Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje KiinEesti tipp-poliitikud on Ukraina poliitilise kriisi ajal teravalt kritiseerinud Euroopa Liidu vigu ja passiivsust. „Ukraina kriisi lahenduse käigus otsustatakse ka Euroopa Liidu tuleviku ning usaldusväärsuse küsimus“, ütles europarlamendi saadik Tunne Kelam 5. veebruaril tehtud avalduses. Tema sõnul vajab Euroopa Liit ühtset pikaajalist idastrateegiat. «Meie arvates peab Venemaa kõigepealt selgelt tunnustama Ukraina iseseisvust ning ukrainlaste vaba valiku õigust ning alles seejärel on võimalik sisulise koostööga edasi minna.  Selline seisukoht vajab täiesti erinevat ja selget sõnumit kui senine tingimusteta truuduse deklareerimine moderniseerimispartnerlusele.»

 

Eesti eurosaadiku arvates on saabunud hetk tunnistada, et Ukraina president Janukovõtš on kaotanud nii moraalse kui poliitilise usaldusväärsuse: «Praeguse presidendi ainus positiivne panus rahvusliku leppe saavutamisesse, oleks tema tagasiastumine.» Euroopa Liit peaks Kelami sõnul toetama 2004. aasta põhiseaduse ennistamist ning vajadusel ka ennetähtaegseid valimisi.

Sirje KiinUSA president Barack Obama tunnistas tänavu jaanuaris peetud kõnes, et USA luureorganisatsioonid on läinud põhimõtteliselt liiga kaugele, kasutades ära oma tehnoloogilist edumaad küberluuramises ning kogunud andmebaase rohkem, kui nad peaksid. President tegi mitmed ettepanekud andmekogumisreeglite karmistamiseks ja ligipääsu piiramiseks. USA ajakirjanduses kritiseeritakse presidendi kõnet nii paremalt kui vasakult, ühed arvavad, et president läks ise liiga kaugele ja teised arvavad, et ta tegi ja teeb selles asjas liiga vähe.

 

Ei Eesti president ega ajakirjandus ole kõike seda (veel) kommenteerinud ega hinnanud. Tõsi, mullu novembris, kui Edward Snowdeni skandaal oli haripunktil, kaitses Eesti president rahvusvahelises meedias põhimõtteliselt küberluuramise vajadust ning pidas endastmõistetavaks teadmist, et telefone kuulatakse pealt. Ilves pidas NSA skandaalile reageerimist liialduseks:  «Lehti lugedes on tekkinud pilt, nagu arvaks tehnoloogiat mittemõistvad inimesed, et NSA loeb kõigi e-kirju. Ega ikka ei loe,» kinnitas Ilves Helsingin Sanomatele antud usutluses. NSA suudab leida sidemeid ja seoseid erinevate inimeste vahel; ükskõik milline maa, kus on piisavalt elanikke, suudab teha sama. Kindlasti suudab seda teha 82 miljoni elanikuga riik. Ilves viitas sellega Saksamaale, mille juhtkond sattus raevu, kui selgus, et USA on nuhkinud kantsler Angela Merkeli telefonikõnede järele.

Sirje Kiin„Meid ei ole palju. Igaüks on tähtis. Igaüks meist on kallis. Hoidkem ja kaitskem üksteist,“ ütles Eesti president oma aastavahetuse pöördumises.

 

Olin liigutatud ja üllatunud, sest selliseid tundelisi sõnu kasutame ju eesti keeles haruharva, kui üldse, siis vaid lähisuhetes.

 

 

Sirje KiinAastavahetusel vahetame aega. Üks aastanumber vahetub teisega, väiksem suuremaga, ning koos sügavalt sümboolse ajavahetusega kasvavad ikka ja jälle meie lootused ja soovid. Endale ja teistele, Eestile ja maailmale.

 

Kes soovib muutust, on sisemiselt rahulolematu ja  loodab, et muutus toob asemele midagi paremat. Aga on ka neid ja meid, kes loodavad, et teatud asjad (hea tervis, head suhted, hea töökoht, mets ja meri) ei muutuks, sest muutus võib peita endas ohte ja hädasid, mida me ei pruugi kontrollida ega suunata.

Sirje Kiin

 Välismaal elav eestlane peab tihtilugu vastama küsimusele, mis on Eestis erilist? Mis on meil niisugust, mida teistel rahvastel ei ole? Mille poolest oleme unikaalsed, haruldased, omapärased? Mis toidab meie eneseuhkust ja toetab meie minapilti?

 

Laulusõnagi ütleb, et ei leidu kulda, hõbedat me maal. Aga puutumatut loodust, metsa, haruldasi niidu- ja luhataimi jätkub mitmele põlvele, kui oskame hoida oma võsa, loopealseid ja metsi.

Sirje Kiin„Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga,
sirp, lõika, alasile, haamer, löö!
Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga,
too õnne rahvale, me tubli töö!“
Johannes Semper

Sirje KiinÄsjalõppenud kohalikud valimised tõid selgemini kui kunagi varem esile Tallinna ja ülejäänud Eesti vahelised ületamatud vastuolud. Need vastuolud ilmnevad eeskätt poliitilises kultuuris, korruptsiooni astmes, mõtteviisis, aga ka valijate keeles ja väärtustes. Tallinn muutub „tänu“ Eesti lahkele ja liberaalsele, nö euroopalikule valimisseadusele, mis lubab hääletada ka mittekodanikel, üha rohkem vene linnaks selle sõna halvimas tähenduses.

Sirje KiinKui ma kümme aastat tagasi sellise pealkirjaga poliitilise esseekogu avaldasin („Kõik sõltub kultuurist“ 2003), oli raamat otseseks reaktsiooniks toonases Eesti ühiskonnas keenud  loomeliitude ja kultuuritöötajate protestilainetele, palvetele, pöördumistele ja üleskutsetele, kes kõik tundsid põhjendatud muret eesti kultuuri, keele, hariduse ja teaduse tuleviku pärast. Kui 2002. aasta eelarves oli kultuuriraha osakaal 3,84%, siis 2003. aasta eelarves oli seda kahandatud 3,4%ni.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo