Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Eestis elab 1 294 236 püsielanikku, selgub statistikaameti 31. mail avalikustatud rahvaloenduse esialgsetest andmetest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5 protsendi võrra. Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 on naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7 protsenti (889 770 inimest) ja venelasena 24,8 protsenti (321 198 inimest), muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata. "Püsielanikud on siis isikud, kes elasid terve aasta jooksul alaliselt Eestis või saabusid enne loendusmomenti ja kavatsesid seda teha vähemalt 12 kuul järgnevalt," ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze pressikonverentsil ajakirjanikele.  "Püsielanikud on kõik isikud, kelle püsielukoht on Eestis olenemata rahvusest ja kodakondsusest," lisas Beltadze. Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra. 2000. aastal loendati 1 370 052 inimest. Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest, kes on enne loendusmomenti ehk enne mullu 31. detsembrit elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha. Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud rahvastiku vanuseline koosseis. "Esialgsed loendustulemused kinnitavad taasiseseisvumisajale omaste muutuste jätkumist Eesti rahvastikus," rääkis rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit. Kui 2000. aastal moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18 protsenti, siis 2011. aastal oli nende osatähtsus langenud 15 protsendile. Samas oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus tõusnud 18 protsendini, 2000. aastal oli neid 15 protsenti. Tööealiste ehk 15-65-aastaste osatähtsus oli jäänud 2000. aasta tasemele ehk 67 protsendile rahvastikust. Rahva ja eluruumide loenduse esialgsed tulemused läbivad hiljemalt detsembriks 2012 täiendava võrdluse erinevate riiklike registritega. Statistikaamet hindab loendamata jäänud isikute arvu ja otsustab pärast seda jooksva rahvastikustatistika korrigeerimisvajaduse. Rahvaloenduse täpsemad tulemused avaldatab statistikaamet 2012.- 2013. aasta jooksul.  Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020.- 2021. aastal.   VES/BNS  

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo