Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Rahvuskaaslaste teine konverents toimus Tallinnas Rahvusraamatukogus 30. septembril ja 1. oktoobril. Kohal oli ligikaudu kakssada registreeritud osavõtjat, neist pea pooled Eestist.
Väljaspool Eestit oli rahvuskaaslasi saabunud kaks Austraaliast, kaks Hollandist, üheksa Suurbritanniast, neliteist Kanadast, kaheksa Kasahstanist, kaks Kaukaasiast, kaks Leedust, kaks Luksemburgist, viis Lätist, üheksateist Rootsist, neli Saksamaalt, viis Soomest, üks Tšehhist, üks Ukrainast, üheksa USA-st, kaks Valgevenest ja kümme Venemaalt. Rahvuskaaslaste programmi nõukogu esindas konverentsil kaksteist liiget.

Konverentsi avas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, tervituskõned pidasid kultuuriminister Rein Lang, Ülemaailmse Eestlaste Kesknõukogu (ÜEKN) esimees Jaak Juhansoo ja EELK peapiiskop Andres Põder. Seejärel rakendas Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik ja programmi kuraator Aho Rebas konverentsi töösse.
Eestlasi elab praegu väljaspool Eestit 150 000 kuni 200 000 ehk siis 15-20% koguarvust, mis on märkimisväärselt suur. Kõige rohkem on eestlasi praegu Soomes – hinnanguliselt 40 000. Venemaal on eestlasi 30 000, Rootsis 26 000, USA-s 26 000, Kanadas 20 000, Austraalias 6000, Saksamaal 5000, Suurbritannias 4000, Kasahstanis ja Ukrainas 3000.
Aune Valk ja Triinu Ojamaa Kirjandusmuuseumist pidasid ettekande identiteedist ja selle muutumisest väliseesti kogukondades. Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge tutvustas eesti keele ja eestikeelset õpet välismaal.
Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuurilise mitmekesisuse ja välissuhete alal Anne-Ly Reimaa rääkis Eesti kultuurist väliseesti keskustes, Eesti Keele Instituudi vanemteadur Jüri Viikberg Väliseesti kultuuripärandi säilitamisest ja geograaf Tiit Tammaru eestlaste tagasirändest välismaalt. Seejärel alustati tööd sektsioonides, mis jätkus järgmisel konverentsipäeval. Keele ja hariduse sektsiooni tööd juhatas Andero Adamson, Kultuuripärandi ja kirikute sektsiooni Jüri Viikberg ning Arho Tuhkru, Kultuuri ja info sektsiooni Anne-Ly Reimaa, Rände sektsiooni Rein Sannik. Järgmisel päeval tegid sektsioonide juhid kokkuvõtted ja esitasid ettepanekud Rahvuskaaslaste programmi edasiseks tööks.
Juba päev varem oli kogunenud meediaalane töögrupp ja seal arutatu tulemused võttis kokku Jüri Estam. Praegu ilmub eestikeelseid paberlehti mitmes riigis, osaliselt saab neid lugeda ka elektrooniliselt. Kord nädalas ilmub Kanadas “Eesti Elu” (tellijate arv on ligikaudu 1900), Rootsis “Eesti Päevaleht” (1700), USA-s “Vaba Eesti Sõna” (1000), Austraalias “Meie Kodu” (475). Suur-britannias ilmub “Eesti Hääl” kord kuus ja tellijaid on 250, Saksamaal ilmub “Eesti Rada” kuus korda aastas ja tellijaid on 250, “Peterburi Teataja” ilmub neli numbrit aastas tiraažiga 700.
Eva Truuverk tutvustas konverentsist osavõtjaile 2008. aastal Eestist alguse saanud kodanikualgatust “Teeme ära”, millest on nüüdseks välja kasvanud ülemaailmne aktsioon “Let`s Do It World”. Eesti prahikoristamise algatust on järgitud kuueteistkümnes riigis 2,7 miljoni inimese poolt, järgmisel aastal plaanitsetakse osavõtjaid 100 riigist koguarvuga 300 miljonit inimest. Eva Truuverk palus ürituse õnnestumiseks kõikide eestlaste kaasabi kogu maailmas.
San Francisco Eesti Seltsi eesotsas olev Ingrid Arulaid Echter kutsus kõiki 2013. aasta suvel peetavatele Lääneranniku Eesti Päevadele, mille korraldamist alustati 1953. aastal ja neid on peetud sellest ajast üle kahe aasta kas San Franciscos, Los Angeleses, Portlandis, Seattles või Vancouveris. Ühtlasi tahetakse samal ajal ja samas kohas pidulikult pidada üheteistkümnes ESTO, mis oleks ka viimane. Põhjuseks see, et pärast eelmist Münsteris toimunud ESTO-t ei ole ükski linn avaldanud soovi järgmise ESTO korraldamiseks.
Rahvuskaaslaste konverentsiga oli seotud tihe kultuuriprogramm: Rahvusraamatukogu erinevates saalides olid eksponeeritud mitmed näitused, konverentsist osalejatele esines Euroopa Eestlaste Koor, teater “Variuse” etendatud näidend “His Masters Voice” rääkis Artur Rinne elust. Pühapäeval kell 11 algas jumalateenistus Tallinna Toomkirikus.

Peep Pillak
Artikkel ilmus Rootsi Eesti Päevalehes / eesti.ca

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo