Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Tuleviku uurimine on nagu mingi kõrgemat sorti jama. Tulevikku veel ei ole, ja kui see on olemas, siis ei ole enam tulevik. Tulevikuteadus ehk futuroloogia, mis on sotsioloogia haru, uurib järelikult ja tegelikult midagi, mida ei ole olemas. Isegi kui saab uurida mittemidagi, võib tulemus mõnikord minna täppi –  nagu kaardimooridelgi. Just nagu optimistid eelistavad näha väljapääsu augu äärtest, kuna pessimistid näevad eelkõige kohutavat auku, nii rõhutavad ka futuroloogid täideläinud ennustusi, nende kriitikud aga luhtaläinuid. Õigust jääb üle piisavalt mõlemile poolele.

 

Eesti uudised on vahel päris muret tekitavad. Hiljuti refereeriti rahvusvahelist uuringut, mille kohaselt viiendik põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsamatest kirjalikest tekstidest aru. Nad oskavad küll lugeda, kuid ei oska loetut seletada (VES 11.10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52%  esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks ”lüüriline”, ”kõneaine” ja ”krõbe”. 

 

Aasta pärast Jüri Kuke hukkumist, 27. märtsil 1982 tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar Vabadusraadios ettepaneku hakata Eestis mainitud päeva tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana. Selle päeva aulakonverentse on Tartus korraldatud alates 1997. aastast. Mälestusüritusi Jüri Kuke auks on korraldatud ka mujal, kuid vaatamata korduvatele taotlustele pole Eesti parlament ega ka valitsus soostunud 27. märtsi riiklikuks tähtpäevaks tunnistama.

 

Eelmises artiklis mainitud mälestustes GULAG’i kõrgkoolist ”Tõe karvane pool” esitleb Priit Silla ühte oma saatusekaaslast Märti mehena, kelle sisse Looja oli pannud sama palju andeid kui jagas poolele linnale, lisaks veel külatäie kangust. Ta suutis koiku nurgal kuivavate viltide ja puhvaikade vahel riidehoius (kaptjorka) ning suviti elutsooni õues pingil tõlkida Darwini teoseid. Juba nende hankimine oli meistritöö, rääkimata poolelioleva käsikirja kaitsmisest. Darwin, sinder, oli oma raamatud kirjutanud saksa tähtedega, mis äratasid impeeriumitruus valvuris juba iseenesest kahtlust. Laagri tsensorile, poliitülemale ja teistele vastutavatele isikutele selgeks teha, kes oli Darwin, miks tema töö on tähtis ja miks Märt tema raamatuid oma keelde püüab ümber panna, - see oli Heraklese vägitükk. Milleks keegi Darwin, meil on oma Lõssenko ja Mitšurin?” ( lk. 73-74).

 

Eesti noorem põlvkond on ilma isiklike mälestusteta võõrvõimu ajast. See on nende jaoks kauge ajalugu, mõned muljed pärinevad selle aja inimeste meenutustest. Puudub korralik ajalooline analüüs. Osalt on ajaloolased oma tausta tõttu selle aja köidikutes, pealegi mängivad Eesti poliitikas veel mõjuvat rolli mitmed peidetud ja unustatud punaste parteipiletitega tegelased. Nad ei saa mööda ebameeldivatest faktidest, püüavad leevendada olukorra kirjeldust, tõstes esile positiivseid fakte ja mõjutades unustamisele. Meedia annab meelsasti sõna nii neile kui ka nende soosijatele. 

 

Siinkirjutaja on aastaid jälginud Eesti olukorda ja arengut. Välisvaatlejana olen sõltuv Eesti kontaktidest, sest infost üleküllastatud ajal ei piisa kriitilisest analüüsist, on ka vaja otseseid kommentaare. Seda on mul õnneks heade Eesti kontaktide kaudu, kes aitavad mul vältida ekslikke järeldusi ja an-navad tihti uut inspiratsiooni. Mind lahutab Eestist Läänemeri, aga seob tihe isiklik ja kirjalik kontakt. Oma tekstide sisu eest olen tihti võlgu just Eesti kontaktidele ja arvajatele. Siin mõned tähelepanekud ja uitmõtted.

 

Eelmises artiklis oli juttu 24. augusti Sirbis ilmunud Harri Kivilo mälestuste tutvustamisest Jaak Valge poolt, kes iseloomustas autorit rahvuskonservatiivsena. Samas numbris on esindatud ka vastaspool: poliitikajaloolane Jaak Allik pühendab palju tähelepanu Mati Grafi teosele ”Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991”. Mõlemad teosed on ilmunud sel aastal. Allik lööb kohe kiiduakordid oma arvamusklaveril: ”Oma kahe monograafiaga (vt ka „Kalevipoja kojutulek”, Argo, 2008) on ajaloodoktor Mati Graf loonud kapitaalse baasteksti, millest ükski laulvat revolutsiooni käsitlev ajaloolane tulevikus üle ega ümber ei saa. 

 

Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva juubeli tähistamise üleskutse allakirjutajad on kirju seltskond: lambad kõrvuti huntidega. Et viimased alati ei leppinud taimetoiduga, nähtub mitmest sovetiaja näitest. Madis Kallioni kohta andmeid kogudes leidsin huvitavat lisainfot. 

Aprillis 1980 toimus Tartu noortemajas Sõprus äge sõnavahetus dissidendi Viktor Niitsoo ning Tartu ülikooli komsomolijuhtide Madis Kallioni, Mart Raiki, Valev Plato, Andres Eesmaa ja noortemaja direktori Riho Illaku vahel. Info jõudis KGBsse ning asjaosalised jagasid lahkelt nii ülekuulamistel kui ka kohtus tunnistusi Niitsoo vastu (Eesti Ekspress 9.01.2010). 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo