Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

sddefault

Alfred Käärmann. Foto: Sara Stjernholm ja Niels Busch

 

Valgamaal Ähijärvel Karula rahvuspargi keskuses toimus 13. augustil s. a. seminar või konverents, millest võttis osa mitukümmend lähiajaloo huvilist nii Lõuna-Eestist kui ka kaugemalt. Üritust juhatasid Arvi Asi ja Kaido Kama.

 

Ettekanded Alfred Käärmannist ja arutelud metsavendlusest käsitlesid relvastatud vastupanu Nõukogude kommunistlikule okupatsioonile Eesti Vabariigis aastatel 1944-1953. Samuti heideti pilk eesti rahva võitlusele võõrvõimu vastu tänapäeva vaatevinklist. Kõnelesid sõjaajaloolane Arnold Unt, ajaloomagister Martin Herem, endine justiitsminister Kaido Kama, lähimineviku poliitvang Valdur Raudvassar jt. Kohal viibis ja mälestusi jagas ka A. Käärmanni poeg Asso Kond.

 

Alfred Käärmann (1922-2010) oli rahvusvaheliselt tuntud metsavend, V. Raudvassari ja siinkirjutaja aateja saatusekaaslane Mordva vangilaagritest. Pärast aastatel 1952-1968 GULAGis represseerituna sai A. Käärmann elamisloa Eestisse alles aastaid hiljem. Sajandivahetusel pidasime kirjavahetust ning kohtusime nii tema kodukohas Eesti-Läti piiri läheduses kui ka Tartus.

 

A. Käärmanni sulest on ilmunud mitu raamatut, sealhulgas „Surmavaenlase vastu” (1998, 2007). Selles erakordselt informatiivses ja faktiderohkes teoses esitatakse muu hulgas täpne kirjeldus metsavendade punkrist, milles asjaosaline ennast sõjajärgsetel aastatel varjas.*

 

On äärmiselt tunnustus- ja tänuväärne, et eeskätt looduse ja loodusmälestistega tegelev Karula rahvuspark on oma kohustuste hulka võtnud ka kohalike ajaloomälestiste restaureerimise ja populariseerimise. Kahel eelmisel päeval, 11.-12. augustil toimusid Perajärve metsas Põrguorus metsavendade punkri taastamise talgud. Töö polnud kergete killast: pehme pinnase tõttu kippusid kaevandi seinad korduvalt varisema, raskesti ligipääsetavasse kohta tuli vajalik ehitusmaterjal (puit, tellised jm.) suurelt osalt käsitsi kohale toimetada. Võib ette kujutleda, kui raske ja ohtlik oli maa-aluse eluaseme rajamine ligikaudu 70 aastat tagasi. Kõnealune punker oli 1989. aastal kord juba üles ehitatud, kuid aeg on vahepeal oma töö teinud ning nüüd otsustati see endisel kujul taastada.

 

Konverentsist osavõtnutele koostati metsasügavuses peituvasse Põrguorgu ekskursioon, mille vältel neile tehtud tööd tutvustati ning kus mõtetevahetus metsavendluse ümber jätkus.

 

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aastal sai Alfred Käärmannist Eesti Kongressi saadik. Kaitseministeerium autasustas teda III klassi Teeneteristiga.

 

Lõpetuseks jätan lugejale mõistatada, miks postsovetlikus Eestis ei tehta juttu meie lähimineviku rahvuskangelastest – kes on ju olemas teistes võõrvõimu all kannatanud riikides. Samuti, miks (ilmselt teadlikult) on Alfred Käärmann jäetud välja „Eesti elulugudest” (Eesti Entsüklopeedia, 14. köide, 2000, lk. 211, Eesti Entsüklopeediast 5. köide, 1990, lk 317) ja TEA Entsüklopeediast (12. köide, 2015, lk 97).

 

Mart Niklus

Tartus, 14 augustil 2017

 

* Vt. ka Martin Andreller, „Punkrite arhitektuurist ehk Kus varjasid end metsavennad?” Kaitse Kodu, nr 3, 2017,

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo