Lehelugejate hulgas läbiviidud küsitluse tulemused

Käesoleva aasta alguses palusime lugejatel vastata küsitlusele, mis ilmus mitmes ajalehenumbris ja oli avaldatud ka Vaba Eesti Sõna veebis. Ja kuigi vastuseid ei tulnud palju, oli nende hulgas väga sisukaid ja huvitavaid kommentaare, mis lehe toimetust suuresti edasi aitavad, et leht oleks just selline, nagu lugejaid meilt ootavad.

Details

Published: April 05 2016

Kirjutasin artikli „Vägev eesti keel“ 2008. aastal, mil kõnetuvastusega ehk häälega toimiv arvutiprogramm oli valmimas või olemas vaid 25 keelel ja meie, eestlased olime maailma esimeste keelte hulgas tänu Eesti kõrgkoolide keeletehnoloogide tööle ja vastavale riiklikule eesti keele arengukavale 2004-2011.

Keeleteadlased nimelt usuvad, et tulevikus jäävad tänase maailma tuhandetest keeltest elama ja kõlama vaid need mõnikümmend või paremal juhul mõnisada keelt, millel on olemas kaasaegne keeletehnoloogiline tugi.

Innovatsiooni ja tehnoloogia vallas on eesti keel maailma vägevamate keelte tipus.

Oleme praegu keeletehnoloogiliselt jätkusuutlikkuselt esimese viiekümne keele hulgas, kinnitab keeleteadlane Mart Rannut: “Eesti keel kuulub maailma suurimate keelte hulka, olles 7097 tänapäeval kõneldava keele hulgas kõnelejate arvult esimese kuue protsendi hulgas.

Details

Published: March 20 2016

Nii Eestis kui USAs toimuvad tänavu sügisel presidendivalimised. Kui USAs algas valimisteks valmistumine, kandidaatide lavale astumine ja põhjalik sisuline kampaania juba poolteist aastat enne valimisi, kusjuures hiljemalt kevadeks on üsna selgelt teada, kes on kummagi partei presidendikandidaadid, siis Eestis pole kuus kuud enne valimisi mingit kindlat teadmist, kes on üldse kandidaadid, kes kelle üles seab ja milliste sisuliste kriteeriumite alusel  ta lõpuks ära valitakse.

Mõistan, et ühel juhul on tegemist presidentaalse ja teisel juhul parlamentaarse riigiga, et valimissüsteemid ise on väga erinevad (USAs mitmeastmelised üldvalimised, Eestis üheastmelised Riigikogu või valimiskogu valimised), kuid demokraatlikus riigis peaks sõltumata riigivõimu tüübist olema siiski mingi elementaarne läbipaistvus ja avalikkuse kaasatus riigi esimese naise või mehe valimistel.

Kui USAs analüüsitakse eelnevalt üksipulgi ja vaat et tuhat ning üks korda  läbi kõikide kandidaatide varasem tegevus, hääletused ja ametipostid, seisukohad ja suhted, varalised seisud ja maksulaekumised, fondid ja elektronkirjad, sünnidokumendid ja lapsepõlv, rääkimata naistest-lastest ja sugulastest, siis Eestis spekuleeritakse pool aastat enne valimisi parimal juhul erakondade tagatubade häälte arvude ja võimalike poliitiliste kokkulepete üle, mitte võimalike presidendikandidaatide tegelike omaduste, võimete või teenete üle.

Details

Published: March 07 2016

Mis oleks Vabariik väärt ilma armastuse astraalkehata, küsis varalahkunud luuletaja Kalev Kesküla luuletuses „Vabariigi armastus“. Kalev kirjutas oma iroonilises luulekogus „Vabariigi laulud“ (1998), et Vabariigi-armastus on eluaegne tundekasvatus, see armastus teeb su nii lihtsaks nagu laulu ja kingib romantilise vale ilmutusliku jõu.

Me saame Vabariigiga üheks vaid kord elus, aga see ühtimine on algupärane ning kordumatu, tal on igaühele midagi, ta on kordumatu ja täiuslik: „Vabariigi vahekord on parim asi / mis noorena uinunule elus juhtunud.“

Isamaaluuletaja erootiline ekstaas muutub eneseirooniliseks siis, kui ta kirjeldab lähemalt Vabariigi porist palet ja masohhistlikke kombeid: Vabariigi pale on nurgeline ja loppis, Vabariigi palitul on siilinahk sissepoole pööratud, must kalev peal: „manisk valge/ lips sinine / nii ta oma okkaid kannab / eesti inime.“

Details

Published: February 22 2016

Peaminister teatas mullu, et Eesti ei vajavat enam suurt narratiivi, tänavu täpsustas ta veel, et Eesti vajab vaid peenhäälestust. Opositsioonilise EKRE esindajad hüüavad oma protestimeeleavaldustel samuti, et Eesti ei vaja narratiivi, vaid palju väikseid tegusid.

Noorema põlvkonna kultuurilehes „Müürileht“ kirjutab Riho Paramonov, et „Pilguheit ajalukku aitab mõista, et eestlaseks olemine on ülemütologiseeritud ning eesti kultuur ei ole sugugi nii väeti, nagu seda puhuti näidata püütakse. See ei vaja püsimajäämiseks ja tugev olemiseks mitteratsionaalset hirmu ega müüte, vaid teadlikkust, kainust ja kaalutletust.“ (Võõrahirm, rahvusmüüdid ja kultuur. Müürileht, 29.01.2016). Nii hakkab tunduma, nagu tahetaks meilt ühelt poolt ära võtta innustavad tulevikulood (narratiivid) ja teiselt poolt tunnistada tühiseks või mittevajalikuks meie rahvusmüüti loovad nostalgilised pärimuslood. Kas me ei jää aga siis mitte ootamatult päris tühja tuule peale?

Details

Published: February 09 2016

Peaminister Mart Laari juures kogunes 2001. aastal töörühm, kes töötas välja kümme käsku Eestile. Need olid märksõnadena esitatult järgmised: vaata tulevikku, ole säästlik, ole avatud, jää iseendaks, hoia mälu, ole salliv, saa suureks, ole tõhus, looda isiksustele ning lõpuks – usu, looda, armasta. (Kümme käsku Eestile, Eesti Päevaleht 9.03.2001).

Kui nüüd 2016. aasta algul pidasid peaminister Taavi Rõivas ja IRLi esimees Margus Tsahkna oma programmilisi kõnesid, siis tundsin kohati täielikku déjà vu – tunnet, ehkki vahepeal on viisteist aastat ajamerre voolanud. Tõsi, põhimõtteliselt suure narratiivita Eestit „peenhäälestava“ peaministri tulevikunägemus küündis vaid ühe aastani, IRLi esimees taotles aga pigem põlvkonnapikkust - 25-30 aasta – perspektiivi (Postimees 16.01.2016). Kõnesid võrreldes tundus, nagu oleks Rõivas pisike minister suure Tsahkna valitsuses.

Details

Published: January 25 2016

Riigikogu on arutanud kaks aastat järjest, 2014 novembris ja 2015 detsembris Eesti teaduse rahastamist ja seda, kuidas meie teaduspotentsiaali paremini ära kasutada Eesti arengus.  Eesti majanduses ja ühiskonnaelus valitseb juba mõnda aega seisak, esimeste vabanemisjärgsete aastate kiire areng on peatunud, hädavajalikud riigireformid takerdunud, neid on aastaid kitsastel parteipoliitilistel põhjustel edasi lükatud.

Oleme küll peaaegu et välja murdnud odava allhankemaa staatusest ning sisenemas teadmusühiskonna avamerele, kuid tarkust ning kõrgemat haridust eeldavat kallist tööd kuigi palju veel teha ei suuda. Ometi on meie rahva haridustase üks maailma paremaid ning näiteks reaalteaduste teaduskraadiomanike poolest kuulume maailma kümne kõige targema riigi hulka. Kallima töö tegemine pole aga võimalik ilma kalli teadus- ja innovatsioonipoliitikata.

Details

Published: January 11 2016

Mida suuremad tõmbtuuled maailmas puhuvad, mida agressiivsemaks muutuvad erinevad usud ja ideoloogiad, mida tormilisemaks läheb rahvaste rändamine ja kultuuride segunemine, seniste väärtustõdede jääliustike sulamine, „kõik on suhteline ja ajutine“ - orkaanide sagenemine, seda enam vajame hingepidet ja enesekinnitust, vaimset keset ja tuge oma olemasolule nii inimese kui rahvana.

Eesti rahva jõulurõõmuks on meil olemas vähemasti kolm omamaist tarka meest, kes seda vaimset tuge on valmis pakkuma: Valdur Mikita, Hasso Krull ja Margus Ott. Ja kuna puhtratsionaalselt on ajaloolistes vetekeeristes taas pinnale kerkinud ning õhku ahmivale rahvale ilmvõimatu kõvakindlat maad jalge alla manada või kõikvõimsat, igavikulist elukindlustust pakkuvat  soomusnatolaeva ehitada, siis läheb käiku fantaasia ning faktidega rikastatud metsiku lindmõtlemise vägi: regivärsside vanimatest kihtidest tuuakse välja müütilised pesamunad, äratatakse ellu muistne „sinikirja linnukene“ ning luuakse oma kosmogoonia ja vägi.

Details

Published: December 28 2015