Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eestis kasvas analüüsi põhjal raiutava metsa pindala aastatel 2016–2018 võrreldes 2004–2015. aastaga 85 protsenti.

 

Raielankide pindala suurenes sama aja jooksul keskmiselt 54 protsendi võrra. Alates 2016. aastast on kasvanud hüppeliselt nii raiutava metsa ulatus kui ka selle käigus eemaldatava biomassi hulk, viitavad satelliitidelt tehtud mõõtmised.


Kuigi metsade üldpindala kasvab Euroopas jätkuvalt, võib takistada see teadlaste sõnul Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist.


"Sellele tasub tähelepanu pöörata muutuste äkilisuse tõttu. Kui raiutava metsa pindala on kasvas aastatel 2006–2018 võrreldes 2011–2015. aasta keskmisega ligi 50 protsenti ja eemaldatava biomassi hulk 70 protsenti, võib olla sellel mõju ökosüsteemi teenustele.

 

Uue kursiga kaasnev intensiivsem metsaraie tähendab ka CO2 heitmete suurenemist," selgitas uurimuse juhtivautor Guido Ceccherini (Euroopa) Teadusuuringute Ühiskeskusest.


Eelnevate hinnangute põhjal seovad metsad ligikaudu kümnendiku Euroopa Liidu koguemissioonidest.

 

Isegi pikema elueaga tooted hoiavad süsiniku kinni tavaliselt mõned kuud või aastad.

 

Kuigi tervikuna neelavad Euroopa metsad endiselt inimeste õhku paisatavat CO2, hakkab see võime tervikuna seega vähenema.


Ühtlasi pannakse puidule suuri lootusi biomajanduse vallas.

 

Söeelektrijaamu ehitatakse ümber puiduküttelisteks, sellest loodetakse toota erinevat sorti kemikaale ja plasti ning hakata kasutama seda betooni asemel ulatuslikumalt ka ehitussektoris.

 

"Me ei saa öelda oma töö põhjal raiesurve kasvu põhjuste kohta midagi üksikasjalikku ja see polnud ka meie töö eesmärk.

 

Kõige tõenäolisemalt on selle taga aga sotsiaalmajanduslikud olud ja poliitilised valikud, mitte looduslikud häiringud," sõnas Ceccherini.


Kõige ulatuslikumad on olnud muutused Põhjamaades.

 

Raiutava metsa pindala laienemisest sai kanda 29 protsenti Rootsi ja 22 protsenti Soome arvele. Poola, Hispaania, Läti, Portugal ja Eesti kokku andsid veel täiendavad 30 protsenti.

 

Teiste Euroopa Liidu riikide panus oli tagasihoidlikum.

 

Laiemas plaanis on nähtav pilt kooskõlas riikide endi poolt esitatud andmetega, kuid võimaldab kontrollida neid sõltumatult ja läbipaistvalt.


VES/novaator.err.ee

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo