Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Kuigi äsja lõppenud noorte laulu- ja tantsupidu «Mina jään» tekitas eestlastes palju härdaid emotsioone, oleks pidu tegelikult võinud olla palju võimsam ning inimestele paremini jälgitav. Rahandusministeerium aga lisarahastuseks võimalusi ei näinud.

 

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul oli XII noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimise kogueelarve maht 2,7 miljonit eurot. Sellest summast 1,4 miljonit eurot moodustas riigieelarveline tulu ja ülejäänud 1,3 miljonit eurot kaetakse eeldatavast piletimüügist, sponsortoetustest ja eelmiste perioodide omavahendite jäägist.

 

Olgugi et selle aasta noorte laulu- ja tantsupeo eelarve oli ligi miljon eurot suurem kui eelmise, 2011. aastal toimunud noortepeo «Maa ja ilm» eelarve, tuleb arvestada, et hinnad on ajaga kallinenud ning eestvedaja sõnul tuli sel aastal pingul eelarve tõttu paljust loobuda.

 

Pidu hakatakse planeerima mitu aastat enne selle toimumist ning eelarve kujundamisel võetakse aluseks eel miste pidude kulud ja tulud eri alateemade kaupa. Kogueelarvele lisatakse tavaliselt ka ligikaudu kümneprotsendine hinnatõus, et teenuste kerkivad hinnad sisse arvestada.

 

Eriti palju pahameelt on tekitanud suurte leed-ekraanide puudumine selleaastaselt laulupeolt, mis on nõlval pidu nautivatele inimestele elamuse saamiseks pea hädavajalikud ning millega ollakse suurüritustel harjunud.

 

Maatee sõnul ei tulnud otsus sel aastal ekraane mitte kasutada kindlasti kergelt, kuid niisuguste lahenduste puhul võivad hinnad ajas tõusta 30–50 protsenti ning säärase hinnatõusuga polnud korraldajad arvestanud. Kuna lisaks ekraanide püstipanekule tuleb neile luua ka loominguline lahendus, hindab Maatee ekraanide kuluks umbes 100 000 eurot.

 

Tema kinnitusel pole niivõrd suurt pidu võimalik sendi täpsusega planeerida ja eelarves peab olema lõtk. «Need, kes otsustavad rahaasju, peaksid mõtlema, et peoga ei ole seotud vaid kindlad kulud, vaid ikka on muutujaid, kas või ilmgi,» on Maatee Postimehele varem öelnud.

 

Tegelikult esitas laulu- ja tantsupeo sihtasutus ürituse läbiviimiseks rahandusministeeriumile taotluse, mis oli 200 000 eurot suurem, kui eraldatud lõppsumma. Tõenäoliselt poleks olnud kontserdi paremaks jälgimiseks vajalike ekraanide paigaldamises mingit küsimust, kui sihtasutuse küsitud lisarahastus oleks neile täies mahus võimaldatud.

 

Noortepeo eestvedaja sõnul peeti lisarahastuse teemal mitu kohtumist riigikogu kultuurikomisjonis ja rahandusministeeriumis, kuid need paraku tulemusi ei andnud ning eelarve maht jäi samaks.

 

Kultuurikomisjoni aseesimehe Laine Randjärve (Reformierakond) sõnul oli komisjon ka ise üllatunud, et laulu- ja tantsupidu lisarahastusest ilma jäeti. «Kultuurikomisjonil endal ju mingit rahahulka ei ole ning meie olime mõlemal korral kultuuriministri poolel, kes lisarahastuse taotlust toetas,» rääkis Randjärv.

 

Randjärve sõnul ei tohiks laulupeod olla kindlasti koht, kus koonerdada, ning viskas kivi rahandusministeeriumi kapsaaeda. «Ma ei oska öelda, kas rahandusminister ise ei olnud piisavalt aktiivne või olid ametnikud suutnud talle teha selgeks, et pole mõtet võidelda. Tean, et vähemalt kultuuriministeerium seda võitlust kindlasti pidas,» selgitas Randjärv.

 

Sester: maksumaksja raha on paraku piiritletud

 

Toona otsuse teinud rahandusminister Sven Sester (IRL) selgitas vastuses Postimehele, et maksumaksjate raha saab kasutada vaid riigikogu heakskiidul, sest just riigikogu võtab seadusena vastu iga-aastase riigieelarve.

 

«Hoolimata sellest, et Laine Randjärv on olnud nii valitsuse liige kui ka riigikogu aseesimees, ei paista ta ikka veel aru saavat maksumaksja rahast koosneva riigieelarve koostamise protsessist. Rahastamise otsuseid teevad poliitikud nii valitsuses kui ka riigikogus,» ütles Sester.

 

Ta lisas, et eelarve eelnõu annab valitsus riigikogule arutada pärast seda, kui valitsus on plaane kabinetinõupidamistel põhjalikult arutanud, ja igal riigikogu liikmel on võimalus eelarve kujunemist mõjutada.

 

Lisarahastust arutati endise rahandusministri sõnul kabinetis 2016. aasta septembris. «Pidu ei jäetud lisatoetusest ilma, vaid vastupidi – vastavalt sihtasutuse koostatud laulupeo eelarvele eraldati noorte laulu- ja tantsupeole täiendavalt 1,3 miljonit eurot maksumaksja raha,» märkis Sester.

 

Samas möönis ta, et kui kasutada oleks piiramatu rahaline ressurss, siis loomulikult oleks võimalik alati teha üritusi võimsamalt, maanteid ehitada neljarealiseks kiiremini ning palku ja pensione tõsta ennaktempos, ent paraku on maksumaksja raha piiritletud. «Arvan, et peo korraldajad tegid tantsu- ja laulupeo õnnestumiseks ära suure töö ning see õnnestumise sära peegeldus kõigi peost osa saanute silmades,» ütles Sester.

 

Tulevikku vaadates tõdes Aet Maatee, et järgmiseks peoks tuleb ära teha mitmed olulised investeeringud infrastruktuuri, sest ajutised lisarajatised probleeme ei lahenda.

 

Seekord jäi investeeringutest muuhulgas välja ka lauluväljaku dirigendipuldi rekonstrueerimine, kuid Maatee sõnul tuleks see töö kindlasti enne järgmist laulupidu ära teha. Samuti vajavad korrastamist lauluväljaku üldkasutatav tualett ning laulukaare kõlalaudis. «Need tööd tulebki ära teha just pidude vahelistel aastatel,» toonitas laulupeo sihtasutuse juhataja.

 

VES/Postimees

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo