Sisukord
Sisene kasutajana
Anneta TNP Toetusfondi
Toeta siin Vaba Eesti Sõna!
Donate here to Vaba Eesti Sõna!
Otsing
Avatud rahvuslus
Peaminister Mart Laari juures kogunes 2001. aastal töörühm, kes töötas välja kümme käsku Eestile. Need olid märksõnadena esitatult järgmised: vaata tulevikku, ole säästlik, ole avatud, jää iseendaks, hoia mälu, ole salliv, saa suureks, ole tõhus, looda isiksustele ning lõpuks – usu, looda, armasta. (Kümme käsku Eestile, Eesti Päevaleht 9.03.2001).
Kui nüüd 2016. aasta algul pidasid peaminister Taavi Rõivas ja IRLi esimees Margus Tsahkna oma programmilisi kõnesid, siis tundsin kohati täielikku déjà vu – tunnet, ehkki vahepeal on viisteist aastat ajamerre voolanud. Tõsi, põhimõtteliselt suure narratiivita Eestit „peenhäälestava“ peaministri tulevikunägemus küündis vaid ühe aastani, IRLi esimees taotles aga pigem põlvkonnapikkust - 25-30 aasta – perspektiivi (Postimees 16.01.2016). Kõnesid võrreldes tundus, nagu oleks Rõivas pisike minister suure Tsahkna valitsuses.
- Details
- Published: January 25 2016
Milleks meile teadus?
Riigikogu on arutanud kaks aastat järjest, 2014 novembris ja 2015 detsembris Eesti teaduse rahastamist ja seda, kuidas meie teaduspotentsiaali paremini ära kasutada Eesti arengus. Eesti majanduses ja ühiskonnaelus valitseb juba mõnda aega seisak, esimeste vabanemisjärgsete aastate kiire areng on peatunud, hädavajalikud riigireformid takerdunud, neid on aastaid kitsastel parteipoliitilistel põhjustel edasi lükatud.
Oleme küll peaaegu et välja murdnud odava allhankemaa staatusest ning sisenemas teadmusühiskonna avamerele, kuid tarkust ning kõrgemat haridust eeldavat kallist tööd kuigi palju veel teha ei suuda. Ometi on meie rahva haridustase üks maailma paremaid ning näiteks reaalteaduste teaduskraadiomanike poolest kuulume maailma kümne kõige targema riigi hulka. Kallima töö tegemine pole aga võimalik ilma kalli teadus- ja innovatsioonipoliitikata.
- Details
- Published: January 11 2016
Metsiku lindmõtlemise vägi ja müütiline pesamuna
Mida suuremad tõmbtuuled maailmas puhuvad, mida agressiivsemaks muutuvad erinevad usud ja ideoloogiad, mida tormilisemaks läheb rahvaste rändamine ja kultuuride segunemine, seniste väärtustõdede jääliustike sulamine, „kõik on suhteline ja ajutine“ - orkaanide sagenemine, seda enam vajame hingepidet ja enesekinnitust, vaimset keset ja tuge oma olemasolule nii inimese kui rahvana.
Eesti rahva jõulurõõmuks on meil olemas vähemasti kolm omamaist tarka meest, kes seda vaimset tuge on valmis pakkuma: Valdur Mikita, Hasso Krull ja Margus Ott. Ja kuna puhtratsionaalselt on ajaloolistes vetekeeristes taas pinnale kerkinud ning õhku ahmivale rahvale ilmvõimatu kõvakindlat maad jalge alla manada või kõikvõimsat, igavikulist elukindlustust pakkuvat soomusnatolaeva ehitada, siis läheb käiku fantaasia ning faktidega rikastatud metsiku lindmõtlemise vägi: regivärsside vanimatest kihtidest tuuakse välja müütilised pesamunad, äratatakse ellu muistne „sinikirja linnukene“ ning luuakse oma kosmogoonia ja vägi.
- Details
- Published: December 28 2015
Mis on eesti rahval viga?
Viimasel ajal ei saa Eestimaal üldse enam nalja, vaid kõik on närvis ning süüdistavad kõiki teisi: meid hurjutatakse ja manitsetakse, kasvatatakse ja õpetatakse küll valitsuse ja presidendi poolt, küll sisemaalt ja välismaalt. Me olla nii sallimatud ja harimatud, nii homofoobid kui rassistid, meie pärast olla häbi parkettide pääl ja külapoe taga, Brüsselis ja Washingtonis, Moskvast või Kiievist rääkimata.
Üks võikamaid välisuudiseid, mis kajastas Eesti välisministri sügisest külaskäiku Brüsselisse, väitis koguni, et välisminister süüdistanud eestlasi ebainimlikkuses. Hea, et mitte veel inimsöömises. On veel pisut arenguruumi?
- Details
- Published: December 18 2015
Kas Eesti on vaba riik või sõltuv provints?
Riigikogu arutas 19. novembril riikliku tähtsusega küsimust „Eesti Vabariigi suveräänsus“, mille tõstatas opositsiooni väikseim liige Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. EKRE saadikurühma esimehe Martin Helme ettekanne põhjendas, miks kasvava toetusega parempoolne partei arvab, et Eesti pole enam suveräänne ehk vaba.
Praegune riigivõim teeb nende hinnangul ebaseaduslikke otsuseid, neil polevat enam rahva mandaati, riigivõim „ei austa rahva kui suverääni tahet terves reas küsimustes, mis tähendab, et võim delegitimiseerib ennast.“
Näiteks toodi 2012. aastal antud Kreeka võla käendamine, 2014. aastal kooseluseaduse vastuvõtmine ja 2015. aastal pagulaskvootidega nõustumine. EKRE leiab, et edasiseks lõimumiseks Euroopa Liiduga vajab võim rahvalt uut mandaati, et 2003. aastal antud volitused ei kehti enam.
- Details
- Published: December 02 2015
Rahvuslik häbi?
Eesti Õhk ehk Estonian Air läks pankrotti ja meie tunneme kõik koos rahvuslikku häbi, just nagu oleksime meie rahvusena kõik ühel meelel teinud kõik need järjestikused ebakompetentsed majandus- ja turundusotsused.
Jah, Eesti Õhule maksti ebaseaduslikult kümneid miljoneid meie oma, st maksumaksja raha, aga keegi ei küsinud ju meie käest, kas me oleme sellega nõus.
Tegelikult me ei olnud ju nõus, meie, maksumaksjate poolt volitatud vastav riiklik kontrollija ehk Riigikontroll polnud juba aastaid tagasi nõus nende maksetega ja hoiatas otsuse tegijaid korduvalt ja kirjalikult, et see on ebaseaduslik ning perspektiivitu. Miks tunneme nüüd siis korraga kollektiivset vastutust ehk rahvuslikku häbi?
- Details
- Published: November 20 2015
Moskvasse! Moskvasse!
Käisin üle 26 aasta Moskvas. Esitlesime Rahu prospektil Hõbeajastu muuseumis ehk luuletaja Valeri Brjussovi majamuuseumis äsja venekeelses tõlkes ilmunud Marie Underi monograafiat. Uued, kongeniaalsed luuletõlked teinud Marina Tervonen luges meloodilisel, tasasel häälel Underi sensuaalseid sonette. Biograafia põhitõlkija Boris Tuch kõneles Underi ja vene luule hõbeajastu ühisjoontest. Mina kõnelesin Moskva kriitikuile, ajakirjanikele ja kirjandusmuuseumi töötajaile, et rahvaste üksteisemõistmine on võimalik vaid läbi kultuuri ning inimsaatuste tundmise ning kaasaelamise.
Mitte ükski Moskvas kohatud vene kriitik polnud varem kuulnud Underi nime, ehkki teda esitati pärast Teist ilmasõda üle 30 korra Nobeli kirjanduspreemiale, ehkki mitmed vene kriitikud olid nõukogude ajal Eestis käinud, olnud lausa sõbrad Arvi Siia, Rudolf Rimmeli, Mats Traadiga. Kohal oli ka üks Kuperjanovi-nimeline kriitik, kes oli Tartuski käinud, aga tal polnud aimugi, mida Kuperjanovi nimi eestlastele tähendab. Keegi polnud söandanud teda viia Vabadussõja kangelase, leitnant Julius Kuperjanovi hauasamba juurde.
- Details
- Published: November 02 2015
Piirideta piir ehk kust läheb piir?
Sirje Kiin
8. oktoobril kiitis Eesti valitsus järjekordselt heaks Venemaa ja Eesti vahelise piirileppe eelnõu.
Eelnõu seletuskirjas sisaldus uue õiguskantsleri Ülle Madise hinnang lepingule, kuid ei olnud toodud ära valitsuse enda seisukohta õigusliku järjepidevuse ja Tartu rahuleppe küsimuses.
Pärast mõningaid vaidlusi IRLi esimehe Margus Tsahknaga, kes seda vana asja meelde tuletas, otsustas valitsus lisada oma otsusele deklaratiivse seisukoha, et selle lepinguga reguleeritakse ainult piirijoone kulgemisega seotud küsimusi.
- Details
- Published: October 22 2015
Tellimine
"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.
Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.
Toeta ajalehte
Toeta siin Vaba Eesti Sona!
Donate here to Vaba Eesti Sõna!