Värske riigikontrolli aastaraport pani Eesti tänasele olukorrale karmi diagnoosi: Eestit vaevab otsustamatusest tulenev paigalseis. Riigikontrolör Alar Karis ütles raportit kommenteerides, et otsustamine ja valikute tegemine on jäänud seisku. Mida aasta edasi, seda valusamaks see läheb. Ta nentis, et Eestil on küll tasakaalus eelarve ja väike riigivõlg, ent sellest ei piisa, et saada Euroopa mõistes jõukaks ühiskonnaks. Energiat on kulutatud detailidele, samas kui mitmed põhimõttelised, ent hädavajalikud valikud on endiselt tegemata.

Pikki aastaid on vaieldud ja kulutatud raha vältimatult vajaliku haldusreformi kavadeks, ent väikses Eestis on endiselt absurdselt kulukas arv – 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Mitmed Isamaaliidu ja IRLi ministrid on korduvalt ette valmistanud erinevaid haldusreformi kavasid, kuid NB! Reformierakond on vastupidiselt oma nimele (võimulpüsimise nimel) teinud kõik selleks, et otsust määramatuks ajaks edasi lükata.

Details

Published: November 18 2014

Rahandusminister Jürgen Ligi poleks pidanud tagasi astuma. Nii arvas Postimehe küsitluses kolmveerand vastanuist, vastajaid oli ligi 20 000. Arvan samuti, et peaminister poleks pidanud tema lahkumisavaldust vastu võtma.

Jürgen Ligi poleks küll pidanud kirjutama nõnda, nagu ta Palgeraamatus oma sõpradele kirjutas, sest sellega ta stereotüpiseeris asjatult oma oponenti, haridusminister Jevgeni Ossinovskit  (“sisserändaja poeg roosast erakonnast“).

Aga esiteks – Ligi vabandas kohe, kui mõistis, et oli ettevaatamatu oma sõnavõtus, millega manitses oponenti ettevaatlikkusele.

Teiseks, Ligi manitsus oli põhjendatud, ütlemisviis aga mitte. Kolmandaks, haridusminister Jevgeni Ossinovski võttis vabanduse vastu. Punkt. Sellega võinuks-pidanuks kogu vahejuhtum lõppema.

Details

Published: November 04 2014

Olin sel sügisel üle pika aja poolteist kuud Eestis, käisin ka mitmel lühikesel konverentsi- ja uurimisreisil Soomes, Lätis ja Leedus.

Siin on minu tänavuse Eestielamuse aruanne.

Esiteks: küll elavad Eestis ilusad inimesed. Kogen seda iga kord, kui mujalt maailmast kodumaile tulen, aga ikka see üllatab.

Kui mu ameeriklasest abikaasa esmakordselt Eestis käis, arvas ta, et siin toimub mingi suur rahvusvaheline modellikonkurss.

Ta tuli tagasi teisel suvel ja nägi, et sama modellikonkurss kestab ikka edasi. Kolmandal korral imestas ta veel vaid selle üle, et eesti modellid lükkavad enda ees lapsevankreid ja on ikka ilusad edasi.

Semiootik Valdur Mikital oleks kindlasti metsaservast varmalt võtta üks geneetilis-ajalooline seletus, miks just siin, suurte geograafiliste-poliitiliste-kosmiliste-mütoloogiliste pingete keskpunktis on tekkinud üks imeilus rahvakild, kel linnukeel suus ja täht säramas laubal.

Details

Published: October 21 2014

Mis on ühe riigi põhitunnused?  Need on kindlalt piiritletud, st valvatud territoorium, rahvas ehk kodanikkond ja valitsus, mis pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib vastavate institutsioonide (piirivalve, politsei) abil selle riigi territooriumi.

Eesti luureametniku röövimine Eesti piirilt ja tema vägivaldne Moskva vanglasse viimine koos alusetute spionaažisüüdistustega toimus kaks päeva pärast USA presidendi kõlavat kinnitust, et NATO kaitseb Tallinna niisama kindlalt nagu Pariisi või Berliini.

See oli Venemaa poolt täpselt sihitud propagandistlik ning provokatsiooniline kättemaks mitte ainult ebamugavalt edukale endisele „liiduvabariigile“ Eestile, vaid kogu NATO le kui ühisele kaitseorganisatsioonile ning personaalselt ka Obamale. See oli rahvusvaheline kuritegu.

Details

Published: October 10 2014

Eestis on tänavu seeneuputus, soojad ja niisked ilmad on paljundanud ja sigitanud seeneniidistiku paikadesse, kus kunagi varem pole seeni kasvanud ja ilmutanud metsa alla liike, mida siinkandis pole peaaegu et varem nähtud.

Korjasin septembri keskel pojaga Otepää kandis pehme samblaga kaetud valgusrikkas männimetsas kauneid pisikesi oranže kukeseeni ja võist leemendavaid võipuravikke, mida mu kadunud isa armastas ohtra võiga praadida.

Ema eelistas marineerida pisikesi tumedaid männiriisikaid, mis krõmpsusid toredasti hamba all ja kadusid sünnipäevalaualt ikka kõige kiiremini. Päike paistis siredate mändide vahelt sametisele samblale, mis vetrus jalge all pehmelt ja koduselt, vaikus valitses silmapiirini ja kaugemalegi veel.

Ometi tajusin varasügiseses eesti metsaidüllis ängistavat varjatud ohtu, mis ei seisnenud samblasse jäänud karu- ega põdrajäljes. Oht seisnes suures teadmatuses, mida tegelikult tuleks teha, kui tõeline oht peaks saabuma. Mida peaks tegema mu kalakasvatajast poeg ja gümnaasiumiõpilasest pojapoeg siis, kui Eestit tõsiselt rünnatakse?

Details

Published: September 22 2014

Kui inimene hakkab ette kujutama olematuid asju, kutsume talle arsti ja diagnoosime vaimuhaiguse. Kui ta hakkab oma kujutlustega võitlema ja muutub vägivaldseks, ähvardab inimesi tappa või juba tapabki, siis sulgeme ta kinnisesse palatisse, paneme selga hullusärgi ja süstime rahusteid.

Kui seda kõike teeb tuhandekordses mastaabis suure tuumarelvastatud riigi üksildane president, kelle paranoia on juba nii suur, et ta laseb aastaid iga sööki teistel eelnevalt maitsta, kes ei usalda mitte ühtki inimest omale nõu andma, kes tungib kallale oma naaberriigile, tappes sadade kaupa mitte ainult vennasrahvast, vaid ka omaenese sõdureid ja haavatuid, tehes seda kõike kujuteldava fašismiohu eest Euroopas, olematu Uus-Venemaa ehk Novorossija ja niisama olematu Euraasia Liidu nimel, kui ta sealjuures eitab, vassib ja valetab valimatult, kui ta paistab elavat täielikus omaloodud näivuses, siis juhtub mis?

Details

Published: September 09 2014

Sirje Kiin ja Mihkel Raud Kotkajärve Metsaülikoolis.

Details

Published: August 28 2014

See ei ole enam mingi „Putini strateegiline mäng“, vaid täiemõõduline sõda, mis toimub Ukrainas.

Paraku toimub see väljakuulutamata ning sadade valedega varjutatud sõda ka Eestis ning kogu Euroopas.

Lisaks sadu tsiviilelanikke tapvate rakettide turmtulele käib Venemaa agressiivne propagandasõda ning  majanduspoliitilised manipuleerimised, mis ulatuvad sügavale Euroopa südamesse.

Vähe sellest, et osa Eesti venekeelsest meediast levitab venemeelset agressiivset propagandat ja väljamõeldisi, on nüüd hakanud ilmuma taolised artiklid juba ka eestikeelses ajakirjanduses.

Keskerakonna häälekandja „Kesknädal“ teeb seda varjamatult juba aastaid, aga nüüd imbuvad  vene propagandaartiklid ka suurematesse Eesti päevalehtedesse.

Details

Published: August 06 2014