Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Gazpromi käitumisest Euroopas – ajakirja "Stern" refereeringu jätk
Eelmine kord jäi pooleli saksa ajakirjas "Stern" a. 2007 avaldatud artikli "Gazovikidest, rahast ja ahnusest" refereerimine. Kirjutise peamiseks teemaks on varjatud meetodid, mida vene firma Gazprom kasutab enese maksma panemiseks Lääne Euroopa turgudel. 
Näited Gazpromi Euroopa võrgust
Artikli autor Hans-Martin Tillack kirjutab: "Gazovikide esimene sillapea asub Berliinis Markgrafenstrassel. Gazprom Germania on suutnud rajada oma Moskva bosside jaoks keerulise firmade võrgustiku kõikjale Euroopas." Stern kirjeldab tagasihoidlikku büroohoonet Limassolis, Küprosel, milles asetseb Viinis registreeritud Centrex Grupi sajaprotsendiline omanik. Centrex varustab Austriat vene maagaasiga. Üksnes Centrexi käive ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse igal aastal, aga selliseid struk-tuure on Gazpromil mitmeid teisigi. Centrexil on lähedased suhted Gazpromi juhtidega. Analoogilisi firmasid on rajatud Limassoli kaudu näiteks Liechtensteinis, Nikoosias ja Hollandis.

 

Milleks Gazpromi paljud niidid kasulikud on
Ärikuritegevuse ekspert Helmut Görling ütleb: "Kui firmade struktuur muutub keeruliseks ja selleks ei tundu põhjust olevat, on pilt kahtlane". Juriidilised keerdkäigud võimaldavad raha varjamist – asi mille pärast Gazpromi Lääne partnerid on protestinud juba aastaid. 
Gazpromiga seotud Schlaff Grupil on aadress sama, kui Centrex Holdingul. Centrexil ja Schlaffil kattuvad mitmed direktorid. Saksa Riigipäeva uuringud näitavad, et Schlaff Grupp on finantseerinud firmade rajamist endise Ida Saksamaa luureorganisatsiooni Stasi kunagiste töötajate poolt. Aastani 1989 teostasid nad luuret Lääne vastu Dresdenist, mis mäletatavasti oli ka Vladimir Putini töökoht, kes oli tollal KGB alampolkovnik. Tillacki arvates jätab Gazprom mulje, nagu see oleks "endise idabloki spioonide klubi". Nord Streami tegevjuht on endine Stasi ohvitser Matthias Warnig. Gazprom Germania juhtivatel positsioonidel on samuti kaks endist Stasi agenti. Ajalehe "Financial Times" andmeil oli Sterni artikli ilmumise ajal vähemalt kolm endist KGB töötajat olulistel kohtadel Moskvas Gazpromi juhatuse nõukogus.

Pangaarved Läänes: peidikud rasketeks aegadeks?
Tillack on üks paljudest asjatundjatest, kes rõhutavad: selle asemel, et ehitada üles maagaasi ekspluateerimiseks vajaliku infrastruktuuri Venemaal, on Gazprom tegelenud teiste firmade ülesostmisega. Briti energeetika-ekspert Alan Riley on skeptiline selle suhtes, kas venelased gaasi tarnimisega tulevikus üldse toime tulevad. Gazprom kinnitab küll, et "gaasi on olemas küllaga kõikidele". Või kas Vene Balti mere laevastik ja õhuvägi valvavad tulevikus veidral kombel tühja gaasitoru keset Läänemerd? 
Pärast artikli ilmumisest on ühtteist muutunud. Alan Riley arvas tollal, et kogu selle äride võrgu rajamine Läänes võis suuresti olla mõeldud selleks, et juhtivatel Gazpromi funktsionääridel oleksid pangaarved väljaspool kodumaad, seda juhul, kui Putini mõjuvõim oleks läinud langusessese pärast juhtide vahetust Venemaal aastal 2008. Tegelikult on peaminister Putinil õnnestunud stabiilselt sadulas püsida, ja nagu me hiljuti kuulnud oleme, võib Vladimir Putin jätkata Venemaa juhtimist vähemalt kuni aastani 2024. Pangaarved Läänes võivad sellegi poolest olla midagi ihaldusväärset iga enesest lugu pidava gazoviki jaoks.

Nord Streami tulekust kaine pilguga
Valem on iseenesest lihtne. Kes kontrollib energiaallikaid, millest Euroopa majandused ilma kahtluseta sõltuma kipuvad, ning milleta nad funktsioneerida ei saa, teenib palju raha ja omab mõjuvõimu ka.
Euroopa ja selles võtmepositsioonil olev Saksamaa pole suutnud erinevatel objektiivsetel põhjustel alternatiivseid energiaallikaid välja töötada ja rakendada sellise tempoga, nagu varem loodeti-taheti. Suured tuulepargid Saksamaa vetes ilmselt tulevad, ja tulevikus võivad hiiglaslikud "päikesefarmid" Põhja-Aafrikas teenindada Ida Euroopat, kuid mitte kohe-kohe. Venemaa võtab oma gaasitarnete Euroopa jaoks ajasurvet maha. Kuid sellega, et tube vahepeal ei köeta, rikkam osa Euroopast ei lepi. Endiselt nõutakse tuumajõujaamade sulgemist, eriti Saksamaal. Pealegi veel on maagaasil kuulsus, kui "puhas" energiavorm, mis ka tõele vastab, kui see tarbijateni juba jõudnud on.  Diskreetselt unustatakse, et maagaasi kättesaamine maa alt ei ole kõige loodussõbralikum tegevus, rääkimata sellest, mida Nord Streami juhe Läänemerele ja Läänemere rahvastele mitmes probleemses kontekstis teha võib.
Igatahes pole midagi üllatavat selles, et Venemaa kui "energeetikahiid" ja Euroopa, kui territoorium, mille vajadus maagaasi ja teiste energiavormide järele endiselt kasvab, teineteist aina rohkem n.ö. "leidmas on". Venemaa on kaubavahetuse seisukohalt Euroopa kolmas tähtsaim partner. Gazpromi läbilõikeline osa Euroopa maagaasi turul on 40%, mis võib tulevikus ulatuda 60 protsendini. Mõned riigid - Soome nende hulgas - on 100% olenevad vene gaasist. Eesti muidugi samuti.
Ma ei arva üldse, et ei maksa püüda panna kätt ette Nord Streami rajamisele, kuid selle tegemine ei saa kerge olema. Euroopa ei pea tingimusteta nõustuma Venemaa surveavaldustega. Ei tarvitse teeselda, nagu Venemaa enesega oleks kõik parimas korras. Vene maletaja ja opositsioonipoliitik Garri Kasparov ütles Rootsi televisioonile hiljuti antud intervjuus, et "Venemaa pole demokraatia ja Putin on kui maffia võõrasisa". Venemaa liberaalse erakonna Jabloko juhtkond võttis hiljuti vastu võimukriitilise avalduse, süüdistades riigi ladvikut demokraatia imiteerimises. "Täna kehtib Venemaal konsolideeritud autoritarismi süsteem, mille eesmärgiks on võimu tähtajatu hoidmine kitsa isikuterühma käes", seisab avalduses.
Kas Euroopat ja koguni "vaba maailma" tervikuna ähvardab soometumise oht?
Mida olenevamaks Euroopa muutub vene energiast, seda rohkem võib "tuumikeuroopa" ignoreerida vene süsteemi tegelikku olemust. "Finlandiseerituse" kõrgperioodil ei käsitlenud Soome meedia inimõiguste küsimusi suure naabri juures, tema agressiivset välispoliitikat ega isegi NSV Liidu ja Soome vahelisi varasemaid relvakonflikte. Praegu on näha teatud märke nii Soome enese uuest soometumisest, kui ka paljude Euroopa riikide laussoovimatust tunnistada, millised on Venemaa riigikorra puudused. Niigi haamri ja alasi vahel asetsevatelt Baltikumi ja Ida Euroopa maadelt võib see nõuda pingutamist, ometi tundub meile olevat langenud kohustus tuletada Euroopa elanikele meelde suure naabri olemust ja seista hea selle eest, et Lääs ootaks Venemaalt ehtsat demokratiseerumist. Euroopa võib küll olla kistud "suurde energiamängu", aga Euroopa võiks ka märgata, et on kordades suurem, tugevam ja küllap et ka arenenum, kui Venemaa. Euroopa pole valikuteta selles mängus. Ida Euroopa riigid peaksid oma huvide eest aktiivsemalt väljas olema, ja seda mitte vaid enesekaitse instinktist ajendatuna. See ei tähenda, et Venemaast oleks vaja täiesti jäigalt teha vaenlaskuju. Meie eesmärgid peaksid olema meie huvide eest seismine ja efektiivne poliitika. "Normaalne Venemaa" oleks suurimaks Balti riikide julgeolekut garanteerivaks teguriks, mille peale me loota võiksime. Demokraatlik Venemaa võiks kuluda ka venelastele endile ära.

 

Venemaal avanevad uued võimalused "vaidlustatavate riikide" survestamiseks pärast Nord Streami valmimist
Mitte keegi peale Venemaa ei nõua, et torustik peab ilmtingimata tulema mööda Läänemere põhja. Kuid kui tuleb, oleks parem, nagu juba varem mainitud, et seda toru valvaks juba mitme riigi jõud, mitte vaid Vene laevad. Kuid on veel üks oht, mis on jäänud siiani mainimata, lisaks sellele, et Vene merevägi koondub Läänemerele. Kreml on minevikus santazheerinud mitmeid Ida Euroopa ja NSV Liidu koosseisu kuulunud riike järskude ja väga suurte hinnatõusudega, aga ka gaasitorude kinnikeeramistega. Selle võtte ohvriteks on olnud Balti riigid, Moldova, Armeenia ja Ukraina. Minevikus ei saanud Venemaa näiteks Ukrainat pikalt gaasita jätta, sest sellele järgnes hädakisa Saksamaalt. Saksamaale viiv gaasitoru läheb ju Ukraina kaudu. Kuid niipea kui Nord Stream aktiveeritakse, tekib Venemaal suutlikus jätta mõned "väljavalitud" Ida Euroopa riigid maagaasita, ilma, et see allavoolu asuvaid Lääne Euroopa riike nimetamisväärselt segaks. Nord Streami näol sünnib praegusest täpsemini "sihitav" relv, millega on võimalik avaldada mõju poliitilistele arengutele Ida Euroopas.

© Jüri Estam 2009
All rights reserved

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo