Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Pöördumine Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning Eesti Vabariigiga diplomaatilistes suhetes olevate teiste riikide, samuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja rahvusvahelise avalikkuse poole

 

On lähenemas Teise maailmasõja lõppemise 75. aastapäev. Selle traagilise varjundiga sündmuse taustal tõdeme: kõnealuse suure sõja tagajärjed tumestavad mitmete riikide, sh Eesti elu tänaseni. 23. augustil 1939 kommunistliku Venemaa ja natsi-Saksamaa vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) avas tee maailmasõjale ja paljudele mittevabatahtlikele territoriaalsetele muudatustele Euroopa riikide ja rahvaste jaoks.


Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918 lahkulöömisega Venemaast. Järgnes Eesti Vabadussõda kommunistliku Venemaaga, mis lõppes edukalt Eesti jaoks 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga. Selle allkirjastamisega tunnustas Venemaa EV iseseisvust, "loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta".

 

23. augustil 1939 sõlmitud MRP alusel okupeeris Nõukogude Liit aga Eesti Vabariigi 17. juunil 1940 ja inkorporeeris sama aasta augustis oma koosseisu. Teise maailmasõja ajal, sama pakti sõlmimise 5. aastapäeval, 23. augustil 1944 ja hiljem lõikas NSV Liit Eesti küljest ära Viru maakonna kolm idapoolset valda ja enamuse Petseri maakonnast.


Seoses sõjaga 2008. aastal NSV Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni ja Gruusia, ning 2014. aastal jälle Venemaa ja seekord Ukraina vahel, julgeb maailm rääkida agressorriigi õigusvastasest tegevusest ja ohverriikide õigusest territoriaalsele terviklikkusele. Selle taustal lubage Teie tähelepanu juhtida tõigale, et see, mis toimus Gruusia ja Ukrainaga lähiminevikus, toimus Eestiga 75 aastat tagasi.

 

Teema tõstatamine on muutunud ajakohaseks põhjusel, et seesama agressorriik üritab oma kunagisi anneksioone naaberriikides tagantjärele legaliseerida ja Molotovi-Ribbentropi pakti rehabiliteerida. Lisaks süüdistab Venemaa Eestit territoriaalsete nõudmiste esitamises.


Siia sobib väljavõte Eesti parlamendi esimehe Henn Põlluaasa blogist: „Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Venemaa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi. Venemaa on annekteerinud ca 5% Eesti territooriumist. Seega on de facto hoopis Venemaal rahvusvahelist õigust rikkuvad ebaseaduslikud nõuded Eesti vastu“.


Pärast Esimest maailmasõda usaldati 1919. aastal rahu hoidmine Rahvasteliidule. Kuigi need ootused ei täitunud, loodab inimkond seda Rahvasteliidu õigusjärglaselt, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonilt (ÜRO). Oleks ootuspärane, et selle demokraatiat ja õiglust väärtustavad liikmesriigid avalikult toetaksid Eesti õigustatud taotlust taastada Teise maailmasõja NSV Liidu agressiooni ja anneksiooni tõttu muudetud Eesti-Vene piir.

 

Seda ei tohiks käsitleda nende kahe riigi omavaheliste suhete eriküsimusena. Tegu on NATO ja Euroopa Liidu idapiiriga. See on sätestatud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris 11LTS29 asuvas Tartu rahulepingus.


Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva puhul ilmus raamat „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“.

 

Osvald Sasko
Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees
Info: Tähe tn 15-35, Tartu 50103, Eesti.

Sekretär: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Tartus, 3.01.2020

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo