Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Rahvaloendusel loetakse Eesti elanikeks ka riigist  ajutiselt lahkunuid Rahvaloendus kestab kokku kolm kuud ja see viiakse läbi kahes osas. Esimese kuu jooksul (31. detsember 2011 - 31. jaanuar 2012 ) saab loendusel osaleda interneti teel, täites küsimustiku spetsiaalses e-loenduse keskkonnas www.REL2011.ee . Neid, kes e-loendusel ei saa osaleda, külastab ajavahemikus 16. veebruar - 31. märts 2012 rahvaloendaja. «Statistikud peavad tegema rahvaloenduse nii, nagu üle maakera tehakse,» põhjendab statistikaameti peadirektor Priit Potissepp, miks loetakse algaval rahvaloendusel Eesti elanikeks neidki, kes juba pea aasta eest Eestist ära on kolinud. Rahvaloenduse metoodika järgi arvestatakse Eesti rahvaarvu määrates kõigi inimestega, kelle püsielukoht asub Eestis, hoolimata nende rahvusest ja kodakondsusest. Püsielanik on loenduse reeglite järgi see, kes on Eestis elanud vähemalt 12 kuud. Kuid püsielanike hulka arvatakse ka need, kes on saabunud riiki vähem kui aasta tagasi – see tähendab, on kas või eile Tallinnas maandunud –, ent väljendavad kavatsust vähemalt aastaks siia jääda. Kui inimene on lahkunud pikemaks ajaks kui aasta, siis teda Eesti püsielanikkonna hulka üldjuhul ei arvata. Samas loetakse Eesti püsielanikkonna hulka inimesed, kes on sel aastal Eestist lahkunud, kas või üle 11 kuu ära olnud, ent pole kindlalt otsustanud alatiseks välismaale jääda. Omaette klausel on loendusreeglites inimeste jaoks, kes töötavad välismaal, kuid kelle pere on Eestisse elama jäänud. Kui need inimesed veedavad enamiku tööst vabadest päevadest (selle hulka loetakse ka puhkus) oma pere juures Eestis, siis loetakse ka nemad püsi-elanikeks – isegi juhul, kui nende välismaine töö on kestnud kauem kui üks aasta. Tallinna Ülikooli demograafia instituudi juhtivteadur Allan Puur selgitas, et kõik eelseisval loendusel kasutatavad olulised reeglid tulenevad riikide vahel kokku lepitud põhimõtetest. Ka 2011. aasta rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit kinnitas, et kasutatav 12-kuuline viiteaeg rände arvestamisel on mõistlik ja tuleneb rahvusvahelisest reeglistikust, mida arvestavad oma töös nii ÜRO kui Eurostat. «Kui iga riik arvestaks oma rahvastikku erinevalt, siis ei oleks andmed kokkupandavad,» sõnas ta. «Rändes tekiks sel juhul kattumised või augud.» Tiidu kinnitusel näeb metoodika ette seda, et kui väljarännanud inimene pole kuni 12 kuu jooksul teinud kindlat otsust, kas ta jääb välismaale, siis loetakse ta alla aastase äraoleku puhul Eesti elanikuks. Eriti oluline on selgeid põhimõtteid rakendada nn mobiilsete rahvastikurühmade puhul. Ene-Margit Tiidu sõnul on just selle tõttu eraldi reeglid kehtestatud näiteks õppuritele. Nii loetakse kõigis EL riikides kõrgkoolides õppivate tudengite püsivaks elukohaks loendusel õppimiskoht, näiteks Jõgevalt pärit, Tartus õppiv üliõpilane on Tartu elanik. Kui ta õpib aga Oxfordis, siis tudengit Eesti alaliseks elanikuks ei loeta, sest tema õppimiskoht asub Inglismaal. Ometi tekib küsimus, miks riigil on tarvis mitut käsitust, kes on Eesti elanik, ning kas poleks mõistlik neid arusaamu ühtlustada. Näiteks maksuamet määratleb Eesti püsielanikku (residenti) isikuna, kelle elukoht on Eestis, kes viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva või kes on välisteenistuses olev riigiteenistuja.  Mõiste «alaline elanik» on defineeritud välismaalaste seaduses. Selle tähenduses on alaline elanik Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pika-ajaline elamisluba või alaline elamisõigus. Peale selle on olemas veel Euroopa Liidu kodaniku seadus, mille järgi on alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanik Eesti alaline elanik ning ka sellise isiku perekonnaliige on Eesti alaline elanik. Ene-Margit Tiit leidis: sellest, et riigiasutused käsitlevad Eesti püsielaniku staatust eri moodi, ei ole midagi katki. Registrites kasutatavad määratlused lähtuvad vastava valdkonna administreerimise vajadusest. Rahvaloenduse teiseks tähtsaks põhimõtteks on tegelikkuse võimalikult tõepärane kajastamine. Selle tagab peamiselt korraldajate lubadus, et loendusandmeid kogutakse ja kasutatakse üksnes statistilisel eesmärgil. Seega, loendusel antud konkreetne vastus ei anna selle andjale ühtegi eelist, ning vastupidi, ühegi vastuse puhul ei pea kartma negatiivseid tagajärgi.  Samuti on registriandmete ebatäpsuse põhjuseks inimlik mugavus, mille tõttu jääb andmete muutumisel vajalik teade registrile saatmata. Ning tagatipuks on olemas elunähtusi – kas või kiiresti mitmekesistunud perevormid –, mida registrites dokumenteerida on üsna keeruline.   Politiseerimiskatsed Eelseisva rahvaloenduse tulemustele on Eestis püütud anda poliitilist mõõdet – rahvaarvu ulatusliku vähenemise korral on opositsioonil võimalik väita, et väljarände on tinginud valitsuse poliitika. Professor Ene-Margit Tiit nentis, et rahvaloenduse tulemuste poliitiline dimensioon on selle korraldajatele ebamugav. «Meie lähtume rahvusvahelistest reeglitest, püüame seda teha nii täpselt, selgelt ja läbipaistvalt kui võimalik. Statistika on sõltumatu,» sõnas ta. Samas nentis Tiit, et rahvaloendusi on alati ka poliitiliselt käsitletud ja peegeldatud. «Meie ülesande on raskeks teinud just poliitikud, kes 15–17 aastat tagasi ütlesid, et sissekirjutus on Nõukogude igand, ning sellest ajast peale ei peegelda rahvastikuregister enam inimeste tegelikke elukohti,» ütles ta. VES/Postimees  

 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo