Samal ajal, kui Venemaa paranoiline president püüab vägivaldselt ajalooratast tagasi pöörata, pannes „viiendikul planeedist“ internetti kinni, pidades seda „vaenuliku CIA sepitsuseks“, mis olla sündinud CIA kurjusest, kuulutati Eesti pealinnas välja Tallinna Agenda, mille kohaselt internetivabadus on inimõigus.

Tundub, et mida enam pinged maailmas kasvavad, seda enam kerkib Eesti maailma avalikkuses esiplaanile, ja seekord üldse mitte vaid probleemses võtmes.

Tallinnas toimus aprilli lõpus suur rahvusvaheline internetivabaduse koalitsiooni aastakonverents, kus olid kohal ligi 460 osalejat, Rootsi, Soome, Hollandi ja Kanada välisministrid, eksperdid ja kodanikuühiskonna aktivistid enam kui 60 riigist. Koalitsiooni 23 liikmesriiki kiitsid heaks soovitused ehk Tallinna Agenda, kuidas tagada internetivabadus ka tulevikus.

Agendas rõhutatakse, et inimõigused ja internetivabadused on teineteisest lahutamatud, vt lähemalt http://www.freedomonline.ee

Details

Published: May 13 2014

Mõni aasta tagasi tekitasid meie ühiskonnateadlased, keda kutsutakse miskipärast peenutsevamalt sotsiaalteadlased, Eesti ühiskonnas tuntavaid pingeid nn Esimese ja Teise Eesti eristamisega, tähistades sellega paremini ja halvemini toimetulevaid inimesi.

Lähemal analüüsil ja poleemika käigus selgus, et tegelikult on Eestisid palju rohkem, vaat et enam kui miljon.

Tänavu on tekkinud uus mood vastandada Väikest Eestit ja Suurt Eestit, kusjuures Väikese Eesti all mõeldakse kodumaal elavaid eestlasi ja Suure Eesti all välismaal elavaid eestlasi.

Sotsioloog Aili Aarelaid kirjutas artiklis „Väike Eesti ja Suur Eesti“: „Taipan, et nüüd on minust saanud Väikese Eesti elanik, kes ootab ja vaatab, kuidas laias maailmas kinnitab kanda Suur Eesti.

Details

Published: April 30 2014

Et ajalugu polegi lõppenud,  nagu Francis Fukuyama 1992 ennustas, seda oleme juba valusasti kogenud. Ameerika filosoofi usk, et liberaalsed demokraatlikud väärtused levivad üleilmselt ning seeläbi saab demokraatia inimkonna viimseks valitsemisvormiks, jääb ilmselt meie eluajal vaid akadeemiliseks unistuseks. Rahvusvaheline õigus, mis ligi kolmveerand sajandit on ühise maailmarahu huvides pidanud iseseisvate riikide piire muutumatuks, st piiride vägivaldseid muutmiskatseid lubamatuks, on Venemaa poolt taas agressiivselt ja valelikult rikutud.

Elame uute ohtude, aga vanade ähvarduste ajal kesk üliavatud rahvusvahelist infoühiskonda, kus iga valeteade võimendub nii sotsiaal- kui massimeedia kaudu sekunditega miljonite inimesteni, aga kus ka meil endil on põhimõtteliselt samasugused võimalused kuulutada oma ideid ning veenda teisi rahvaid kaitsma koos meie ühisväärtusi.

Details

Published: April 16 2014

Kirjutan seda artiklit 25. märtsil, suure märtsiküüditamise 65. aastapäeval, mil mälestame kõigis kolmes Balti riigis 95 tuhandet inimest (21 tuhat eestlast, 42 tuhat lätlast, 32 tuhat leedulast), kes küüditati vägivaldselt taparongidega Venemaale, Siberisse. Kaks kolmandikku neist olid naised ja lapsed, tuhanded neist surid loomavagunite õudsel teekonnal nälja ja külma kätte, vaid murdosa tuli aastate pärast Siberist koju tagasi.

Meie ajaloolist traumat ei tee kergemaks ega vähem valusaks teadmine, et nõukogude totalitaarne režiim ei küüditanud mitte ainult meid:  ajavahemikus 1920- 1951 sundasustati ning represseeriti Nõukogude Liidus kuus miljonit inimest, neist poolteist miljonit hukkus teekonnal.  See kohutav ajalooline kuritegu, sh paljude vähemusrahvuste vastu suunatud genotsiid pole Venemaal tänini hukka mõistetud, vaatamata sellele, et see oli kuritegu ka nende endi rahva vastu.  See saatuslik viga maksab praegu kätte kogu ilmale.

