Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Ajaloos räägitakse palju arengust, mida viib edasi iga uus põlvkond, Sisuliselt võib mõnikord pigem olla tegemist taandarenguga, mida kaasajalised tavaliselt ei märkagi. Selle konstateerimiseks on vaja ajalist distantsi. Eesti Vabariigi taastamise protsess sai tegelikult avalöögi veerandsaja aasta eest Hirvepargis. Kuigi tookord polnud täit selgust sihis ega eesmärgis, mis sai kindlama kuju N. Liidu lagunemisel, oli unistuseks endine Eesti Vabariik, mis aga aja kulgedes üha enam kaugenes. Tunnusmärgiks sai ja jäi aga selle järjepidevus.

 

Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega – seda algupäraselt ladinakeelset tsitaati kohtab arvamusartiklites. On omistatud ühele Rooma keisrile, aga tegelikult on see üldkeh-tiv fakt. Lisaks oleks loogiline küsida: kes tegi? Ja vastata Jakob Kunderi vanapagana eeskujul: Ise tegi! Nende muutuste taga seisame ju meie kõik, arengumootorite sõiduvees - enamik passiivselt kaasa minnes, osa protesteerides, aga olles sunnitud leppima: evolutsioon on parem kui revolutsioon.

 

Eriti aktiivselt on täiendavalt sõna võtnud ajaloolane David Vseviov ja endine Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud. Neist esimene, kes vahel kirjutab mõistlikult, paistab nüüd olevat kaotanud ajaloolise perspektiivi tunnetuse, võrdles Eestit 1930-ndate N. Liiduga, möönates siiski teatud erinevusi (Delfi 3.11.)! Kui üks ajaloolane ei paista teadvat täna, mis toimus 1930-ndatel NSVL-is, kas ta väärib ajaloolase nime? Mitmed kommenteerijad imestavad, kuidas saab nende aastate suurt repressioonilainet märkamata jätta? Ta on hiljem katsunud oma seisukohta mahendada ja laiendada.

 

Demokraatias on eriarvamustel loomulik osa – ja ka mõju. Vähemustel on raskem end maksma panna, aga seda saab saavutada koostöö kaudu. Nii on ka valimissüsteemi eesmärk muuhulgas koostöövõimeline parlament. Eestis toimib valitsuskoalitsioon ja koaleerunud erakondadel on parlamendis enamus, nagu on nende poolt hääletanud ka enamus valijatest. Demokraatia pole aga nõrkusteta. Nende hulka kuulub kogemus, et kauaaegne võim korrumpeerib. Võimuvahetus aitab seda vältida ja värskendab poliitilist õhku. Eestis on 2005. aastast võimul Reformierakonna juhitud vahelduv koalitsioon, mille peaministriks 2011. aastal kolmandat korda sai Andrus Ansip. 

 

Pärast iseseisvuse taastamist on Eestil jäänud lahendamata mitmed Venemaaga seonduvad probleemid. Nende esirinda kuulub piirileping, mille sõlmimist tõkestas eestipoolne viide preambulas Tartu rahule, mis põhjustas 2005. aastal moskvapoolse allkirja tühistamise.  Nüüd on jälle alustatud selleteemalisi läbirääkimisi. Kommentaarides juhitakse tähelepanu faktile, et Venemaa tunnustas küll Eesti iseseisvust, aga mitte selle järjepidevust, mida Eesti ise on rõhutanud. Vanad lääneriigid, kes polnud tunnustanud Eesti annekteerimist, taastasid vahepeal katkenud diplomaatilised suhted, aga mida tegi Venemaa?

 

Tuleviku uurimine on nagu mingi kõrgemat sorti jama. Tulevikku veel ei ole, ja kui see on olemas, siis ei ole enam tulevik. Tulevikuteadus ehk futuroloogia, mis on sotsioloogia haru, uurib järelikult ja tegelikult midagi, mida ei ole olemas. Isegi kui saab uurida mittemidagi, võib tulemus mõnikord minna täppi –  nagu kaardimooridelgi. Just nagu optimistid eelistavad näha väljapääsu augu äärtest, kuna pessimistid näevad eelkõige kohutavat auku, nii rõhutavad ka futuroloogid täideläinud ennustusi, nende kriitikud aga luhtaläinuid. Õigust jääb üle piisavalt mõlemile poolele.

 

Eesti uudised on vahel päris muret tekitavad. Hiljuti refereeriti rahvusvahelist uuringut, mille kohaselt viiendik põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsamatest kirjalikest tekstidest aru. Nad oskavad küll lugeda, kuid ei oska loetut seletada (VES 11.10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52%  esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks ”lüüriline”, ”kõneaine” ja ”krõbe”. 

 

Aasta pärast Jüri Kuke hukkumist, 27. märtsil 1982 tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar Vabadusraadios ettepaneku hakata Eestis mainitud päeva tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana. Selle päeva aulakonverentse on Tartus korraldatud alates 1997. aastast. Mälestusüritusi Jüri Kuke auks on korraldatud ka mujal, kuid vaatamata korduvatele taotlustele pole Eesti parlament ega ka valitsus soostunud 27. märtsi riiklikuks tähtpäevaks tunnistama.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo