Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Teises maailmasõjas uppunud allveelaeva otsinud Venemaa sukeldujad leidsid Soome lahe põhjast hoopis 19. sajandi keskel uppunud suure sõjalaeva. Lääne sõjaväeringkonna pressiesindaja polkovnik Andrei Bobrun rääkis, et sukeldujad alustasid oma ekspeditsiooni 1. mail ning nende eesmärk oli leida 1942. aastal tõenäoliselt Saksa miini otsa sõitnud nõukogude allveelaeva Щ-320 vrakk, vahendas RIA Novosti.

 

Maailma Terviseedenduse Assotsiatsiooni asepresident Anu Kasmel rää-kis 11. aprillil Eesti Arstide Liidu aastakonverentsil, et Eestis on suureks probleemiks sotsiaalne ebavõrdsus. Kasmel selgitas ettekandes «Sotsiaalne ebavõrdsus tervises – muinasjutt Eestist», kui suur mõju on sotsiaalsel ebavõrdsusel inimeste tervisele. «Kui me vaatame Eesti rahva tervist ja otsime põhjuseid, miks see selline on, siis üheks oluliseks põhjuseks on, et meil on sotsiaalsed lõ-hed nõnda suured,» arvas ta ja lisas: «Haigestumise ja suremuse näitajad on madalama sissetulekuga ja haridustasemega rühmadel oluli-selt kehvemad kui kõrgema palga ja haridusega gruppides ning need erinevused on Euroopa suurimad.»

 

Euroopa Liidu riikide esindajad ei suutnud 29. aprillil  toimunud hääletusel leida üksmeelt neonikotinoide sisaldavate pestitsiidide ärakeelamise osas, kuid Euroopa Komisjon otsustas, et 2-aastane kasutamispiirang siiski tuleb. Neonikotinoide peetakse üheks peamiseks süüdlaseks mesilaste massilises hävimises. Euroopa Komisjon teatas, et asjakohaste pestitsiidide kasutamise keelu rakendamist menetletakse edasi hoolimata sellest, et kõik 27 liikmesriiki pole selles suhtes üksmeelel.

 

Tallinna Lennujaamas on uus raamatukogu. Mitte just päris raamatukogu, et saaks laenutada viimaseid uudisteoseid, aga selline mõnus ja oma, reisijalt reisijale. Lennujaama raamatukogu on selline vahva koht, kus lendu ootav inimene saab riiulilt reisi tarbeks sobiva raamatu välja valida ja lennule kaasa võtta ning naastes jällegi tagastada. Või järgmisel reisil kodust midagi lisaks tuua. 

 

8. mail möödus 450 aastat päevast, mil Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnus oma Kuramaa residentsis Piltenes Kuressaarele, tolleaegsele Arensburgile, linnaõiguse andis. Kuressaare linnavalitsuse teatel tähistatakse linna 450. sünnipäeva kogu käesoleva aasta vältel, kuid suuremad pidustused algasid 8. mail  ja kestsid nädala lõpuni.

 

Kriitilise piirini vähenenud Eesti kuuseseemnete varu sai tänu heale käbiaastale täiendust, millest jätkub riigimetsa uuendamiseks järgmisel 10-12 aastal. Novembrist märtsini kestnud käbikorjamise hooaja jooksul ostis RMK valdavalt eraisikutelt 470 000 liitrit käbisid, millest saadakse 4500 kg kuuseseemet. Tänavune käbikandvus oli iseäranis hea Põhja-Eestis, enam-vähem Kesk- ja Edela-Eestis ning kehv Lõuna-Eestis. Valdav osa käbidest tuli Viru-, Harju- ja Järvamaalt ning põhiliselt varusid seda eraisikud riigimetsa lankidelt. Suurimate käbikorjajate saak ulatus 15 000-18 000 liitrini, keskmiselt toodi korraga 400-500 liitrit käbisid. RMK maksis käbide eest 70 senti liitrist, kokku teenisid eraisikud seeläbi üle 300 000 euro.

 

ELs on üha häälekamad jõud, kes nõuavad senise kasinuspoliitika lõppemist. Ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso on hiljuti tehtud avalduses seda meelt, et kokkuhoiupoliitika on jõudnud oma kriitilise piirini. Barroso väljaütlemisega samal päeval avaldas järjekordse majandusülevaate Eurostat, millest selgus, et kärpepoliitikale vaatamata või selle tõttu suurenes euroriikide võlakoorem möödunud aastal 8,2 triljonilt 8,6 triljoni euroni, nii et riigivõlgade keskmine ületas 90 protsendi piiri SKTst.

 

Kas Balti riikide ja eelkõige Läti karmid kokkuhoiumeetmed finantskriisiga võitlemisel on mitte ainult moraalsed, vaid ka tõhusad ning võivad olla eeskujuks teistele riikidele, küsis Briti ärileht Financial Times ning vastas, et üksnes teatud piirini. Artikli autor Martin Wolf märgib, et 1,3 miljoni elanikuga Eestis, 2 miljoni elanikuga Lätis ja 3 miljoni elanikuga Leedus  oli enne ma-janduskriisi laenudest juhitud buum. 2007. aastal oli Läti jooksevkonto puudujääk 22% SKt-st, Eestil 16% ja Leedul 14%. Kapitali juurdevoolu sisemaine analoog oli erasektori tohutu finantsdefitsiit, mis oli Lätis 23% SKT-st, Eestis 19% ja Lee-dus 13%, kirjutas leht.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo