Taimeteede kogumise aeg on täies hoos. Ka siis, kui midagi otseselt ravida ei ole, on oma väikse käega korjatud õied või lehed täis südasuveväge – turgutavad värskest peast karastavas suvetees ja ka hiljem kuivatatuna talvises teesegus. Kui pika pimeda aja tõved ligi hiilivad, on just PÄRNAÕIETEE see, mis higistama ajab ja köha leevendab.

Fotol on praegu õitsev harilik PÄRN ehk lõhmus ehk niinepuu (linden); nad sumisevad mesilastest ning nende mesine lõhn heljub kaugele. Pealinna lastest saavad suviti ka korilased, nagu Tuule oma vanatädi Pilvi talu õuel, mis asub vana mõiste järgi Karja kihelkonnas Saaremaal. Kui korvike oksal, saab suisa kahe käega nippida-noppida. Head teed metsa või aasale korjama, et saaks head teed!

Foto: Kristiina Sillak

Kes ei tunneks piparmünti? Aga piparmündi isa? Isa metsas, jalad vees. Fotol on VESIMÜNT Saarjõe jahedas voolus Järvamaal. Just vesimündi (Mentha aquatica) ja rohemündi (M. spicata, spearmint) hübriid on kultuurne aias kasvav piparmünt. Vesimünt oli tõeline avastus tänavuses skautide suurlaagris Tagametsal, nagu omal ajal õppisin Kotkajärve laagris tundma nahkjat tumerohelist wintergreen ehk eastern teaberry lehti (lamav talihari, Gaultheria procumbens), mida esmarahvad närisid suuvärskenduseks. Eesti looduses kasvab veel mägi-, põld, männas- ja väike-nõmmemünt. Kõigis neis on lenduvaid (eeterlikke) õlisid, vesimündil kõige enam.

"Vesimündi tie rahustab närvisid, vähendab valu. Vesimünt on kangem kui piparmünt. Vanad inimesed ütlesivad vehvermänts, ei üeld piparmünt." "Vesimünt panna otsaesisele siis, kui pea valutab." (herba.folklore.ee)

NB: Rahustab maomuskleid, seega mitte soovitatav happe refluksi puhul ega liiga kangelt enne und – võib hoopis ergutada.

Foto ja tekstid: Riina Kindlam, Tallinn