Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

6726805t1h9419

Uus pronksiaegne leid annab taas tunnistust sellest, et Maalasti külas võis tol ammusel ajal olla asula. | Foto: Erakogu

 

Viljandimaa Kõo valla Maalasti küla Mäeltoa peremees Gert Kallas leidis möödunud nädalal kartulit maha pannes oma maalt arheoloogilise harulduse. Kuigi leiu omaaegne otstarve ei ole veel päris selge, võib ühe versiooni järgi olla tegemist umbes 3000 aasta vanuse ehisnööbi tutulusega.

 

Juhul kui ese osutub tutuluseks, nagu leidja usub, on see tõeline haruldus. Eesti seni ainus tutulus on leitud 1836. aastal Harjumaalt Tuula külast. Pronksist esemeid ringles siin aastatuhandete eest küll, aga mitte sellisel hulgal nagu näiteks Skandinaavias.

 

Pronksiaegsed leiud on Eestis haruldased, kuid Maalasti paneb siin korrektiive tegema. Gert Kallas leidis möödunud sügisel karjamaa äärest pronksiajast pärit, oletatavasti 3000 aasta vanuse õõs- ehk putkkirve, mille sarnaseid on Eestis seni päevavalgele tulnud kõigest kümmekond.

 

Arheoloogid on Maalastis juba üsna sagedased külalised. Viimati käisid nad uurimas paika, kust leiti pronkskirves. Siis satuti tulekivi töötluslaastude ja tööriistade katketele. Samalt põllult tuli välja ka viimane leid.

 

«Tundub oluline koht olevat,» nentis Kallas. Kõigi eelduste kohaselt oli seal pronksiajal asula. Kallas lisas, et pronks oli tollal väga kallis ja haruldane materjal ja enamik igapäevastest tööriistadest valmistati endiselt puust, luust või kivist. «Arheoloogid on kõik leiukohad kaardistanud ja leiud viitavad 3000, aga võib-olla isegi 7000 aasta vanusele inimtegevusele. Kus see asula omal ajal täpselt võis olla, ei julge arvata. Minu talu maadel on aga igast nurgast midagi leitud, küllap siin pronksiajal ja ehk ka enne seda mingi asustus oli.»

 

Värske leid on muinsuskaitsjatele üle antud ning peagi valmib eksperthinnang, mis peaks eseme otstarbele ja valmistamisajale valgust heitma.

 

«Ma olen natuke ettevaatlik seda veel kindlalt tutuluseks nimetama,» märkis muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert. «Kindlasti on see mingi kinnitusvahend, aga veel ei tea, kas talle tutuluste hulgast paralleele leitakse. Et need on ülimalt haruldased, ei ole mul endal õnnestunud ühtegi tutulust veel käes hoida.»

 

Arheoloogias kutsutakse tutuluseks pronksist nööbi- või nupukujulist ehteketast, mille keskosa kerkib esile kooniliselt või nõelakujuliselt. Tutulused olid mõeldud rõivaste ja vööde kaunistamiseks, kuid neid kasutati ka ratsavarustuse ehtimiseks.

 

«Mäeltoa talu on kindlasti väga võimsa ajalooga koha peal, senised leiud annavad sellele kinnitust,» lausus Kangert. «Asustus ulatub seal kandis tagasi väga kaugesse aega. Arheoloogid on kohapeal käinud, kuid mingit kindlat säilinud kihti pole veel tuvastatud. Võimalik, et see kartulipõld üllatab meid veel kolmandat korda ka. Vaatame, mis edasi saab.»

 

VES/sakala.postimees.ee

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo