Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Valitsus otsustas 9. juunil kabinetinõupidamisel, et Eesti on vastavalt võimalustele valmis vabatahtlikult vastu võtma piiratud arvu põgenikke, kuid ei nõustu kohustuslike põgenikekvootidega.


Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse kabinetinõupidamisele järgnenud pressikonverentsil, et Euroopa Komisjoni ettepanek Eestile lähtub valedest eeldustest ja see pole proportsioonis Eesti suuruse ja võimalustega. «Ettepanek on Eesti suhtes ebaõiglane ja me ei ole suutelised nii suurte inimhulkadega toime tulema,» ütles Rõivas.


Peaminister märkis, et kohustuslikud kvoodid pole Eestile vastuvõetavad ning Eestile ebaproportsionaalselt suure kohustuse panemine tekitab probleeme juurde, mitte ei lahenda neid.


Valitsusjuhi sõnul ei suhtu Eesti Vahemere põgenike probleemi ignorantselt ja on valmis aitama, kuid seda vabatahtlikult ja mitte kohustuslike kvootidega.


Ta lisas, et kohustuslikud kvoodid tekitavad Eestis vastuseisu isegi nendes inimestes, kes muidu oleksid hea meelega valmis põgenikke abistama.


Siseminister Hanno Pevkuri sõnul toetab Eesti seda, et Euroopa Liit pööraks suuremat tähelepanu inimsmugeldajate vastu võitlemisele. «Tugevdada tuleks tsiviil- ja militaarkoostööd. Keskenduda tuleks probleemi algpõhjusele ehk tegevustele kolmandates riikides, kust põgenikud tulevad,» ütles siseminister.


Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on Euroopa Komisjoni ettepaneku puhul tegemist pretsedendiga, mil riigi tahte vastaselt tahetakse sundida teatud hulka pagulasi vastu võtma. Tsahkna sõnul on siin Eesti jaoks tegemist nii-öelda punase joonega ja sellist kohustust ei saa lasta endale peale sundida.


Tsahkna lisas, et Eestil on olemas oma pagulaspoliitika ja Eesti on aastate jooksul vastavalt kehtivale korrale võtnud vastu rahvusvahelise kaitse taotlusi, neid menetlenud ja pagulastele ka varjupaika andnud.


Valitsus on seisukohal, et pagulaste vabatahtlikul vastuvõtmisel tuleb arvestada Eesti rahvastiku (0,26 protsenti Euroopa Liidu omast) ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus (Eesti puhul 0,14 protsenti Euroopa Liidu omast) ning pagulaste soovi Eestisse ümber paikneda.


Pagulaste majutamise, toitlustamise ja kohanemise ning lõimumise teenuste kulud on võimalik suures osas katta Euroopa Liidu vahenditest, Euroopa Komisjon eraldab liikmesriigile iga pagulase kohta ühekordse toetuse 6000 eurot ning samuti on võimalik kasutada Eestile juba eraldatud välisvahendeid. Eesti riigi kanda jäävad kulud on veel täpsustamisel.


Euroopa Komisjoni 13. mail tehtud ettepaneku järgi peaks Eesti ümberasustamise (1,63 protsenti ehk 326 inimest) ja ümberpaigutamise (1,85 protsenti ehk 738 inimest) programmide raames kokku 1064 pagulast vastu võtma.


Eesti seisukohad Euroopa Liidu ümberpaigutamise ja -asustamise mehhanismide suhtes kinnitab riigikogu 12. juunil, justiits- ja siseministrite kohtumiseks 16. juunil. 25. juunil toimub Brüsselis Euroopa Ülemkogu, kus riigid ütlevad välja oma seisukoha Euroopa Komisjoni ettepaneku osas.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo