Riigikogu arutas 19. novembril riikliku tähtsusega küsimust „Eesti Vabariigi suveräänsus“, mille tõstatas opositsiooni väikseim liige Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. EKRE saadikurühma esimehe Martin Helme ettekanne põhjendas, miks kasvava toetusega parempoolne partei arvab, et Eesti pole enam suveräänne ehk vaba.

Praegune riigivõim teeb nende hinnangul ebaseaduslikke otsuseid, neil polevat enam rahva mandaati,  riigivõim „ei austa rahva kui suverääni tahet terves reas küsimustes, mis tähendab, et võim delegitimiseerib ennast.“

Näiteks toodi 2012. aastal antud Kreeka võla käendamine, 2014. aastal kooseluseaduse vastuvõtmine ja 2015. aastal pagulaskvootidega nõustumine. EKRE leiab, et edasiseks lõimumiseks Euroopa Liiduga vajab võim rahvalt uut mandaati, et 2003. aastal antud volitused ei kehti enam.

Details

Published: December 02 2015

Eesti Õhk ehk Estonian Air läks pankrotti ja meie tunneme kõik koos rahvuslikku häbi, just nagu oleksime meie rahvusena kõik ühel meelel teinud kõik need järjestikused ebakompetentsed majandus- ja turundusotsused.

Jah, Eesti Õhule maksti ebaseaduslikult kümneid miljoneid meie oma, st maksumaksja raha, aga keegi ei küsinud ju meie käest, kas me oleme sellega nõus.

Tegelikult me ei olnud ju nõus, meie, maksumaksjate poolt volitatud vastav riiklik kontrollija ehk Riigikontroll polnud juba aastaid tagasi nõus nende maksetega ja hoiatas otsuse tegijaid korduvalt ja kirjalikult, et see on ebaseaduslik ning perspektiivitu. Miks tunneme nüüd siis korraga kollektiivset vastutust ehk rahvuslikku häbi?

Details

Published: November 20 2015

Käisin üle 26 aasta Moskvas. Esitlesime Rahu prospektil Hõbeajastu muuseumis ehk luuletaja Valeri Brjussovi majamuuseumis äsja venekeelses tõlkes ilmunud Marie Underi monograafiat. Uued, kongeniaalsed luuletõlked teinud Marina Tervonen luges meloodilisel, tasasel häälel Underi sensuaalseid sonette. Biograafia põhitõlkija Boris Tuch kõneles Underi ja vene luule hõbeajastu ühisjoontest. Mina kõnelesin Moskva kriitikuile, ajakirjanikele ja kirjandusmuuseumi töötajaile, et rahvaste üksteisemõistmine on võimalik vaid läbi kultuuri ning inimsaatuste tundmise ning kaasaelamise.

Mitte ükski Moskvas kohatud vene kriitik polnud varem kuulnud Underi nime, ehkki teda esitati pärast Teist ilmasõda üle 30 korra Nobeli kirjanduspreemiale, ehkki mitmed vene kriitikud olid nõukogude ajal Eestis käinud, olnud lausa sõbrad Arvi Siia, Rudolf Rimmeli, Mats Traadiga. Kohal oli ka üks Kuperjanovi-nimeline kriitik, kes oli Tartuski käinud, aga tal polnud aimugi, mida Kuperjanovi nimi eestlastele tähendab. Keegi polnud söandanud teda viia Vabadussõja kangelase, leitnant Julius Kuperjanovi hauasamba juurde.

Details

Published: November 02 2015

Sirje Kiin

8. oktoobril kiitis Eesti valitsus järjekordselt heaks Venemaa ja Eesti vahelise piirileppe eelnõu.

Eelnõu seletuskirjas sisaldus uue õiguskantsleri Ülle Madise hinnang lepingule, kuid ei olnud toodud ära valitsuse enda seisukohta õigusliku järjepidevuse ja Tartu rahuleppe küsimuses.

Pärast mõningaid vaidlusi IRLi esimehe Margus Tsahknaga, kes seda vana asja meelde tuletas, otsustas valitsus lisada oma otsusele deklaratiivse seisukoha, et selle lepinguga reguleeritakse ainult piirijoone kulgemisega seotud küsimusi.

Details

Published: October 22 2015

Septembris sündis Eestis üks ilus suur Eesti Asi. Nimelt vormistasime Eesti Vabariigile veebilehel www.ev100.ee sajandaks sünnipäevaks keeleteadlase Martin Ehala eestvedamisel ühise kingituse, mille nimeks panime „Suur-Eesti: Minu inimesed“.

Tegemist on veebirakenduse ideega, mille abil kutsume nö veebi keskpõrandale kokku eestlased kogu maailmas, sõltumata sellest, kus nad elavad.

Suur-Eesti all mõistame kõiki eestlasi, nii kodumaal kui ka välisriikides, sõltumata kodakondsusest, kõiki meid, kes me armastame Eestit ja tunneme huvi eesti keele, kultuuri, majanduse, poliitika, köögi ja söögi, looduse, käsitöö või mistahes muu valdkonna vastu.

Details

Published: October 07 2015

Sirje Kiin

Kirjutan seda artiklit sümboolsel 11. septembril Minneapolise lennuväljal, oodates lendu USAst Pariisi kaudu Tallinna, kust lahkusin aasta tagasi hoopis teiste tunnete ja mõtetega, mis mind valdavad täna. On tunne, nagu sõidaksin täiesti teistsugusesse Eestisse, kus nüüd on hõõguvalt kõrget palavikku meenutav sisetemperatuur ja teistsugused, üleilmsed mured.

Ukraina sõda, mis valmistas suuri pingeid ja muret mullu sügisel, on nüüd paraku taandunud, peaaegu et kadunud vaid ühele peateemale keskenduvaist uudistest, selle asemel on kõiki kanaleid vallutanud Euroopasse valguvad põgenikevood.

Details

Published: September 23 2015

Tänavune Kotkajärve Metsaülikool Kanadas Muskoka maakonnas, kolmetunnise autosõidu kaugusel Torontost põhja poole, kulges Valdur Mikita loomingust inspireeritud pealkirja all.

Osalesin viiendat korda lektorina ning kinnitan, et Kotkajärvel oli taas küllaga nii metsa kui keelt, nii vaimu kui väge.

Seekord püstitasime mitmeid rekordeid: kunagi varem pole korraga olnud nii palju lektoreid Eestist (semiootik ja isemõtleja Valdur Mikita, näitleja ja teatrikooli õppejõud Anu Lamp, Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna juhataja,

Details

Published: September 10 2015

Oleme aastaid murdnud piike oma venekeelse vähemuse inforuumi pärast, aga kipume ära unustama, et ka Eesti põhirahvus ehk eestlased vajavad ühist inforuumi nagu õhku, sõltumata sellest, kus nad parasjagu elavad, õpivad või töötavad.

Erinevatel andmetel elab praegu väljaspool Eestit 100 000 kuni 200 000 eestlast või Eesti päritolu inimest, kes räägivad eesti keelt, tunnevad pidevalt huvi Eestis toimuva vastu või siis elavad vaheldumisi Eestis ja välismaal.

Eesti avalikus meedias kajastub välismaal elavate eestlaste tegevus väga vähesel määral, kui leebelt väljenduda.

Tegelikult tundub, et välismaale läinud eestlane kaob Eesti meediapildist nagu vits vette, ta kukub üle Väike-Eesti maailma serva.

Details

Published: August 17 2015