Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Va­lit­sus otsustas 24. septembri is­tun­gil nõus­tu­da Skandinaavia telekomgrupi TeliaSonera ülevõt-mis­pak­ku­mi­se­ga ning müüb maha riigile ja Aren­gu­fon­di­le kuu­lu­vad 37,5 mil­jo­nit Ees­ti Te­le­ko­mi akt­siat, teenides koos dividendidega neli miljardit krooni.
Sel aas­tal mak­sab Te­lia­So­ne­ra veel di­vi­den­de li­gi seit­se kroo­ni akt­sia koh­ta, järg­ne­val kol­mel aas­tal 100 prot­sen­ti eel­ne­va pe­rioo­di pu­has­ka­su­mist. Riik saab te­hin­gu­ga oma kas­sas­se üle nel­ja mil­jar­di kroo­ni li­sa­ra­ha. Li­sa­di­vi­den­de on sel­lest sel aas­tal koos tu­lu­mak­su­ga 518 mil­jo­nit kroo­ni.
Rii­giee­lar­ve tu­lu­de rea­le kir­ju­ta­tav li­sa­sum­ma ka­tab sel­le te­hin­gu­ga ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi su­vi­se prog­noo­sist tek­ki­va ee­lar­veau­gu. Ra­han­dus­mi­nis­ter Jür­gen Li­gi sõnul kaa­lu­ti te­hin­gut vä­ga põhja­li­kult. „3,5 mil­jar­dit müügi­tu­lu ise vä­hen­dab lae­nu­va­ja­dust ja sääs­tab meid aas­tas um­bes 250 mil­jo­ni kroo­ni int­res­si­de maks­mi­sest,” mär­kis ta.
Eli­sa Ees­ti juht Sa­mi Seppä­nen ütles, et mak­su­maks­ja­na ta pi­gem te­hin­gut ei pool­daks. „Rii­gi ma­jan­da­mi­se pers­pek­tiiv on pikk ja ma­jan­dus­tsükleid tu­leks ära ka­su­ta­da, os­ta ma­da­lal ja müüa kõrgel. Prae­gu aga müüb riik va­ra oda­va­malt, kui see oleks näi­teks kol­me aas­ta pä­rast,” ar­vas ta. Ees­ti Te­le­kom on Mic­ro­lin­ki, Elio­ni ja EMT ema­fir­ma.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor võrdles tulutoovatest aktsiatest loobumist rahahädas riigiga, kes müüb kuldmune muneva kana. «Võib arvata, et see müügiotsus ei jää viimaseks. Eks järgmistest kuuleme pärast 18. oktoobrit (mil toimuvad kohalikud valimised - toim),» hoiatas Nestor.
Rahandusminister Jürgen Ligi otsus müüa riigi 25-protsendiline osalus Eesti Telekomis pole õige, ütles ka endine rahandusminister Aivar Sõerd.
"Ma ei loeks seda mõistlikuks otsuseks, see näib hetkelise probleemi lahendamise katsena," kommenteeris Sõerd, kes on ühtlasi endine Eesti Telekomi väikeaktsionär.
"Selle vähese informatsiooni põhjal tundub, et tegu on lühiajalise probleemi lahendamisega," ütles Sõerd. "Samas jääb riik ilma stabiil-sest rahavoost järgmistel aastatel, mis kindlasti on ebasoovitav, kui rääkida järgmiste aastate eelarvetasakaalust."
Sõerd oodanuks seda, et Eesti riik säilitab oma osaluse Eesti Telekomis. "Minu sisetunne ütles küll, et pigem Eesti ei lähe selle pakkumisega kaasa ja jääb sellesse investeeringusse ka järgmisteks aastateks ja edaspidiseks," ütles Sõerd. "See on kasulik investeering isegi olukorras, kui riik on ka vähemusaktsionär."
Hansapanga asutaja ja investor Heldur Meerits võttis kahjutundega vastu rahandusminister Jürgen Ligi otsuse müüa riigile kuuluvad Eesti Telekomi aktsiad TeliaSonerale.
"Minu meelest oleks see ettevõte dividendide allikana olnud riigile väärtuslikum hoida," ütles Meerits Eesti Päevaleht Online'ile. "Lisaks sellele kaotavad inimesed, kes tahavad börsile investeerida, ühe investee-rimise sihtkoha."
Meeritsa sõnul on väga tõenäoline, et TeliaSonera suudab kokku osta nii palju Eesti Telekomi aktsiaid, et ettevõte Tallinna börsilt minema viia. "Ma ei kujuta ette, mis jõud teda enam börsil hoiaks," ütles Meerits.
TeliaSonerale kuulub praegu 60% Eesti Telekomi aktsiatest. TeliaSonera kõrval on Eesti Telekomi suurim aktsionär Eesti riik. Rahandusministeeriumi ja Arengufondi kontrolli all on kokku 27% Eesti Telekomi aktsiatest.
Riik on teeninud osaluselt alates 2004. aastast dividendidena ligi 2,3 miljardit krooni. Lisaks on riik sama ajaga saanud dividendidelt 2,5 miljardit krooni tulumaksu.
TeliaSonera on teinud ülevõtupakkumise ka Leedu telekomfirmale Teo LT, millest Skandinaavia kontsernile kuulub praegu 61%.
Eesti Telekomi aktsiate müümisega on Eesti pangandus ja telekom 80%-90%liselt rootslaste ja soomlaste kontrolli all. Skandinaavlaste omanduses  on ka suur osa Eesti tööstus-ettevõtteid.
VES/ERR/EPL

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo