Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Siinkirjutaja on aastate kestel tekstide koostamise eel rännanud ajaloo rohtunud radadel ja jalutanud oleviku keerteedel. Rännakul olen noppinud tee kõrvalt ühte ja teist, leidnud kommentaaride umbrohust inspireerivaid uitmõtteid. Lisaks saanud muljeid arengust, millega paljud pole rahul. Uusimate tähelepanekute hulka kuulub viimane Jüriöö ülestõusu tähistamine. Vabadusvõitlejate esindajatena süütasid Jüriöö pargis tule Edgar Savisaar, Ene Ergma ja Arnold Rüütel.

 

Hitleri Saksamaa suurimaks inimsusevastaseks kuriteoks loetakse süstemaatilist juutide hävitamist – holokausti. See on vajutanud negatiivse pitseri sakslaste mainele, millest puhastumine võtab aega. Kiiremini on unustusse vajumas stalinismi rahvamõrv, maoistide kultuurrevolutsiooni ohvrid ja Pol-Poti valitsuse massimõrvad. Rääkimata teistest uuematest ja vanematest massimõrvadest, mis on ajaloo lahutamatuks osaks.

 

Praegu on väga laiahaardelised võimalused oma arvamuste avaldamiseks. Selleks kasutatakse tihti võrgukommentaare, aga kuna nende reeglid vahel on takistuseks, võib neid ületada kodulehekülgedel, blogidel ja vestlusfoorumitel. On aga raske panna piiri sõna- ja laimuvabaduse vahele. Veelgi raskem piirata valetamisvabadust. Keskseks infoallikaks on ajalehed, mille kaudu jõuavad lugejateni ka teiste meediaharude, TV- ja raadio olulisemad uudised ja kommentaarid.  Nende tendentse mõjutavad omanike ja kirjutajate parteilised süm- ja antipaatiad. Eriarvamusi esindavad lugejakirjad ja võrgukommentaarid.

 

Just praegu on maailmas domineerimas kaks voolu – megatrendi. Mõlemad vaimustavad laiahaardeliselt, kuigi on omavahel täielikult vastuolus. Üks neist on nn konstruktivism: idee, et inimesed on sotsiaalselt konstrueeritud samamoodi nagu ühiskonna institutsioonid. Lootusetult vanamoodne on arvata, et isiksusel on tahke tuum. Teine trend on neodarvinism, mis väidab, et bioloogia määrab iga üksikasja meie käitumises. Kõik on kirjutatud geenidesse.

 

Rahvusvahelisel naljapäeval, 1. aprillil heidetakse paljudes riikides avalikult nalja. Pole täpselt teada, kuidas see traditsioon alguse sai. Vembuviskamise festival oli juba keltidel ja vanadel roomlastel. Võib-olla on ka mingi seos kevadise pööripäeva pidutsemistega. Üks kuulus 1. aprilliga seotud lugu pärineb 16. sajandist, kui juliuse kalender vahetati gregoriuse kalendri vastu. Juliuse kalendris oli uus aasta liikuv püha, mis jäi 25. märtsi ja 1. aprilli vahele. Kuid gregoriuse kalendris tõsteti uue aasta algus 1. jaanuarile. Nende üle, kes sellest muutu-sest teadlikud ei olnud või seda teadlikult eirasid, hakati nalja heitma. Kuid kalendriteooria ei selgita siiski, miks 1. aprilli naljategemine kogu Euroopas levis.

 

Enne möödunud aasta jõulupühi lugesin ühes teleajakirjanik Ivan Makarovi (www.hot.ee/raadius) kesknädala kommentaaris huvitavat tähelepanekut:  „Sattusin mõni nädal tagasi eestikeelses (,,,) Delfis uudisele sellest, et Putin vilistati välja. Vaatasin ka foorumisse – umbes 80 % eestikeelsetest arvajatest sõimasid Delfit, toimetajat (...)  ja kaitsesid Putinit. Kusjuures vene foorumites oli vahekord umbes 50:50 või kaldus vaekauss isegi Putini kritiseerijate poole. Oleksin ma mingi täiesti kõrvaline inimene kusagilt New Yorgi oblastist, oleksin ma sellise eesti foorumi ja ka isamaaliseima erakonna tegude järgi otsustanud, et Venemaa poolel on õigus ja et Eesti astus vabatahtlikult NSV Liitu. Mul on vahel selline kuri tunne, et vene propagandal õnnestus see, mis oli õnnestunud omal ajal ka lääne propagandal – õõnestada seest. 

 

Varemgi on täheldatud, kuidas uued ajaloolaste põlvkonnad ajalugu ümber kirjutavad. Faktid jäävad, muutub tõlgendus, kusjuures mõni fakt on tundmatuseni moonutatud  (VES 08.03.). See kehtib ka viimase maailmasõja ja okupeeritud rahvaste vabadusvõitluse kohta. Kuna elavad veel tunnistajad ja aktiivsed osalejad, avaldavad nad vahel ka imestust. Viimati tegi seda üks Taani vastupanuliikumise juhtisikuid, öeldes, et paljud ajaloolased on vahepeal teeninud tuntust, kiitust ja kuulsust kirjeldades sõjaaegset vastupanu sel kombel, et osalejatel on raske seda ära tunda.

 

Jälle on Läänemere kallastele saabumas kevad. Idakaldal paukus üsna kaua pakane, võimutses kindral Talv. Ründas ka läänekaldaid, rabas isegi Taani saarteriiki paarikümne öise miinusega ja kaanetas jääga siseveekogud. Soojad Atlandi hoovused asusid aga vasturünnakule ja lõid kindral Talve tagasi Bornholmi lumevallide taha, kust ta ööseti pommitas külmakahuritega, aga oli peagi sunnitud taanduma idakaldale. Jätkas seal võimutsemist, lumesaju ja tuisuga, libedate teede ja ummistunud liiklusega. On siiski taandumas Sinimägede taha, ka vabastamas Skt. Peterburi oma blokaadist, lootes edukale tagasitulekule järgmise aasta ringis. See kõik on korduv ja möödaminev, päike saab rohkem võimu ja kevadlilled tärkavad, karud ärkavad talveunest, rändlinnud tulevad tagasi ja jätkub looduse igavene ringkäik.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo