra: Janteloven; rootsi keeles: Jantelagen, Soome: Janten laki)  näitab grupi käitumist, mis kritiseerib üksikute edu ja saavutusi vääritu ja sobimatuna. Kirjanik ise möönab, et ta on kasutanud seda väikelinna raamistikuna. Selles kasvab tema peategelane üles kümne käsuga eluhoiakust ja käitumisnormidest, mida väikeasula ühiskond sunnib peale oma liikmetele, nimelt:

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo