Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Varem mainitud artiklile oli paarsada kommentaari. Enamasti isiklikud muljed, milles kajastuvad nii positiivsed kui negatiivsed meenutused. Sõlmiti palju osalt tänaseni kestnud sõprusvahekordi, ka abielusid. Mööndakse tüdrukute raskemat olukorda, sest nad kannatasid vahel komandöride ja komissaride vägivalla all. Juhtkonda eriti ei armastatud, sest see käitus ülbelt, nagu selle taga seisvad nõukogude okupandidki. Kummaline on seda nüüd demokraatia kooliks pidada.

 

See on igivana tõde, mis ei lase end tagantjärele palju häirida poliitilistest süsteemidest. Eriti kui lõpp on hea. Sellest vaikivad ju need, kelle suu suleti igaveseks. Siinkirjutaja keeruline noorus kulges kahe okupatsiooni ajal ja lõppes suhteliselt hästi paguluses. Nii pole tagasivaates just põhjust nuri-semiseks, aga siiski meenutamiseks, et see aeg võttis paljudelt eakaaslastelt nende nooruse.

 

Mõnda aega on olnud vaikus Magnus Ilmjärve teemal. Tema teesid soojendati taas üles 11. augusti intervjuus Eesti Päevalehes, milles ta arvab: 1930-ndate õppetund on, et demokraatiat tuleb kaitsta ja suurriike ei saa usaldada. Pole mingi uus avastus, vaid tavatõde, mis kehtis varem ja kehtib nüüdki.. Ta on üldiselt tagasihoidlik, vahel üsna loogiline. Näiteks arvab, et sõjaline vastupanu 1939. aastal oleks rahvast kindlasti ühte liitnud, kuid arutelu, et missugune olnuks saatus, mis oleks juhtunud teistsuguste otsustuste puhul, jääb ikkagi spekulatsiooniks. See on ka tõsi, sest ega keegi ju ei tea, kuidas oleks läinud. Ida-Poolas, mis vallutati 1939. aasta sügisel, küüditati ju peaaegu rahvast tühjaks. Eestil oli suuri kaotusi, aga osaliseks võiduks tuleks lugeda 70 000 pääsenut, kes olid varem okupantidele ja on veel nüüdki endistest kollaborantidest võimukandjatele pinnuks silmas. 

 

Diktatuurides loetakse ohtlikeks vaenlasteks süsteemivastase iroonia ja satiiri kasutajaid, kuna neid on palju raskem elimineerida kui otseseid vastaseid. Sovetiajal levisid ”Armeenia raadio” uudised suust suhu ja naeruvääristasid süsteemi ninamehi ning nende tegemisi. Naer seob võimsalt. Nalja kaudu saab eriti hästi tegelda tabuteemade ja muide tunnetega seotud teemadega ning saab ka norme kinnistada. Möödunud aegade naljadest ja lustakatest lauludest aru saada on kohati väga raske, aga on pärlid, mis toimivad ka väljaspool oma tekkekeskkonda. Pärast taasiseisvumist pole poliitiline satiir olnud eriti kõrgetasemeline. 

 

On märgata, et endise Eesti põlvkond hakkab kaduma, tunnistajad varisevad manalasse. See lihtsustab ajaloo võltsimist, mis on ka üha rohkem võimu võtmas. Ajalugu on kogu aeg ümber kirjutatud. Kui antakse Eestile armuaega, siis hindavad sovetiaja järeltulijate võsud selle jälle ümber. Mineviku mõjud on tugevad, ei kao niipea, kestavad ka pärast vana põlvkonna kadumist. Ideoloogilisest saastast-rumalusest puhastamine võtab aega, see on 50 aasta jooksul sügavalt juurdunud. Näiteks võib tuua Margus Kiisi artiklit sovetiaja müütidest (Delfi 16.07.), mida kommenteeriti väga elavalt – ligi 900 kommentaari. 

 

20. augustil möödus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest 21 aastat. Eelmise Eesti Vabariigi produktina ja ajaloolasena on loomulik heita pilk tagasi alusmüürile ja mõõta selle ajalist tugevust. Sõjaeelses Eesti Vabariigis sai tähistada selle sünni aastapäeva täielikus vabaduses samuti 21 korda. 22. korral olid sees Nõukogude Liidu baasid, seega juba osaline okupatsioon. Selle perioodiga seoses meenub hasart-kaardimäng kakskümmend üks, tuntud ka ”atskoo” nime all, milles võidab see, kes saab tõmmatud kaartidest kõige rohkem silmi, kuid mitte üle kahekümne ühe (inglise keeles „blackjack“). Eesti Vabariigil oli selles käes võit: 21 aastat eluaega. Sellest hoolimata sunniti ta tõmbama veel ühe kaardi, millega läks ta lõhki ja kaotas vabaduse. 

 

Briti matemaatik ja filosoof Bertrand Russell on kord öelnud: „Maailma hädad tulevad sellest, et rumalad on liiga eneskindlad ja targad on täis ebakindlust.“ Seda kinnitab võrgukommentaaride lugemine. Ebakompetentsed inimesed on liiga rumalad oma ebakompetentsuse tajumiseks. Demonstreerivad oma foobiaid ja kinnismõtteid – ei lase end häirida faktidest ega kriitikast. Miks on ebakompetentsus nii laialt levinud? Sagedamini kui teadmised tekitab eneseusaldust nende puudumine. 

Aega ei saa peatada, selle igiliikurilt maha hüpata. Vananedes tugevneb aga tendents noorusaja ilustamiseks: siis oli rohi rohelisem ja päikesepaiste soojem.
See kehtib ka kommunismi ülesehitajate kohta, kes Eesti taasvabanedes vahetasid poolt ja värvi, katsusid jätkata oma varemat ülesehitustööd kapitalismi tingimustes, seejuures tihtipeale kasutades vanu kogemusi ja kombeid.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo