Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

kaljurandReformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas soovib ametlikult kinnitamata andmetel uueks välisministri kandidaadiks esitada staažika diplomaadi, välisministeeriumi asekantsleri Marina Kaljuranna.


Rõivas ise pole välisministri kandidaadi nime avalikustanud, kuid on öelnud, et esitab 10. juulil kogunevale erakonna juhatusele väga tugeva kandidaadi.

 

«Kindlasti on tegemist inimesega, kes suudab Eesti välisteenistust edasi viia ja kes suudab ka valitsuse liikmena olla tugev meeskonna liige,» ütles Rõivas ERR uudistesaatele.


President Toomas Hendrik Ilves on varem rõhutanud, et välisministri koha täitmise tingimus ei saa olla kuulumine ühte või teise erakonda, vaid selleks peab olema uue ministri kogemus ja arusaamine Euroopa Liidu toimimisest.


Pärast seda, kui Reformierakonna juhatus ministrikandidaadi nimetab, läheb peaminister arvatavalt järgmisel nädalal Kadriorgu, kus esitab presidendile praeguse välisministri Keit Pentus-Rosimannuse tagasiastumisavalduse ja teeb ettepaneku nimetada ametisse uus välisminister.


Kui erakonna juhatus Kaljuranna kandidatuuri heaks kiidab, on ministri ametisse nimetamiseks vaja veel presidendi ja riigikogulaste toetust. Kaljurannal ei tohiks presidendiga probleeme olla, sest ta vastab üsna täpselt kirjeldusele, mille president Ilves eelmise nädala lõpus ajakirjanikele esitas.

 

Kaljurannal on välispoliitiline visioon ja oskus töötada välisteenistustega. Ta oskab kaitsta Euroopa ja Atlandi huve ning on välispoliitikas kogenud tegija.


Pärast Kadriorus käiku tuleb Kaljurannal saada õnnistus riigikogult, kes peab järgmisel nädalal kogunema, et kinnitada Kreeka abipakett, või andma valitsusele mandaat selle kinnitamiseks. Tõenäoliselt ei ole ka riigikogu heakskiidu saamisel Kaljurannal takistusi.


Kaljurannal on välisministrina palju eeliseid, mida pole ühelgi teisel seni pakutud kandidaadil.

 

Ta on poliitikas uus nimi ja mõjuks kui sõõm värsket õhku Rõivase valitsuses, mis on pärast valimisi kriitika alla sattunud. Ta on naine ja kuigi Reformierakonna poliitikute arvates pole see esmatähtis, ei soovi Rõivas kindlasti minna seda teed, et valitsusse ei jääks ühtegi Reformierakonna naisministrit. Peale selle on Kaljurand vene päritolu.


Ei kuulu erakonda


Kindlasti tuleb Kaljurannale kasuks tema muljetavaldav tegutsemine pronksiöö päevil, kui ta kaitses Moskvas Eesti huve. Nii on Kaljurannal olemas linnuke igasse lahtrisse peale ühe. Kaljurannal puudub parteipilet. EPL-ile teadaolevalt on kaheldav, et Kaljurand ministri koha pärast parteisse astub. Kui meenutada presidendi öeldut, annaks see Rõivasele võimaluse näidata end riigimehena, sest ta on valmis jätma kõrvale parteilise eelistuse, et panna välisministri ametisse spetsialist. Sellega on valmis leppima ka Rõivase erakonnakaaslased, kellest üks näeks küll välisministrina parema meelega oma erakonna inimest, kuid olukorrale tuleb ausalt otsa vaadata. Rollivahetus oleks ehk kasulik ka Kaljurannale endale.

 

MARINA KALJURAND sündis 6. septembril 1962 Tallinnas, õppis Tallinna 7. keskkoolis ja lõpetas cum laude Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. Ta on lõpetanud ka Eesti Diplomaatide Kooli ning saanud magistrikraadi rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia alal Tufts Ülikoolis USAs. Täiendanud on ta end Lapi Ülikoolis Soomes, Pittsburghi ja Durhami Ülikoolis ning Civil Service College'is Suurbritannias.


Diplomaatilist teenistust alustas Kaljurand 1991. aastal välisministeeriumi pressi- ja infoosakonnas. Aastatel 1992–1996 töötas ta välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo direktorina ning oli 1996–1999 nõunik Eesti saatkonnas Helsingis.


Aastatel 1999–2001 oli Kaljurand välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor ning 2001–2005 juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler. Aastatel 2004–2006 töötas ta Eesti suursaadikuna Iisraelis, 2005–2008 suursaadikuna Venemaal ja 2007–2011 suursaadikuna Kasahstanis. Aastatel 2008–2011 oli ta välisministeeriumi asekantsler välismajanduse ja arengukoostöö küsimustes.


Aastatel 2011–2014 oli Kaljurand suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos ning 2011–2013 ka suursaadik Kanadas. Praegu töötab ta välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantslerina.


Kaljurand on saanud 2004. aastal presidendilt Valgetähe III klassi ja 2008. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi.


Kaljurand on parteitu ega ole valimistel kandideerinud.

 

VES / EPL / PM

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo