Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Kui mõni olümpia või muu väga suur võistlus, kus tavaliselt keegi ikka oma karjääri lõpetab, läbi saab, valdab mind mure, et nüüd tuleb Eesti spordis tükk tühja maad ja igavust. Alati eksin, sest kohe-kohe hakkab keegi kaela kandma ja rõõmu tegema. Lootust annab seis praegugi. Suurima üllatuse tegi Eesti juunioride võrkpallimeeskond, kes alistas maailmameistrivõistluste alagrupiturniiril järjest tugevad Ru-meenia, Bulgaaria ja Saksamaa ning takkapihta Iisraeli ja pääses finaalturniirile. Seda on eestlased suutnud vaid üks kord varem, ja sel-lest 14 aastat tagasi Tais mänginud meeskonnast sai hiljem kaks korda Euroopa meistrivõistluste lõppturniirile pääsenud rahvuskoondise tuumik. 

 

Andres Jallai sulest on ilmunud lühikese aja jooksul kolm rootsikeelset detektiivromaani: “Spionen från FRA” (Raadioluure spioon), “Landsförrädaren” (Riigireetur) ja “Natoagenten” (Nato agent). Raamatute teemad on Rootsi suurimad pärastsõjaaegsed mõistatused – võõrriigi allveelaevad Rootsi rannavetes, peaminister Olof Palme tapmine ja Estonia katastroof.  Andres Jallai on nii ema kui isa poolt eesti päritoluga ja Rootsi mereväe eliitüksuse taustaga sõjaväelendur ja sukelduja, keda tuntakse ka kui rootsi luurelennuki DC-3 leidjat, mille Nõukoduge Liit 1952. a. Läänemerel alla tulistas. Tema juhitud tuukriterühm leidis 1998. aastal üles ka vene allveelaeva S7, mille laskis põhja Teise maailmasõja ajal soome merevägi Stockholmi saarestikus.

 

Saabunud 1989. a. Narva Peterburist, kus ta vene keelt õppis, oli tol korral Szilárd Tibor Tóth’i ainus ost eestikeelne ajakiri Akadeemia. Ostu juures oli umbkeelne ajalehemüüja küsinud, milleks ta sellises imelikus keeles ajakirja üldse ostab. Siit sai alguse Szilárd Tibor Tóth’i salaarmastus Narva vastu, millele järgnes eelmisel sügisel Narva kolimine, et selles piirkonnas keeleõpetajana töötada. Szilárd võiks kirjutada doktoritööd 17. sajandi lõuna-eesti keelest Tartus või teha seitset keelt valdava polüglotina karjääri Budapestis, õpetada ungari keelt, jne. jne. – aga ta on seda kõike juba teinud. Tema teadusartiklite loetelu on üle kahe interneti lehekülje.

 

Hiljuti teatavaks tehtud XX Willem C. Vis nimelise rahvusvahelise kaubandusõiguse harjutuskohtuvõistluse tulemused on Tartu Ülikooli jaoks läbi aastate edukaimad – õigusteaduskonna võistkond saavutas 290 ülikooli seast 84. koha!  Tartu Ülikooli seni parim koht oli eelmisel aastal saadud 149. koht. Selle aasta võistkonda kuulusid Kristina Promet, Jaana Lints, Edgar-Kaj Velbri ja Sandra-Kristin Noot. Tudengeid juhendasid tsiviilõiguse lektor Maarja Torga ning varasematel aastatel osalenud Maria Teder, Gea Lepik ja Kaisa Üksik.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kiitis valitsus riigipiiri lepingu ja merealade piiritlemise lepingu eelnõu heaks, lähtudes riikliku järjepidevuse põhimõttest. Valitsus tugines otsust tehes ka õiguskantsleri seisukohale, mille järgi on Eesti põhiseadusest tulenev riikliku järjepidevuse põhimõte kaitstud. Parlamendi väliskomisjon kiitis piirilepped heaks 14. mail. Välisminister Urmas Paet ütles valitsuse pressikonverentsil, et piirilepingute protsess on kestnud alates 1992. aastast ning selle 21 aasta jooksul on Eesti poolt nii eelnõu, piirijoone kulgemise kui muude aspektidega tegelenud sadu eksperte riigiametitest, ministeeriumidest, riigikogust ja valitsusest. 

 

Tartus Vallikraavi tänaval asuvat maja renoveerides tellis kirjastus Avita minimaalsed viimistlusuuringud, et teada saada, milliseid värvitoone on esimene majaomanik seintel kasutanud. 19. sajandist pärit hoone seintelt tuli aga välja rohkem kui 130 m² haruldasi maalinguid. Nüüd on AS-i KAR-Grupp konservaatorid need täies ulatuses välja puhastanud, dokumenteerinud ja konserveerinud. Tartu ülikooli arheoloogiaprofessori Aivar Kriiska sõnul on tegemist nn Pompei stiilis kolmese horisontaaljaotusega tahvliteks jaotatud kompositsioonidega. 

Pärimuslaager Eesti lastele kogu maailmast 14.-17.augustil 2013 Saue vallas Koppelmaal

 

Ka sel suvel kohtuvad põnevates tegevustes EESTI LAPSED kõikjalt maailmast. Kokku saadakse EESTIMAAL. Kodus saavad kokku lapsed ja juured. Ühendatud saab pärimus ja laste loovus. Laagripäevade eesmärk on tekitada lastes huvi ja austust meie rahvuslike väärtuste (muusika, tants, vanad lood, pere- ja taimepärimus, rahvarõivad) ning oma identiteedi vastu.

 

Eestis armastatakse end teise riikidega kõrvutada kõiges, milles võimalik. Kui vähegi saab, on võrdluseks Skandinaavia maad või har-vemal juhul lähimad maismaanaabrid. 15. mail avalikustatud uus Eesti inimarengu aruanne toob aga esile hoopis ootamatud riigid, kellega Eesti oma elukvaliteeti võrdlema peaks. Aruande analüüsi järgi ei sarnane Eesti Põhjala riikidega peaaegu ühegi näitaja poolest, kui väga Eestis seda ka ei tahetaks. Elukvaliteeti näitavates aspektides on Eestiga sarnased hoopiski Slovakkia, Poola, Ungari, aga ka Brasiilia, Tšiili, Uus-Meremaa ja Lõuna-Korea.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo