Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

P7129467

...marjakorjaja, sest sellega on hea marju korjata, marju korjata, ahoi! Juba noorelt olin ma, kange marjakorjaja... Eelkõige on marjakorjaja siiski inimene ning seega marjakorjaja vajab pihku  marjakorjajat! Taolisi marjakorjamiskühvleid (-rehasid) on tegelikult valmistatud iidamast-aadamast. Vanad mudelid olid puidust keha ja käepidemega ning metallist piidega. Nüüd on olemas kerged, ent vastupidavad plastist variandid, paljud ka kokkupandavad, et seljakotti kergesti pista, mõnedel varred taga, et püsti seistes, selga säästes marju kopa sisse “rehitseda”. Fotol on lapsi tööle innustav variant konn-korjaja. On olemas ka rebane, kes muudkui ahmib – hetkel ilmselt pohli. Foto: Riina Kindlam

Antud konn on soome toode, firma Marjukka marjanpoimuri, inglise keeles berry picking rake või berry picker. Sarnastest suuremaid, kahe käepidemega, millel taga suur, metallist küna (marjahoidla) on nt ammu kasutusel olnud Maine’i osariigis metsmustika saagi korjamisel. Tehnikaid on mitmeid, olenevalt tööriistadest: kas rehitsed ettepoole,  nii et marjad langevad piide taha hoidlasse või sealolevasse kotti; mõni tegutseb nõnda, et ühes käes ämber, millesse tõmbab teise käega pika varrega marjarehaga marju sisse. You Tube’s näeb videosid kõigest, ka sellest, kuidas Taist pärit hooajatöölised, keda on igal aastal tuhandeid, nt Soome Lapimaal (Sápmi) ehk saamide asualadel marju korjavad.

Eestis kutsutakse marjakorjajat ka marjakombainiks, ehk siis miniatuurne kombain, kõige enam tuntud kui põllul viljakoristav hiiglane, mis teeb (kombineerib) mitu tööd korraga, ilmselt  nimest combine harvester. Kasutan juhust siinjuures lisada, et see mitte just kõige ilusam sõna on kasutusel ka tänapäeva köökides: köögikombain on food processor.

 

P8160887

Postimehe Tarbija rubriigis on kirjutatud, et “Nõukogude ajal oli kombainidega marjade  korjamine keelatud ja paljud arvavad, et see on nii tänaseni.” Vaba maa, vabas metsas tuleb täna olla vaid ettevaatlik, et metsmarjapõõsaid (nende saagikust) mitte kahjustada; tuleb õrnalt tegutseda ja mitte taimi “kammides” juuripidi üles kiskuda. Nõukogude ajal ei tohtinud ka nt jõhvikale minna enne 3. septembrit. Seadus nägi ette, et just siis saavad jõhvikad küpseks! Kusjuures õrnema jõhvikataime mari on just see, mida marjakühvliga ei tohi korjata, “sest see lõhub varred ja kahjustab jõhvikat pöördumatult,” on kirjutanud taimeteadlane Taimi Paal. Marjakühvel sobib aga imehästi metsmustikate ja pohlade korjamiseks.

Riina Kindlam, Tallinn

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo