Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Kes 7. augustil Hiiumaa pealinna Kärdlasse satub, saab erakordse võimaluse külastada ühe päeva jooksul koguni 15 kohvikut, mis kõik avatud vaid selle ühe päeva.
Nimelt korraldatakse  Kärdlas juba neljandat aastat kohvikutepäeva, kus kõigil kohalikel võimalus oma kulinaaria- ja pagarikunstialaseid oskusi näidata ja külalisi maitsva kohviga meelitada.
Kohvijoomisel on Kärdlas pikad traditsioonid – ega ilmaasjata teised hiidlased Kärdla kandi inimesi kohvilähkriteks kutsunud!
Kuigi avaliku kohvijoomise algusaega Kärdlas on raske täpselt nimetada, jääb see ilmselt 1850. aastatesse.
1829.  a. käivitasid parunid Ungern-Sternbergid  edukalt Kärdlas kalevivabriku. See oli pikk protsess, mis nõudis   palju nii aega, raha kui teadmisi. Järk-järgult said valmis hiiglaslikud tootmishooned, kerkisid tööliste elumajad, pandi paika töö- ja puhke-ajad, trahvid ning tunnustamine. Kusagilt ja kuidagi ilmus ka kohvijoomise komme.
Ilmselt algas see või vähemalt levis laiemalt ühe prantslasest värvimeistri August Briancourt`i (kelle nime kohalikud hääldasid “Priiankru”) ja tema toimeka mamsli eestvedamisel. Mis toimus Kärdlas ehk Kertellis 19. aastasaja keskel, me muidugi pigem aimame, kui teame.
Kindel on ainult see, et vabrikuinimeste koosviibimisi, kus kindlasti ka kohvi joodi, toimus mitmel puhul. Kas aga see kohv ikka kohviubadest tehtud oli või milleski muust, pole päris kindel.
Helgi Põllu kirjutab Kärdla kohvikute kodulehel Hiiumaa kohvi ajaloost alljärgnevalt:
“Eesti Rahva Muuseumi arhiivist loeme hiidlaste kohvist, et see valmistati kodusel teel nisust, selle puudumisel igast muustki viljast. Tarvitati ainult üht liiki vilja, mitte segu. Varem kasvatati kohvi jaoks „kohviuba”. See oli mingisugune madal liblikõieline taim, viha maitsega. Tunti ka kohvi valmistamist munast ning rukkijahust. Klopitud munast ja jahust tehti taigen, mis ahjus pruunistati. Seejärel lisati sigureid ja sellest segust jahvatati kohvitegemiseks jahu. Selline kirjeldus pärineb 1939. aastast. Samas väidetakse, et kohv tuli külas üldisemalt kasutusele 30–40, mõnel pool 50 aastat tagasi ehk siis ca 1880.–90. aastatel. Mälestusi võrreldes võime öelda, et Kärdla vabrikurahval oli edumaa olemas ning tuline õigus kohvilähkri nime kanda.”
Lähemalt saab kohvikutest ja nendes pakutavatest hõr-gutistest lugeda kodulehelt:  www.15kohvikut.ee
Kärt Ulman

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo