Elektri hind on varasemate aastatega võrreldes tõusnud, Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võib tulevikutehingute pealt järgmiseks talveks prognoosida elektri turuhinna ca 30protsendilist kasvu, kirjutab Äripäev.

„Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli elektri turuhind Eestis 41,9 eurot megavatttunni kohta. Finantsturul kaubeldakse järgmise aasta esimeseks kvartaliks hinnaga ca 55 eurot megavatt-tunni eest, samas võivad hinnatipud olla mitu korda kõrgemad,“ sõnas Sutter.

Sutteri sõnul on hinnahüpe tingitud oluliste tootmissisendite (CO2, süsi, gaas) kallinemisest. Samuti elektritootmise struktuursetest probleemidest Põhjala regioonis, näiteks vee vähesusest 

hüdrojaamade reservuaarides. 

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ning nõukogu esimees Väino Kaldoja saatsid aprillis rahandus- ja majandusministeeriumile, riigikogule ning Eleringile kirja, otsimaks lahendusi tipuvõimsuste hankimise või reservvõimsuste tagamise probleemidele. Lahenduseta jäädes võib see nende sõnul kaasa tuua talvised järsud elektrihinna tõusud. Tuleb märkida, et Eesti Energia ise hinda ei tõsta, vaid see kujuneb börsihinna, taastuvenergia tasude jm koosmõjus. 

Peale lähiaastatel aset leidvat Narva elektrijaamade vanemate plokkide sulgemist umbes 620 MW mahus, kaovad Eesti elektrisüsteemist reservvõimsused ning reservide kaasamise vajaduse korral peab Eesti lootma naaberriikide abile.

Reservide olukorda siinses piirkonnas pingestab täiendavalt lähema aasta jooksul töösse rakendatav Olkiluoto tuumajaama 3. reaktor, mille avariireserviks rakendatakse tõenäoliselt nii Soomes, kui ka naaberriikides oluline osa praegustest tipukoormuse reservidest. Arvestades sobivate võimsuste defitsiiti, on Soome süsteemihaldur Fingrid avaldanud valmisolekut kasutada selleks ka Eestis kasutada olevaid võimsusi. 

Olukord võib veelgi enam tõsineda, kui käesoleva aasta alguses kiirelt kasvanud CO2 hind jätkab kasvu ka edaspidi.

VES/Aripäev