Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

P1100311

Heidame pilgu Tartu laululavale, kuhu on kogunenud tublisti üle 5000 laulja, kes peavad paari tunni pärast küll vaid ajutiselt lahkuma, kuna neid tuleb hetkeks asendama kolm tuhat last ja mudilast. Foto: AR

Tartu laulupidu – 20.-22. juunil – algas mõlema, nii Tallinna kui Tartu laulupidude koostatud kvaliteetse ühiskontserdiga ja lõppes Tartu laululaval üle kaheksa tuhande lauljaga. Nii lauljate kui kuulajaskonna poolest toimus peakontsert hiilgavas vaimustuses.


Pidevalt nõudsid tuhanded lauljad laule korrata. Viimaste laulude juures osales hiiglaslik kuulajaskond püsti seistes. See siis enne, kui esimene kunstiline juht andis laulutule üle järgnevale – edasi viimiseks pealinna, kus toimub veelgi suurem laulupidu. Kõneleme siin Tartu laulupeo peadirigendist Triin Kochist ja Tallinna üldlaulupeo juhist Peeter Perensist.


Vahepealsel kuupäeval, reedel, 21. juunil, aga toimus kolm ajastukontserti, mis andsid mõista: meie ei unusta! Nendest peaksime kirjutama eriartikli, sest need kolm kontserti kajastasid kõikide laulupidude ajalugu.


Mõtleme asjaolule, et Tallinna laulupidu vaatab hoopis tulevikku ja pühendub nõudlikumale repertuaarile. Kas see tähendaks, et Tartu laulupidu vaid sammub raskelt mööda mineviku radu kolme kontserdi päeva kujul? Oleme põnevas ajajärgus, kus targad hakkavad pajatama laulupidude, kus vaid minevikku korratakse kahanevast tähtsusest. Tartu laulupidu aga hakkas tirima köit teisest otsast.


Kui nüüd juttu teha viiest kontserdist, siis vajame veel mitu ajalehe veergu käesoleva loo jaoks. Toome kiiremas korras esile hiilgavamaid hetki siit ja sealt ja siis kunagi pärast Tallinna üldlaulupidu saame ehk midagi kaaluvamat öelda.


Ühiskontsert Tartu Maarja kirikus suutis esimesel päeval teha seda, mille jaoks ajastukontserditel polnud ruumi. Kontsert võttis käsile, ja seda siis dirigent Mikk Üleoja nõudlikul juhatamisel ja Eesti rahvusmeeskoori kindlal kõlal, Johann Voldemar Jannseni eestikeelsed tõlked, mis olid kõlanud esimesel laulupeol aastal 1869. Pealegi, oli ju rahvusmeeskoori lihtsalt lust kuulata.


Maarja kirik oli koht, kus peeti esimese laulupeo harjutus 150 aastat tagasi.

 

P1100142

Kolmas ajastukontsert (1969), mis toimus Tartu Ülikooli staadionil õhtul kell 20.00, kutsus kohale üle tuhande pealtkuuulaja. Ka laval oli näha päeva jooksul kasvavat lauljaskonda. Dirigendina koori ees Hirvo Surva.   Fotod: AR


Maarja kirikus toimus ka midagi ootamatut ja põnevat – Saksamaal elava helilooja Jüri Reinvere (1971) looming, mille kandsid ette Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor, Eesti Rahvusmeeskoor ja Vanemuise sümfooniaorkester. Dirigeeris Kaspar Mänd, solist oli haruldane mezzosopran Kai Rüütel, kellest kujunes kandev jõud nii teksti kui ka kogu heliloomingu juures, mis ise kandis nime ,,Mu isamaa. Mu õnn ja rõõm."


Laulu tiitel pani veidi mõtlema. Siinjuures oli laulu tekst, mille esitas peamiselt solist, samuti heliloojalt. Kui teos leiab juhust lähitulevikus maanduda Põhja-Ameerika pinnale, heidame sellele täiuslikuma pilgu.


Ühiskontserdi pärliteks osutus naiskoori ja meeskoori poolt esitatud ülituntud eesti looming esimeselt laulupeolt, seekord (esmakordselt?) orkestri saatel, kusjuures seaded olid noortelt heliloojailt Pärt Uusbegilt ja Rasmus Puurilt. Seetõttu kostsid algelised ja tuntud Kunileidi viisid – osaliselt ju Soome muusikast laenatud - nagu uues kuues. See, kuidas dirigent Triin Koch suutis neid vastavas koosseisus – seade ja saade – varieerides kokku lülitada, oli geniaalne.


Asume nüüd vahepealse päeva juurde, mil toimusid ajastukontserdid. Päeva esimene kontsert toimus Tartu Laulupeomuuseumi õuel ja käsitles kuut laulupidu, alates kõige esimesest, kusjuures kontserdi lõpupala  oli  Rudolf Tobiase ,,Noored sepad" aastast 1910.


Seda juhatas Lilyan Kaiv, kellel oli kontserdil juhatada veel kolm pala, ületades esimesel kontserdil teiste dirigentide arvu.


Teise kontserdi jaoks mindi jalgsi Raadi lennuangaari, vähem kui kilomeetri kaugusele.


Suhteliselt primitiivses olukorras ehitis aga pakkus kõige meeldivama kõla. Nii kostsid seal mõnusalt meeste populaarsed laulud nagu Simmi ,,Oma saar" ja Ernesaksa ,,Hakkame, mehed, minema". Kõige võimsam oli algpala, ,,Mis need ohjad meida hoidvad" (Mart Saar), mida juhatas Triin Koch, kes juhatas kokku neli laulu, samuti  nagu Vilve Maide. Kaastegevad olid bariton Taavi Tammpuu ja kontsertmeister Margus Riimaa. Käsitleti kaheksat laulupidu.


Kui angaaris võis näha peaaegu tuhat kuulajat, siis ootas järgmise kava algust veelgi suurem arv.


Kui allakirjutanu oli vaevalt jõudnud – jälle jalutades – Tartu Ülikooli staadionile (veidi üle kilomeetri kaugusel) – algas õhtune kava. Ka lavale oli end valmis seadnud suurem arv lauljaid.


Nõnda lähenes ajastute kontsertite päev samm-sammult ning loogiliselt laulupeo järgmise päeva peakontserdi suunas.


Ajastute kolmandal kontserdil tuli katta kümme laulupidu, alates aastast 1969, mil puhul esitati Veljo Tormise ,,Laulu algus" Hirvo Surva taktikepi all. Dirigentidega liitusid Vaike Uibopuu ja Alo Ritsing.


Mind kui ülemere eestlast, haaras lihtne moment, kui teadustaja hakkas kõnelema Roman Toist ja tutvustas Juhan Aaviku ,,Hoia, Jumal, Eestit". Viimase pala juures ma ei suutnud oma tundeid valitseda, eriti kui Alo Ritsing oli lõpetamas esimest salmi. Nägu jäi rohkem kui hetkeks käte vahele. Siin oli eeskava südamlikult pöördunud ülemere kaaseestlaste (endiste pagulaste poole), kellele see laul on püha ja mida juhatas Roman Toi 1990. a. laulupeol, kodumaa taasiseseisvumise künnisel.


Võiks öelda, et laulupeo kolmas, st viimane päev oli iseenesest samuti kolmes, aga erinevas, osas.

 

P1100301

Peakontserti juhatasid, peamiselt küll vaid ühe korra, 20 koorijuhti. Nendest neli peamist, kes tegutsesid ka eelnevail kontsertidel, olid Alo Ritsing, Kuno Kerge, Vaike Uibopuu ja Triin Koch. Pildil Vaike Uibopuu ja tema kunagine õpilane Triin Koch, kes oli ka kogu Tartu laulupeo kunstiline juht, peakontserdi lõpus tunnustust vastu võtmas.


Esimene võis olla harjutus, mis algas laululaval juba hommikul. Seda külastades sattusin veel sügavamalt meeleollu, kuhu olin viidud juba esimesel päeval ja mida hakkasid soodustama haaravad kõlad Maarja kirikus. Teine päevajaotus hakkas peale pikema rongkäiguga. Sain isegi lehvitada mõne tuttava näo suunas. Mind aga pani uskumatuses imetlema mudilaste arv, mis pani mind lootusrikkalt tulevikule mõtlema.


Viimane osa päevast oli loomulikult laulupeo peakontsert, mis algas kell kuus õhtul. Tuhanded olid veel täitmas istekohti, kui teisel pool tuhanded hakkasid korrapäraselt lavale astuma. Algus oli traditsioooniline -  ,,Koit", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ja Tormise ,,Laulu algus". Järgnesid Tartu linnapea Urmas Klaasi avasõnad.


Siis aga kergenes kava poiste ja lastekooride kujul. Oli tore kuulata Rannapi ,,Õunalaulu" Kuno Kerge (!) juhatusel. Järgnesid lastekoorid, naiskoorid, meeskoorid, segakoorid... ja ühendkoor, mille kahest esitusest kujunes üks peakontserdi kõrgpunkt.


Kait Tamra ,,Oma saarele" oli Andres Lemba seadnud koori ja sümfooniaorkestri saate.


Sellisel kujul meeldis laul eriti ühendkoorile, kes nõudis kordamist. Isiklikult ei ole mina laulust eriti imponeeritud olnud, aga hakkasin taipama põhjust, miks see kuulajale istub – haarav meloodiline motiiv.


Teine laul, mida olen sunnitud aksepteerima, oli noore Janek Kasari ,,Minu inimesed", pool-räpilik pala, mis peakontserdil esitatuna lisas endale legitiimsust, jälle tänu koori- ja sümfooniaorkestri seadele. Tegelik tänu Tõnu Kõrvitsale. Juhatas Tallinna üldlaulupeo üldjuht Peeter Perens. Olin viimaks imponeeritud nendest kahest laulust.


Tekkis hetk, mil kõik lauljad kadusid lavalt. Neid asendasid puhkpilliorkestrid nelja palaga.
 
Tekkis mulje nagu oleks vaheaeg. Ka siis, kui Vanemuise orkester esitas Heino Elleri ,,Kodumaise viisi", mille jooksul hakkas laval tekkima uus elevus.


Nüüd lõi süda tuks-tuks-tuksuma. Mudilaskoorid! Kes neid lapsukesi küll nii hästi laulma õpetas? Tähendab meie laulupeod on tagatud. Aitäh õpetajad ja Triin, kes neid kohale kutsus.


Kuna neid oli tõepoolest kolme tuhande ümber, nad peaaegu täitsid kogu lava.


Tekkis taas äge liikumine kui vaheldus lauljaskond. Ilmusid ja laulsid koorid igast liigist, kusjuures kõige meeldejäävam oli meeskooride poolt Gustav Ernesaksa ,,Kutse", milles hiilgavalt soleeris Reigo Tamm Rahvusooperist Estonia. Juhatas mõnus mees – Ants Üleoja. Kordamisele.


Kui saabus ,,Tuljak", siis oli teada, et pidu hakkab lõpule jõudma. Selle juures pühaduses, aga ka lauluhoos. Ülo  Vinteri ,,Laul Põhjamaast" paneb rahva seistes kuulma, sest just see laul ju tõi värsket vabadusvaimu laulupidudele 1985. a. laulupeol. Pühalik oli Tõnis Mägi ,,Palve" (koori ja orkestri seade René Eesperelt), kusjuures helilooja esines solistina. Rahvuslik oli Hermanni-Mattiiseni-Kreutzwaldi-Leesmendi ,,Isamaa ilu hoieldes" sümfooniaorkestri seades (Tõnu Kõrvits), mille juures ei keegi muu kui Ivo Linna oli taas oma sõiduvees.


Vaike Uibopuud oli palutud juhatama Ernesaksa/Koidula ,,Mu isamaa on minu arm". See toimus pärast EV presidendi Kersti Kaljulaidi lõputervitust. Kõnedega esinesid varem soome kirjandusteadlane Juhani Salokannel, eesti kirjanduse tõlkija lätlane Guntars Godinš, Kirjanike Liidu esmees Tiit Aleksejev, sotsiaalteadlane Marju Lauristin, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ning Sirbi laureaat Mikael Raihhelgauz.


Lavastuse juures olid tegijad Anu Lamp, Riina Roose, Karl Laumets, Martin Mikson ja Anna-Liisa Pärt.


Kunstilises ja korraldustoimkonnas tegutsesid projektijuhina Maarja Ülper, produtsendina Tiigi Seltsimaja direktor Maris Peebo, kultuurispetsialist Reigo Tamm (Rahvusooper Estonia solist), ajaloomentor Ken Ird ning muusikaline juht ja peadirigent Triin Koch. Kui peakontserdil oli dirigente üle 20, oli vastavas kohustuses kolme päeva jooksul koorijuhte kokku 40.


Kuidas veel iseloomustada Tartu laulupidu? Anname sõna peadirigent Triin Kochile, kes näeb, et laulupeo puhul pole midagi olulisemat kui repertuaar.  ,,Aga lõpuks on see, mis peost meelde jääb, ikkagi laulud, repertuaar, meeleolu, mis seal kujuneb. Nii said valitud laulud, mis on ajale vastu pannud, nii need, mida lauljad soovivad laulda, kui need, mida inimesed armastavad."

 

P1100312

Lauljaid oli kõikidest vanuserühmadest. Eriti tegi artikli autorile head meelt mudilaste suur osakaal.   Foto: AR


Projektijuhi Maarja Ülperi jaoks kinnitas laulupidu, et ei ole olemas Eestit, mis on keskelt pooleks. ,,On vaid suur suguharu, kes loob ja laulab ühes keeles, kelle laulusüda tuksub ühes rütmis."


Mis võis olla kõige imponeerivam hetk kogu laulupeol? Minu jaoks oli see kindlasti noorte lapsukeste, mudilaste, osavõtt. Kui kusagil luuakse ka uuemat muusikat, aga lauldakse veel vanu laule, tekib küsimus, kes seda kõike esitab? Siin peitub meie laulupidude tulevik.


Paar kuud tagasi avadasid nii Eesti Elu ja kui Vaba Eesti Sõna oma veergudel minu poolt kirja pandud Tartu Laulupeo eelloo. See eeldas ka minupoolset osavõttu Tartus. Ma ei usu, et ma kunagi varem olen olnud nõnda põimitud, vaimselt ja tunnete poolest, ühte rahvuslikku sündmusesse kui Tartu Laulupeosse.

 

Andres Raudsepp

 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo