Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Välisminister Urmas Paet ütles 4. juunil ÜRO peakorteris New Yorgis rahvusvahelise relvakaubanduslepingu (Arms Trade Treaty) allakirjutamisel, et kokkulepe on ajalooline teetähis relvastuskontrolli ja inimõiguste valdkonnas. ,,Esimene globaalne relvakaubandusleping ajaloos seab selged ja kõrged standardid, mis vähendavad illegaalset relvakaubandust ning tsiviilohvrite arvu konfliktipiirkondades,” märkis Paet. ,,Rahvusvaheline julgeolek tugevneb, sest kokkuleppes sisalduvad olulised inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse klauslid, mida relvade tarneotsuste tegemisel arvestama peab,” lisas ta.

 

Soome president Sauli Niinistö andis 4. juunil, Soome kaitsejõudude lipupäeval, teenetemärgid viiele eestlasele - Imbi Pajule, Andres Allikmäele, Alar Karisele, Raul Kuutmale ning Margus Laidrele. Kirjanik ja dokumentalist Imbi Paju saab Soome Lõvi Rüütelkonna 1. järgu rüütliristi tegevuse eest Soome ja Eesti kultuurisuhete arendamisel. Paju on viimasel kümnendil olnud silmapaistvalt aktiivne Soome ja Eesti kultuurisuhete teljel, ta on oma töödega tuntuks saanud mõlemas riigis. 

 

Senise Eesti Päevalehe ajakirjaniku Lauri Tankleri kasuks rääkisid tema ajakirjanduslik kogemus, kõrge motivatsioon ning teadmised Ameerikas toimuvast, teatas ERR. Tankleri töökohaks saab alates septembrist Washington. Tankler on kaks aastat USAs keskkoolis õppinud, ajakirjandust on ta õppinud Tartu ülikoolis. Tankleri sõnul soovib ta jätkata senise korrespondendi Neeme Raua tööd ja kajastada maailmapoliitikas ühes olulisemas riigis toimuvat. 

 

Reformierakonna juhatus viskas Lääne-Viru piirkonna juhi ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi parteist välja. Lääne-Viru piirkonna arendusjuht Taimi Samblik lahkus erakonnast omal soovil. Reformierakonna aukohus märkis, et nii Sambliku kui Ojulandi puhul on nende seotus hääletamisega teiste isikute eest erakonna juhatuse valimistel tõendatud. Lääne-Viru arendusjuht Taimi Samblik on öelnud, et 2011. aastal andis talle käsu valimistel hääli võltsida Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja tänavu Kristiina Ojuland. 

 

Riigikantselei ja Eesti Post esitlesid Stenbocki majas riigivanem Kaarel Eenpalu 125. sünniaastapäeval talle pühendatud postmarki, mis on üheksas seeriast „Eesti riigivanemad 1918–2018“. Paminister Andrus Ansip ütles postmargi esitlusel, et tal on hea meel, et uus postmark pühendatakse suurele riigimehele ja poliitikule, kelle panus eestlaste igapäevaellu on olnud suurem kui me võib-olla arvata oskame. „Tänu Kaarel Eenpalule on meil olemas politsei, keda Eesti rahvas kõrgelt usaldab. Ta pani aluse politsei loomisele ja arengule, mille tulemusena on politsei Eesti rahva poolt üks kõrgemini hinnatud organisatsioon,“ ütles Ansip.

 

Esimese vabariigi aegne kaljas elustab vana traditsiooni ja seilab otse Stockholmi vanalinna.  Reis algas põlistelt rannarootsi aladelt Noarootsist, täpsemalt Dirhami sadamast. Väike vahepeatus tehakse Ahvenamaal Mariehamnis ja 1. juuni hommikul purjetab vana kahemastiline kaljas juba uhkelt otse Stockholmi vanalinna sisse. „Esmalt peatume kuningalossi juures, seal anname üle oma kirja ja siis edasi on meile koht Vasa muuseumi juures,” rääkis Alar Schönberg, puulaevaseltsi Vikan juht ja Rootsi kirja viimise eestvedaja.

 

Kui mõni olümpia või muu väga suur võistlus, kus tavaliselt keegi ikka oma karjääri lõpetab, läbi saab, valdab mind mure, et nüüd tuleb Eesti spordis tükk tühja maad ja igavust. Alati eksin, sest kohe-kohe hakkab keegi kaela kandma ja rõõmu tegema. Lootust annab seis praegugi. Suurima üllatuse tegi Eesti juunioride võrkpallimeeskond, kes alistas maailmameistrivõistluste alagrupiturniiril järjest tugevad Ru-meenia, Bulgaaria ja Saksamaa ning takkapihta Iisraeli ja pääses finaalturniirile. Seda on eestlased suutnud vaid üks kord varem, ja sel-lest 14 aastat tagasi Tais mänginud meeskonnast sai hiljem kaks korda Euroopa meistrivõistluste lõppturniirile pääsenud rahvuskoondise tuumik. 

 

Andres Jallai sulest on ilmunud lühikese aja jooksul kolm rootsikeelset detektiivromaani: “Spionen från FRA” (Raadioluure spioon), “Landsförrädaren” (Riigireetur) ja “Natoagenten” (Nato agent). Raamatute teemad on Rootsi suurimad pärastsõjaaegsed mõistatused – võõrriigi allveelaevad Rootsi rannavetes, peaminister Olof Palme tapmine ja Estonia katastroof.  Andres Jallai on nii ema kui isa poolt eesti päritoluga ja Rootsi mereväe eliitüksuse taustaga sõjaväelendur ja sukelduja, keda tuntakse ka kui rootsi luurelennuki DC-3 leidjat, mille Nõukoduge Liit 1952. a. Läänemerel alla tulistas. Tema juhitud tuukriterühm leidis 1998. aastal üles ka vene allveelaeva S7, mille laskis põhja Teise maailmasõja ajal soome merevägi Stockholmi saarestikus.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo