Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje KiinEhkki 20. oktoobril Eestis toimuvad valimised on kohalikud, st valitakse 194 valla ja 33 linna omavalitsusi, mõjutab nende tulemus jõuliselt kogu riigi sisepoliitikat. Mitte ainult sellepärast, et nende valimiste läbi joonistuvad välja kahe aasta pärast toimuvate parlamendivalimiste eelsed jõujooned, vaid sellepärast, et tänavu sügisel toimuvad valimised saavad sisuliselt olema Eesti erakondade usaldushääletuseks.

Sirje Kiin20. oktoobril 2013 on Eestis taas kohalikud valimised. Arvatavalt enam kui sada tuhat Eesti Vabariigi kodanikku, kes elavad kas ajutiselt või alaliselt välismaal, seisavad küsimuse ees, kas nad peaksid ja võiksid neil valimistel kaasa rääkida või mitte. Seisukohad tunduvad olevat vastandlikud. Mõned inimesed Eestis arvavad, et kui sa juba oled teinud elus oma valiku ja läinud ära elama välismaale, siis nagu polekski sul enam mingit moraalset õigust kodumaa kohalikes asjades kaasa rääkida, ehkki oled endiselt Eesti kodanik.
Teised jälle arvavad, et kõigil Eesti kodanikel on õigus valida kõigil valimistel, nii riigikogu kui ka kohalikel valimistel, sest nad on ju Eesti kodanikud.

vello helk1996. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks nimetatud ja 1997. a. Riigivapi III klassi teenetemärgiga autasustatud  ning VESi lugejaskonnale hästituntud dr. Vello Helk tähistas 23. septembril oma 90. juubelit.
Vello Helk sündis Varstu vallas Võrumaal. Lõpetas gümnaasiumi ja sattus II maailmasõja keerdkäikudes soomepoisina 1945. a. Taani. Ta õppis Århusi ülikoolis, saavutades dr. phil. kraadi 1956. aastal. 1959. aastast kuni pensionileminekuni töötas Vello Helk Taani Riigiarhiivis, viimati riigiarhivaari kohusetäitjana. Juubilar on mitme Taani ajaloolaste ühingu liige ja teda on ülendatud Danneborgi rüütliristi kavaleriks. 2008. a. annetas ta oma raamatukollektsiooni Tartu Ülikoolile.

Eestis puhkeb ikka aegajalt ägedaid vaidlusi selle üle, kes on õige eestlane, mil määral me üldse oleme eestlased, ja nüüd siis on järjekorras küsimus, kas oleme liiga rahvuslikud või on meil hoopis patriotismist tublisti puudus.
Selline närviline kahtlemine iseendas ja oma rahvuslikkuses meenutab mulle justkui teismelise nooruki vaevusi: kes ma üldse selline olen, kas ma olen ikka piisavalt väärikas teiste suurte poiste seltskonnas, kas ma mitte liiga hädine, arg ja pisike välja ei paista.

Järgnevad augustikuu Vaba Eesti Sõna lehenumbrid valmivad Eestis musta leiva, suitsulesta ja kukeseente saatel. Lugeja jaoks ei ole mingit vahet, kus lehte tegelikult tehakse, sest tänu tänapäeva tehnilistele võimalustele saabub leht Long Islandil asuvasse trükikotta samasuguse failina nii New Yorgi Eesti Majas asuvast toimetuseruumist kui Tallinnast või Pärnust või Hiiumaalt. Vaja on vaid kiiret internetiühendust.

Augustis toimusid nii Eestis kui Kanadas mitmed rahvuslikult olulised sündmused. Tartus aset leidnud öölaulupidu oli tänavu täis niisugust vaimustust ning indu, et meeleolu ja ühtsustunne meenutanud lausa laulva revolutsiooni päevi, kinnitavad osavõtjad. Aga see spontaanne vaimustus eesti rahvaks olemise rõõmust kandus üle ka kõigile neile, kes jälgisid Tartu öölaulupidu meedia vahendusel kustahes maailma kaarel. Üleilmne suhtlusvõrk Palgeraamat (Facebook) oli üsna üksmeelselt täis rõõmsaid pilte ja tunnustavaid kommentaare, mida ei juhtu just eriti tihti. Ikka leiavad eestlased Eesti asjas midagi kritiseerida, aga seekord vist üldsegi mitte. Ehtsat emotsionaalset enesekinnitust vajame ikka ja jälle selleks, et uued põlvkonnad kogeksid samuti, kui loomulikult uhke ja hää on eestlane olla.

Rahvuslaste probleemide arutlustes katsutakse leida põhjusi ja lahendusi. Viimased on tihti äärmuslikud ja utoopilised. Arvatavaid põhjusi on mitmeid, lahendused jäävad õhku rippuma. Toon näiteks ühe süstemaatilisema analüüsi. Rahvuslased on asutanud mitu omavahel rivaalitsevat parteikest. Selleks antakse viis põhjust.

Tihti on juhitud tähelepanu faktile, et Eesti iseseisvuse kaotuse süüd üha enam omistatakse tolleaegsele juhtkonnale, millega aeg-ajalt lähenetakse Moskva tõlgendusele, mille kohaselt pole olnud mingit okupatsiooni, rahvas lihtsalt oli väsinud petturpoliitikutest ja eelistas minna tagasi Venemaa ehk N. Liidu hõlma alla, kus neil nagunii õndsal tsaariajal oli olnud suhteliselt hea elu.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo