Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

14. detsembril Brüsselis alanud Euroopa Ülemkogul, mis on muuhulgas Eesti eesistumisaja viimane, on taas oodata kirglikku arutelu põgenikekvootide üle, kirjutab Johannes Tralla ERR veebis.

 

EL riigipead ja valitsusjuhid võtavad Brüsselis fookusesse neli suurt teemat: rändepoliitika, euroala reformid, Brexit ja kaitsekoostöö.

 

Kui Brexiti osas nõustuvad valitsusjuhid tõenäoliselt Komisjoni hinnanguga ja annavad rohelise tule brittidega tulevikusuhte arutamiseks, siis euroala reformid ja rändepoliitika tõotavad tuua tulised arutelud.

 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on välja käinud ambitsioonika euroala reformikava, mis näeb muuhulgas ette euroala rahandusministri ja eraldi eelarve. Paraku pole kõik liikmesriigid Pariisi nägemusega päri ja vaatlejad ennustavad, et Brüsselis võivad taaskäivituda eurokriisi vaidlused, kus vastakuti on kasinuspoliitikat pooldav Põhja-Euroopa ja suuremat solidaarsust ootav Lõuna-Euroopa.

 

Solidaarsus on võtmesõna ka teise tulise teema – rändepoliitika reformi puhul. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk katsetab neljapäevasel kohtumisel uut formaati, mida ta nimetab pealike päevakorraks ja mille eesmärk on, et valitsusjuhid vaidleksid läbi konfliktse küsimuse, milles valdkonnaministrid pole suutnud edusamme saavutada.

 

Ülemkogu eesistuja Donald Tusk tegi rändepoliitika arutelu otsa lahti palju tähelepanu pälvinud avaldusega, milles kritiseeris EK senist lähenemist solidaarsusele. Tusk märkis, et põgenike kohustuslik ümberpaigutamine on olnud ebaefektiivne ja tekitanud Euroopas palju tüli ning lõhestumist.

 

Ülemkogu eesistuja ärritas sellega teiste seas ka EK rändevolinikku, kes nimetas Tuski seisukohta vastuvõetamatuks ja "mitteeuroopalikuks". Tuski välispoliitikanõunik Riina Kionka ütles ERRi raadiouudistele, et tema ülemus ei karda konflikte, kui need aitavad EL välja tupikseisust.

 

"Kogemus on näidanud, et ei ole võimalik EL-i liikmesriikidel leida ühist häält ja ühist meelt kvootide osas, möönis Kionka, kelle sõnul on seni kohustustel põhinevat solidaarsust nõudnud riigid — Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Kreeka — väga ärritatud.

 

"Nad on ärritunud ja neist tuleb ka aru saada. Neil on mure, nagu ka teistel  liikmesriikidel, kes on kvootide vastu, on mure. Aga siin on eesmärk leida mingi lahendus, mis kõikidele sobib," sõnas Ülemkogu eesistuja nõunik.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo