Äsjalõppenud kohalikud valimised tõid selgemini kui kunagi varem esile Tallinna ja ülejäänud Eesti vahelised ületamatud vastuolud. Need vastuolud ilmnevad eeskätt poliitilises kultuuris, korruptsiooni astmes, mõtteviisis, aga ka valijate keeles ja väärtustes. Tallinn muutub „tänu“ Eesti lahkele ja liberaalsele, nö euroopalikule valimisseadusele, mis lubab hääletada ka mittekodanikel, üha rohkem vene linnaks selle sõna halvimas tähenduses.

Details

Published: November 12 2013

Kui ma kümme aastat tagasi sellise pealkirjaga poliitilise esseekogu avaldasin („Kõik sõltub kultuurist“ 2003), oli raamat otseseks reaktsiooniks toonases Eesti ühiskonnas keenud  loomeliitude ja kultuuritöötajate protestilainetele, palvetele, pöördumistele ja üleskutsetele, kes kõik tundsid põhjendatud muret eesti kultuuri, keele, hariduse ja teaduse tuleviku pärast. Kui 2002. aasta eelarves oli kultuuriraha osakaal 3,84%, siis 2003. aasta eelarves oli seda kahandatud 3,4%ni.

Details

Published: November 20 2013

Ehkki 20. oktoobril Eestis toimuvad valimised on kohalikud, st valitakse 194 valla ja 33 linna omavalitsusi, mõjutab nende tulemus jõuliselt kogu riigi sisepoliitikat. Mitte ainult sellepärast, et nende valimiste läbi joonistuvad välja kahe aasta pärast toimuvate parlamendivalimiste eelsed jõujooned, vaid sellepärast, et tänavu sügisel toimuvad valimised saavad sisuliselt olema Eesti erakondade usaldushääletuseks.

Details

Published: October 27 2013

20. oktoobril 2013 on Eestis taas kohalikud valimised. Arvatavalt enam kui sada tuhat Eesti Vabariigi kodanikku, kes elavad kas ajutiselt või alaliselt välismaal, seisavad küsimuse ees, kas nad peaksid ja võiksid neil valimistel kaasa rääkida või mitte. Seisukohad tunduvad olevat vastandlikud. Mõned inimesed Eestis arvavad, et kui sa juba oled teinud elus oma valiku ja läinud ära elama välismaale, siis nagu polekski sul enam mingit moraalset õigust kodumaa kohalikes asjades kaasa rääkida, ehkki oled endiselt Eesti kodanik.
Teised jälle arvavad, et kõigil Eesti kodanikel on õigus valida kõigil valimistel, nii riigikogu kui ka kohalikel valimistel, sest nad on ju Eesti kodanikud.

Details

Published: October 16 2013

1996. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks nimetatud ja 1997. a. Riigivapi III klassi teenetemärgiga autasustatud  ning VESi lugejaskonnale hästituntud dr. Vello Helk tähistas 23. septembril oma 90. juubelit.
Vello Helk sündis Varstu vallas Võrumaal. Lõpetas gümnaasiumi ja sattus II maailmasõja keerdkäikudes soomepoisina 1945. a. Taani. Ta õppis Århusi ülikoolis, saavutades dr. phil. kraadi 1956. aastal. 1959. aastast kuni pensionileminekuni töötas Vello Helk Taani Riigiarhiivis, viimati riigiarhivaari kohusetäitjana. Juubilar on mitme Taani ajaloolaste ühingu liige ja teda on ülendatud Danneborgi rüütliristi kavaleriks. 2008. a. annetas ta oma raamatukollektsiooni Tartu Ülikoolile.

Details

Published: October 14 2013

Eestis puhkeb ikka aegajalt ägedaid vaidlusi selle üle, kes on õige eestlane, mil määral me üldse oleme eestlased, ja nüüd siis on järjekorras küsimus, kas oleme liiga rahvuslikud või on meil hoopis patriotismist tublisti puudus.
Selline närviline kahtlemine iseendas ja oma rahvuslikkuses meenutab mulle justkui teismelise nooruki vaevusi: kes ma üldse selline olen, kas ma olen ikka piisavalt väärikas teiste suurte poiste seltskonnas, kas ma mitte liiga hädine, arg ja pisike välja ei paista.

Details

Published: October 03 2013

Järgnevad augustikuu Vaba Eesti Sõna lehenumbrid valmivad Eestis musta leiva, suitsulesta ja kukeseente saatel. Lugeja jaoks ei ole mingit vahet, kus lehte tegelikult tehakse, sest tänu tänapäeva tehnilistele võimalustele saabub leht Long Islandil asuvasse trükikotta samasuguse failina nii New Yorgi Eesti Majas asuvast toimetuseruumist kui Tallinnast või Pärnust või Hiiumaalt. Vaja on vaid kiiret internetiühendust.

Details

Published: September 18 2013

Augustis toimusid nii Eestis kui Kanadas mitmed rahvuslikult olulised sündmused. Tartus aset leidnud öölaulupidu oli tänavu täis niisugust vaimustust ning indu, et meeleolu ja ühtsustunne meenutanud lausa laulva revolutsiooni päevi, kinnitavad osavõtjad. Aga see spontaanne vaimustus eesti rahvaks olemise rõõmust kandus üle ka kõigile neile, kes jälgisid Tartu öölaulupidu meedia vahendusel kustahes maailma kaarel. Üleilmne suhtlusvõrk Palgeraamat (Facebook) oli üsna üksmeelselt täis rõõmsaid pilte ja tunnustavaid kommentaare, mida ei juhtu just eriti tihti. Ikka leiavad eestlased Eesti asjas midagi kritiseerida, aga seekord vist üldsegi mitte. Ehtsat emotsionaalset enesekinnitust vajame ikka ja jälle selleks, et uued põlvkonnad kogeksid samuti, kui loomulikult uhke ja hää on eestlane olla.

Details

Published: September 04 2013