Details

Published: April 01 2014

Sirje Kiin

Kõik on suhteline, igaühel on õigus oma vaatepunktile, igal mündil on kaks külge ja kõik need teised relativistlikud tõed on viinud Lääne demokraatlike põhiväärtuste hägustumise või isegi minetamiseni. Soome president kiidab Venemaad selle eest, et viimane on lubanud töötada välja „oma abinõude plaani“ Ukraina kriisi lahendamiseks.

Ometi põhjustas Putin ise oma välja- ja sissepressiva välis- ning majanduspoliitikaga ning sõjaväelise sissetungiga kogu kriisi. Soomele võib seekord andestada, sest nad ei ole (veel) NATO liikmed ja see võib praegu kurjalt kätte maksta.

Details

Published: March 19 2014

Demokraatlikus ühiskonnas vahetuvad valitsused reeglina valimiste tulemusena, Eesti põhiseaduse kohaselt iga nelja aasta tagant. Kui sellest reeglist kõrvale kaldutakse, on tavaliselt tegu tõsise poliitilise valitsuskriisiga. 

Kas Eestis on praegu tekkinud valitsuskriis? Pigem vastupidi, sisepoliitiliselt on Eesti elanud vaatamata üleilmsele majanduskriisile üsna stabiilset, isegi stagneerunud aega.

Juhtiv valitsuspartei, kel endiselt eksitavalt nimeks Reformierakond, on kogu Ansipi-aja kogu jõust hoidunud kõigist hädavajalikest reformidest (haldus, haridus, valimisseadustik, riigireform jt) ja ilmselt tänu paadi paigalhoidmisele säilitanud rekordilise võimupositsiooni.

Details

Published: March 06 2014

Eesti tipp-poliitikud on Ukraina poliitilise kriisi ajal teravalt kritiseerinud Euroopa Liidu vigu ja passiivsust. „Ukraina kriisi lahenduse käigus otsustatakse ka Euroopa Liidu tuleviku ning usaldusväärsuse küsimus“, ütles europarlamendi saadik Tunne Kelam 5. veebruaril tehtud avalduses. Tema sõnul vajab Euroopa Liit ühtset pikaajalist idastrateegiat. «Meie arvates peab Venemaa kõigepealt selgelt tunnustama Ukraina iseseisvust ning ukrainlaste vaba valiku õigust ning alles seejärel on võimalik sisulise koostööga edasi minna.  Selline seisukoht vajab täiesti erinevat ja selget sõnumit kui senine tingimusteta truuduse deklareerimine moderniseerimispartnerlusele.»

Eesti eurosaadiku arvates on saabunud hetk tunnistada, et Ukraina president Janukovõtš on kaotanud nii moraalse kui poliitilise usaldusväärsuse: «Praeguse presidendi ainus positiivne panus rahvusliku leppe saavutamisesse, oleks tema tagasiastumine.» Euroopa Liit peaks Kelami sõnul toetama 2004. aasta põhiseaduse ennistamist ning vajadusel ka ennetähtaegseid valimisi.

Details

Published: February 19 2014

USA president Barack Obama tunnistas tänavu jaanuaris peetud kõnes, et USA luureorganisatsioonid on läinud põhimõtteliselt liiga kaugele, kasutades ära oma tehnoloogilist edumaad küberluuramises ning kogunud andmebaase rohkem, kui nad peaksid. President tegi mitmed ettepanekud andmekogumisreeglite karmistamiseks ja ligipääsu piiramiseks. USA ajakirjanduses kritiseeritakse presidendi kõnet nii paremalt kui vasakult, ühed arvavad, et president läks ise liiga kaugele ja teised arvavad, et ta tegi ja teeb selles asjas liiga vähe.

Ei Eesti president ega ajakirjandus ole kõike seda (veel) kommenteerinud ega hinnanud. Tõsi, mullu novembris, kui Edward Snowdeni skandaal oli haripunktil, kaitses Eesti president rahvusvahelises meedias põhimõtteliselt küberluuramise vajadust ning pidas endastmõistetavaks teadmist, et telefone kuulatakse pealt. Ilves pidas NSA skandaalile reageerimist liialduseks:  «Lehti lugedes on tekkinud pilt, nagu arvaks tehnoloogiat mittemõistvad inimesed, et NSA loeb kõigi e-kirju. Ega ikka ei loe,» kinnitas Ilves Helsingin Sanomatele antud usutluses. NSA suudab leida sidemeid ja seoseid erinevate inimeste vahel; ükskõik milline maa, kus on piisavalt elanikke, suudab teha sama. Kindlasti suudab seda teha 82 miljoni elanikuga riik. Ilves viitas sellega Saksamaale, mille juhtkond sattus raevu, kui selgus, et USA on nuhkinud kantsler Angela Merkeli telefonikõnede järele.

Details

Published: February 05 2014