Äsja ametisse astunud valitsusele pole antud armuaega ega sadat päeva, ajakirjandusliku kriitikatule alla on võetud nii peaminister kui mitmed ministrid, sest avalikkus ja valijad on uusvana valitsuse koosseisus pettunud: lubati küll uut, aga saadi vana.

Noort, ent teistkordset peaministrit nahutatakse selle eest, et ta pani oma maskuliinse (ainult kaks naisministrit!) meeskonna kokku jällegi vanamoodi paigaltammuvalt – parteilise ustavuse põhimõttel, mitte võimalikult parimate asjatundjate valimisega.

Kasvõi üks säravam spetsialist andnuks vimmas vindunult alustanud valitsusele pisutki helendavat kuvandit.

Kõige probleemsem valik on välispoliitikas kogenematu välisministri Keit Pentus-Rosimannuse ehk nn „tühja koha“ jätkamine valitsuses.

Details

Published: April 22 2015

Pärast mitmeaastaseid vaidlusi otsustati, et Eesti Rahvusringhääling avab tänavu sügisest uue, venekeelse telekanali. Selle juhiks valiti avalikul konkursil 34-aastane Darja Saar, kes kinnitas oma esimeses usutluses, et uue telekanali olulisim sõnum on, „et selle vaatajad tunneksid end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena.

Kodakondsusseadust ei saa mina muuta, aga ma saan selle kanali läbi süstida inimestesse enesekindlust.“ (Postimees, 16. märts 2015)

Darja on magistrikraadiga ajakirjanik, lõpetanud Tallinna Ülikooli, õppinud ka Eesti Diplomaatide koolis, ta on pärit Ida-Virumaalt venekeelsest perekonnast, ema eestlane, isa poolt vene-tatari-ukraina-poola verd.

Ta nimetab end küll sisserändajaks, ent on eesti keele hästi ära õppinud, ning usub, et on täielikult Eestisse integreerunud.

Ta ütleb, et tema isik on tagatiseks, et tema juhitud venekeelsel telekanalil ei saa olema Venemaa-meelset suunitlust.

Details

Published: April 06 2015

Tänavu märtsis möödub 25 aastat Eesti Kongressi kokkukutsumisest. Sellele eelnenud aasta jooksul toimus üle maa (üle toonase ENSV) Eesti Vabariigi kodanike komiteede moodustamine, millest kujunes Eesti ajaloo kõige massilisem rahvaliikumine. Kogu maailma ajaloos unikaalse rahvaalgatuse käigus registreeris end toonases sovetlikus tegelikkuses vaid põhimõttelise ideena edasi eksisteerinud Eesti Vabariigi kodanikeks 790 000 EV kodanikku ja üle 60 000 kodakondsuse taotlejat.

Eesti Kongressi valimised toimusid 24. veebruaril 1990, need olid esimesed tõeliselt vabad valimised pärast ligi pool sajandit kestnud pseudodemokraatlikku nõukogude valimisfarssi. Eesti Kongressile valiti 499 otsustava hääleõigusega saadikut, neist 35 väljaspool Eestit elavate EV kodanike poolt. Kodakondsuse taotlejad valisid Eesti Kongressile 50 sõnaõiguslikku esindajat. Vaatamata riikliku abi puudumisele ja võimude kohatisele vastutöötamisele, vaatamata okupatsioonivägede Eestis viibimisele, vaatamata rahapuudusele ja ruumide leidmisraskustele suudeti vabad valimised siiski korrektselt läbi viia üle Eesti 519 jaoskonnas.

Details

Published: March 30 2015

2015. aasta parlamendivalimised on omamoodi poliitiline peegel, kust vaatab vastu Eesti valijate tänane koondportree.

Näeme selles näos küll mitmeid vanu tuttavaid vagusid ja karmilt kinnistunud ajajooni, aga ka uusi ärksalt rõõmsaid ilmeid, mida mõned on tõtanud eufooriliselt tõlgendama koguni kui rahva ärkamist.

Ma ei arva, et eesti rahvas on kunagi päriselt maganud, vähemasti mitte sel ega eelmisel sajandil, rääkimata viimasest 25 aastast.

Alustagem rõõmustavast. Esmalt tõdevad politoloogid, et äsja valitud riigikogu koosseis on kõige legitiimsem ja esinduslikum võrreldes varasemate riigikogu koosseisudega, sest kaduma läks kõige vähem valimistel antud hääli, vähem kui paari protsendi jagu. Eelmistel valimistel jäi riigikogus esindamata kümmekond protsenti valinuist. Tänased valijad on selles mõttes uues riigikogus kõige paremini esindatud.

Details

Published: March 10 2015

“Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan,” kirjutas Hando Runnel luulekogus „Punaste õhtute purpur“ 1982, mis kohemaid kompartei keskkomitee poolt ära keelati ja müügilt korjati. Levisid kuuldused, et imeline isamaaluule kogu sai üldse ilmuda vaid peatsensori juhusliku äraoleku tõttu, et tegu oli tsensuuriameti tööõnnetusega.

Ära keelati ka muusik Rein Rannapi liigutav kantaat selle luuletuse sõnadele, mida helilooja ise ja laulja Urmas Alender said ette kanda 1983 vaid paaril korral. Pärast seda, kui neli tuhat inimest  1983. aasta oktoobris Tallinna Linnahallis selle loo haripunktil pimedas saalis püsti tõusid ja haudvaikselt kantaati kuulasid, otsekui oleks see rahvuslik hümn, keelati lugu päriselt ära.

Kõneldi sedagi, et raamatut ei keelatud ära mitte niivõrd isamaa ilu armastamise pärast, vaid sellepärast, et Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ideoloogiasekretär Rein Ristlaan arvanud, et just tema on see avaluuletuse „ilus pikk poiss“, kes tantsis poliitiliselt püüdlikku kaerajaani ega pannud tähele, kuidas „loodest“ ligines suur leegion:  „sääl purpurtigusid maabus üks parv, näis purpuri värvi sääl maagi“:

Details

Published: February 24 2015

Vali mind, vali mind, sest mina olen kõige ilusam ja targem, mina tean kõige paremini, mida sulle vaja on. See mina-mina egofestival, mis Eestis valimiste eel vallandus, ületas mitu kuud enne valimisi paljude potentsiaalsete valijate valuläve, nii et oli tahtmine silmad ja kõrvad sulgeda ning need alles pärast 1. märtsi Riigikogu valimisi avada.

Eestis ikka veel lubatud mõttetult kallite hiidplakatite komme ei taha kusagile kaduda, ehkki välireklaam on nüüdseks vahetult enne valimisi keelatud. Nüüd vallandus visuaalse mürareostuse laine veelgi varasemal ajal.

Lihtsameelsete paarisõnaliste loosungitega välireklaam alavääristab ning ahistab inimesi veel agressiivsemal moel nii, et paljudel kipub kaduma üldse soov valima minna, sest neile on vastumeelne nii ilmselge raharaiskamine jätkuva majandussurutise tingimustes.

Details

Published: February 10 2015

Valimiste lähenedes on Eestis puhkenud vilgas võiduralli riigireformi ettepanekute üle, mis meenutab kohati tuntud lauluringmängu, et otsi aga kohta, kus sa saad ja lükka teine sisse.

Või siis õhupallimängu, kus ühed osalejad pilluvad õhku üha värvilisemaid palle, teised lasevad palle nõelatorkega puruks.

Presidendi kärajatel võttis riigireformi teema taas tõsisemalt ette advokaat Jüri Raidla, kes on kirjutanud sel teemal juba vähemasti viis aastat. Seekord tegi ta paar konkreetset ettepanekut: esiteks luua peaministri alluvusse strateegiakeskus ja anda peaministrile riigi pikaajalise peastrateegi institutsionaalne staatus, teiseks ohjeldada riiki ja ühiskonda ahistavat õigusloomet: „Peaministrist saaks sellise muudatuse kaudu institutsionaalne tegija.

Mis aga kõige tähtsam – Eesti riik ja ühiskond saaks pikemaajalise mõtestatud tegevuskava, mis on pikem kui üks valimistsükkel ning mis oleks haiguskindlam päevapoliitiliste tõmbetuulte suhtes.

Details

Published: January 27 2015

Rahvasuus on käibel uskumus, et pärast 6. jaanuari enam uut aastat soovida ei tohi.

Algselt vast seotud sellega, et maarahva jõuluaeg lõppeski enamasti kolmekuningapäeva ehk 6. jaanuariga, kuigi olen ka lugenud, et suisa 18. jaanuarini kestab talviste pühade aeg.

Vanarahva varasalvest on pärit ka tarkus, et nii kuidas oled ja käitud 1. jaanuaril ehk uue aasta esimesel päeval, nii oledki terve aasta.

Ehk siis see üks päev peale pidutsemist määrab sinu jaoks terve aasta.

Ja nii tormabki osa ülivirku inimesi varahommikul metsa ja maale ja mitmesuguseid aktiivseid toimetusi tegema samal ajal kui enamus meist sooviks aasta kõige pimedamal ajal rahulikult lõunani magada, mõnuga logeleda ja üldse mitte midagi teha.

Ja kindlasti mitte süütundeid koguda selle ärateenitud puhkusepäeva eest.

Details

Published: January 12 2015