Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Planeedi keskmine õhutemperatuur oleks aastani 2022 tavapärasest kõrgem isegi inimtekkelise kliimasoojenemiseta, viitab uus analüüs. Samas on vara öelda, milliseid piirkondi ja riike puudutavad ebaharilikud ilmaolud kõige rohkem.

 

"Me ei tea, kas ilm on selle tõttu soojem Hiinas, Eestis või Lõuna-Ameerikas. Saame aga mudeli põhjal järeldada, et järgmised neli aastat on tõenäolisemalt keskmisest soojemad kui külmemad," sõnas ERR Novaatorile antud intervjuus Florian Sevellec, Prantsuse riikliku teadusuuringute keskuse kliimateadlane. 

 

Piltlikult saab võrrelda Maa kliimat praegu rongiga. Mida rohkem inimesed süsihappegaasi õhku paiskavad, seda kiiremini rongi kiirus ehk õhutemperatuur kasvab. Üleilmne kliimasoojenemine ei tähenda samas, et iga järgmine aasta on eelmisest soojem. Looduslikud kliimatsüklid avaldavad planeedi temperatuurile endiselt märkimisväärset mõju. Näiteks  kasvas nende tõttu keskmine õhutemperatuur sajandi alguses oodatust aeglasemalt. Nende variatsioonide mõju Sevellec kolleegidega uuriski." 

 

Kui ookeanides ja atmosfääris nähtavate tsüklite mõju kõik kokku võtta, olemegi praegu soojas faasis. Selle tõttu tundub lähitulevikus erakordselt madala õhutemperatuuriga aastate  nägemine eriti ebatõenäoline," selgitas kliimateadlane.

 

Oluline on rõhutada, et uurimus põhineb tõenäosustel ega ennusta täpset õhutemperatuuri. Ennustuste kohaselt on Maa keskmine õhutemperatuur aastani 2022 ebatavaliselt soe 58-protsendilise tõenäosusega, planeedi ookeanide temperatuur aga 69 protsenti. Võimalus, et planeedi ookeanidesse talletub erakordselt palju soojust, kasvab eelnevaga võrreldes neli korda. 

 

Kliima superarvutitel mudeldamise asemel lähtus Sevelleci töörühm eelnevatest teistele teadlastele vabalt kättesaadavaks tehtud 20.– 21. sajandi kliimasimulatsioonidest. Statistiline mudel võimaldas otsida andmemassiivist üles need stsenaariumid, mis olid praegu ja lähiminevikus nähtud muutustega kõige paremas kooskõlas. 

 

Olulise eripärana saab jooksutada mudelit tavalisel sülearvutil. Sevelleci sõnul võiks see hõlbustada nende teadlaste tööd, kellel pole parasjagu endal superarvutile ligipääsu. Tööriist ei kaota siiski vajadust tipptasemel kliimamudelite järele. Kusagilt  peavad tulema ka algandmed, millele toetuda. 

 

USA kosmoseagentuuri Goddardi kosmoseuuringute instituuti juhtiv Gavin Schmidt nentis samas ajalehele The Washington Post, et mudel ei pruugi olla siiski nii kasulik, kui esmapilgul tundub. Näiteks pole tõdemusega, et 2018. aasta on 58-protsendilise kindlusega 0,02 ºC võrra soojem, kui oleks see ainult inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu, väga palju peale hakata.

 

"Ma ei ütle, et poliitikud ja ametnikud peaksid meie tulemustele kuidagi reageerima ja selle põhjal strateegiaid kujundama. Nende alusel võivad olla järgmised aastad lihtsalt veidi soojemad, kui need seda võib-olla muidu oleks," märkis Sevellec. Eeskätt ootas aga kliimateadlane, et analüüsi ja arutluskäigu paneks proovile mõni sõltumatu töörühm.

 

Analüüs ilmus ajakirjas Nature Communications

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo