Kui siinkirjutaja 1949. aastal sooritas Aarhusi ülikoolis Taanis oma esimesed ajalooeksamid, oli kirjalike ülesannete hulgas hinnang briti katoliikliku ajaloolase Christopher Dawsoni (1889-1970) uurimusele ”The Making of Europe” (1932). Tema arvates oli keskaeg Lääne tsivilisatsiooni ühtsuse võti. See vaatekoht polnud tookord populaarne, keskaega nähti läbi mustade prillide. Vahepeal on aga toiminud areng positiivsema hinnangu suunas ja Dawsoni ajalooteaduses ignoreeritud teos ilmunud kordustrükis (2003). See meenus lugedes arvukaid ja tihti vastuolulisi kommentaare Eesti ajaloo II köite ilmumise puhul, mis hõlmab meie ala keskajalugu. 

Details

Published: February 04 2013

 

Aja jooksul on demokraatia, mida vigadest hoolimata peetakse parimaks riigikorraks, valetõlgenduste ja kuritarvitamise tõttu muutunud propagandistlikuks loosungiks, mida kasutavad ka need, kes pole rahul kehtiva riigikorraga. Demokraatia mõistet ja olemust analüüsib viimati ajalooliselt ja asjalikult Mikael Laidre (Postimees 06.01.) Ta konstateerib muuseas, et Eesti on ametlikult parlamentaarne riik. Aeg-ajalt on meil olnud juttu presidentaalsest korrast. Aga praegu nõuab pigem häälekas kui arvukas grupp inimesi rohkem demokraatiat. Näib, et tähenduses rohkem võimu vabakonnale ja ”pluralistlikumale” parlamendile.

Details

Published: February 04 2013

 

Siinkirjutaja asukohamaa Taani tähistas just Euroopa Liidu eelkäija Euroopa Ühendusega liitumise 40-aasta juubelit – koos Iirimaa ja Suurbritanniaga. Vaikselt ja tasakaalukalt, sest pärast algaastate vastupropaganda turbulentsi pole sellesse liitu kuulumine enam eriliseks vaidlusobjektiks, vaid seda peetakse loomulikuks arenguetapiks. Algusperioodi äge diskussioon on vaibunud. Vastaseid oli ja on veelgi nii vasakult kui paremalt poolt. Oli koguni kaks erinevat vastasliikumist, kes mõlemad algul olid esindatud paari eest-kõnelejaga Euroopa Parlamendis. Nüüd on jäänud ainult üks üksiku hääletoruga, kelle hädaldamist ei võeta kuigi tõsiselt.

Details

Published: January 21 2013

 

Uus aasta tähendab aastaarvu vahetust, aga elu jätkab samades rööbastes. Eelmise aasta lahendamata probleemid kolivad üle ja ootavad ikka lahendamist.  Eelmine aasta oli probleemiderikas, ja mitte vähe polnud ettepanekuid nende lahendamiseks. Pahameeletorm poliitikute vastu saavutas erilise teravuse, kui avastati, et IRL-poliitikud vahendasid elamislubasid vene ärikatele. Hiljem lisandus ”Silvergate” – Reformierakonna kahtlase rahastustausta paljastus. Kriitika turmtuli valitsuse vastu soosis loomulikult opositsiooni, eriti kuna püüti venitades probleeme pisendada. Kasutati ringkaitset, ei tahetud võtta vastutust. 

Details

Published: January 13 2013

 

Ajaloos räägitakse palju arengust, mida viib edasi iga uus põlvkond, Sisuliselt võib mõnikord pigem olla tegemist taandarenguga, mida kaasajalised tavaliselt ei märkagi. Selle konstateerimiseks on vaja ajalist distantsi. Eesti Vabariigi taastamise protsess sai tegelikult avalöögi veerandsaja aasta eest Hirvepargis. Kuigi tookord polnud täit selgust sihis ega eesmärgis, mis sai kindlama kuju N. Liidu lagunemisel, oli unistuseks endine Eesti Vabariik, mis aga aja kulgedes üha enam kaugenes. Tunnusmärgiks sai ja jäi aga selle järjepidevus.

Details

Published: January 01 2013

 

Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega – seda algupäraselt ladinakeelset tsitaati kohtab arvamusartiklites. On omistatud ühele Rooma keisrile, aga tegelikult on see üldkeh-tiv fakt. Lisaks oleks loogiline küsida: kes tegi? Ja vastata Jakob Kunderi vanapagana eeskujul: Ise tegi! Nende muutuste taga seisame ju meie kõik, arengumootorite sõiduvees - enamik passiivselt kaasa minnes, osa protesteerides, aga olles sunnitud leppima: evolutsioon on parem kui revolutsioon.

Details

Published: January 01 2013

 

Eriti aktiivselt on täiendavalt sõna võtnud ajaloolane David Vseviov ja endine Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud. Neist esimene, kes vahel kirjutab mõistlikult, paistab nüüd olevat kaotanud ajaloolise perspektiivi tunnetuse, võrdles Eestit 1930-ndate N. Liiduga, möönates siiski teatud erinevusi (Delfi 3.11.)! Kui üks ajaloolane ei paista teadvat täna, mis toimus 1930-ndatel NSVL-is, kas ta väärib ajaloolase nime? Mitmed kommenteerijad imestavad, kuidas saab nende aastate suurt repressioonilainet märkamata jätta? Ta on hiljem katsunud oma seisukohta mahendada ja laiendada.

Details

Published: December 17 2012

 

Demokraatias on eriarvamustel loomulik osa – ja ka mõju. Vähemustel on raskem end maksma panna, aga seda saab saavutada koostöö kaudu. Nii on ka valimissüsteemi eesmärk muuhulgas koostöövõimeline parlament. Eestis toimib valitsuskoalitsioon ja koaleerunud erakondadel on parlamendis enamus, nagu on nende poolt hääletanud ka enamus valijatest. Demokraatia pole aga nõrkusteta. Nende hulka kuulub kogemus, et kauaaegne võim korrumpeerib. Võimuvahetus aitab seda vältida ja värskendab poliitilist õhku. Eestis on 2005. aastast võimul Reformierakonna juhitud vahelduv koalitsioon, mille peaministriks 2011. aastal kolmandat korda sai Andrus Ansip. 

Details

Published: December 10 2012