Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. On üks inimese põhivabadustest, aga selle kasutamine pole alati probleemidevaba.Tõlgendustes on suuri lahkuminekuid ja see ei teeni alati demokraatia huve (lähemalt Martin Mölder, Sirp 04.04.2012).
Vana-Kreeka filosoof Pythagoras ütleb, et nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada.

 

Suve algus peaks ka tähendama mõningat vaheaega probleemide jätkamises. Neilegi oleks vaja suvepuhkust. Neid ridu kirjutades pole siiski veel näha tavalist vaheaega. Olen Eesti meedia jälgimisel kogunud palju muljeid, katsun mõnda lühidalt sõnastada. Juuni on meenutuste ja mälestuste kuu. Sellega on seotud kurvad ja otsustavad sündmused Eesti lähiajaloos. Möödub 73 aastat Eesti okupeerimisest ja 72 aastat juuniküüditamisest. Vabaduses sündinud põlvkonnale on see juba kaugajalugu, mida on tänaste mõttemallide kaudu vahel raske mõista. Surevad tunnistajad ja kõik see vajub veelgi kaugemale, tõlgendamiseks kehtiva poliit-korrektsuse kohaselt, mis muutub koos nn arenguga.

 

Kirjanik Mihkel Mutt lähtub ühes oma arvamusartiklis (Postimees 22.05.) anekdoodist elevandi puuri ees seisvast eestlasest. Kui kõrval seisavad venelane, prantslane, ameeriklane jt mõtlevad normaalseid mõtteid (kui palju elevandist šnitslit saaks, kuidas elevant paaritub jne), siis eestlane mõtleb, mida elevant temast mõtleb. Allpool valik tema tähelepanekutest. Oskus näha ennast teiste pilkude läbi on intelligentsuse tunnus ja eduka toimimise eeldus. Aga ülemäärases koguses väljendab see ebakindlust ning halvab teovõimet. Tähtis on asjaosalise positsioon. Kui prantslase, ameeriklase jt jaoks on elevant objekt, siis eestlase jaoks subjekt, enda on ta aga vabatahtlikult objektistanud. 

ajalehed

Eesti taasvabanemise kulgedes sain tihti sõna tausta tutvustamiseks ja arengu kommenteerimiseks minu asukohamaa Taani suuremates päevalehtedes. Vahetevahel ka eesti lehtedes, nii välismaal kui ka Eestis. Tekkis hea kontakt Rootsis ilmuva ajakirjaga Rahvuslik Kontakt, alates 1999. aastast järjekindlalt artikliga igas numbris. Aasta hiljem alustasin iga nädal juhtkirja kirjutamist siin USA eestlaste ajalehes.

 

Lugedes Eesti võrgumeedia uudiseid, jääb tihtipeale ühte ja teist silma, mis vääriks rohkem tähelepanu ja analüüsimist. Ajaloolasena olen ses suhtes natuke ühekülgne, koondades huvi ajalooteemadele. Ruumi nappus sunnib tegema seda lühidalt, keskendudes olulistele punktidele. Eesti ajalugu koosneb osalt üksikisikute ajaloost. Nende panus mängib suurt osa ja on ka ohus murdeaegadel ning süsteemivahetusel. Pärast Eesti taasvabanemist on olnud palju vaidlusi selle üle, kuidas vaadelda nende panust, kes okupatsiooni ajal tegid koostööd võõrvõimuga. Kuna üleminek toimus suhteliselt rahulikult, piirdudes enamasti verbaalsete lahingutega, siis polnud ka vere, vaid pigem süljevalamist, mis ei paista veel lõppevat.

 

Lapsepõlves oli põnev tutvuda Kreutzwaldi ja teiste kogutud muinasjuttudega, mis ergutasid fantaasiat. Polnud vaja neid uskuda, oli mõnus lugeda, kuidas Kaval Ants vedas Vanapaganat alt, kes käitus umbes nagu praegune valija, kes ka valimiste eel usub poliitikute säravaid lubadusi. Sellele lisaks olid Kalevipoja vägiteod, ka tema võitlused sortsidega. Oli kahju temast, sest ta nagu eesti rahvas kaotas vabaduse jalad ja aheldati põrgu väravate külge. Lõpuks oli siiski natuke lootust tema taastulemisele, aga vist proteesidega? Lisaks ilusatele ennemuistsetele lugudele sai loetud Bornhöhe ja teiste pajatusi eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. Nagu ilmneb viimastest tõlgendustest, lasin end sellega vist viia eksiteele? 

 

Inimesed on etturid, kes lasevad end tüürida juhtnuppude poolt. Need on aga ajaloo suures mängus tihti sõltuvad etturite kaitsest. Selle kindlustamiseks tuleb vahel ajalugu ümber hinnata. Tartu kirjandusfestivali Prima Vista külaliste hulgas oli vene literaat Leonid Mletšin. Ta andis Tartu Postimehele intervjuu, milles muuseas ütles: ”Aga ühe suurepärase tsitaadi olen küll varunud. Aleksandr Herzen kirjutas XIX sajandil, et Vene valitsus ei korralda paremat tulevikku, vaid korrastab minevikku. 

 

Eesti on osa Euroopast ja peab kuuludes Euroopa Liitu ka jagama selle rõõme ja muresid. Oli kord aeg, kus EL sarnanes moodustisega, millel oli helge ja paljulubav tulevik. Nüüd võrdlevad mõned teda keskealise inimesega, kes on elanud üle oma majanduslike võimaluste ja on närvilise kokkuvarisemise äärel. Ajaloolaste kohaselt olevat läbi aegade olnud 243 katset Euroopa ühendamiseks. Peaaegu kõikide ideoloogid olid sõjapealikud. Selle 244. katse taga paistab olevat kultuuri-, eriti aga turustrateegia, mis annab mõttele sisu. Vähemalt kuni Lõuna-Euroopa maffiaasulad hakkasid uhkustama oma euroopalikkusega ja kuritarvitama selle võimalusi. 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo