Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

27. veebruari õhtul sai alguse üks järjekordne Tallinn 2011 kultuuripealinna projekt, mida võib siiani pidada kõige enam tähelepanupüüdvaks. Kõige naljakam on asjaolu, et mina, Tallinnas elav kultuurisõber, sain teate sellest Whitehorse Yukonist. Vaat, sellises ajastus me elamegi. Kanada kaugpõhjas elav täditütar Evi saatis e-posti, et vaata sina ka mis Vabaduse väljakul toimub... Järgmisel päeval hakkas uudis levima kui kulutuli. Minagi küsisin tuttavatelt kunstiinimestelt: "Kas sina lähed ka mulli istuma?"

 

Liibanonis Bekaa orus 23. märtsil röövitud seitse Eesti jalgratturit, kellest üks on tuntud teadlase, Geenivaramu direktori Andres Metspalu poeg Martin Metspalu, saabusid Liibanoni 15. märtsil. Kolm päeva hiljem sõitsid nad Süüriasse ning naasid 23. märtsil. Eesti aukonsul Liibanonis Sami Kamouh ütles, et mehed rööviti kohe pärast piiri ületamist.  Praegu Liibanonis viibiv välisminister Urmas Paet ütles, et kuigi eestlaste leidmine on Liibanoni jaoks praegu prioriteet number üks, pole Eesti matkajate leidmisel läbimurret saabunud.

 

 

24. veebruaril Kuusalu rahvamajas toimunud Eesti Vabariigi 93. aastapäeva aktusel esines Kuusalu Keskkooli näitering lavastusega „Üülee meeree vee“, mis põhineb väljaspool Eestit elanud eesti luuletajate ja muusikute loodul.  Nagu kavalehel märgitud, juba Iidamast, Aadamast ja Eevast saadik on inimestele omane rändamine. Nii ka eestlastele. Nagu Iidama, Aadama ja Eeva näitel teada, pole ränne alati vabatahtlik. Nii ka eestlastel. Tuhanded pagesid Teise maailmasõja keerises. Neid, kes sisemi-selt eestlasteks jäid, hakkasime kutsuma väliseestlasteks. Ameerikas, Austraalias, Kanadas ja Rootsis, Prantsusmaal, Brasiilias, Inglismaal ja Taanis, Argentiinas, Saksamaal, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas ja mujal elavad rahvuskaaslased hakkasid teineteist oludest hoolimata kutsuma kaasmaalasteks. “Üülee meeree vee” on nende lugu läbi nende endi sõnade, läbi nende endi muusika, läbi nende endi kodueestlastest kaasmaalaste taasavanenud suude. Etendus võeti väga hästi vastu. Saima Kallionsivu  

 

 

Tartu ja Helsingi ülikooli teadlane Triin Vahisalu, kes uurib taimede stressitaluvust, pälvis L' Oréal'i kontserni ja UNESCO poolt korraldatava maineka rahvusvahelise konkursi "Naised teaduses" tulevikutalendi tiitli. Kogu Euroopa ja Põhja-Ameerika peale anti tulevikutalendi tiitel välja vaid kolmele naisele. Vahisalu on olnud doktorantuuris Tartu ja Helsingi ülikoolis ning kaitsnud Soomes doktorikraadi. Praegu õpib ta Helsingi ülikoolis järeldoktorantuuris.

 

Kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Andrus Veerpalu lõpetab 22 aastat kestnud  sportlasekarjääri ja ei osalenud tervislikel põhjustel Holmenkolleni Maailmameistrivõistlustel.  40-aastase Veerpalu sõnul ei lubanud tema tervislik seisund Holmenkollenis starti tulla, et heidelda parima koha eest pjedestaalil. „Ettevalmistus ja tahtmine on suured, kogu meeskond ja taustajõud on teinud palju tööd, kuid tervis ja küllap ka vanus annavad signaali, millest tuleb ka kõige ambitsioonikamal sportlasel lähtuda. Oleme kitsamas ringis ka varem rääkinud võimalikust lõpetamisest, suur soov oli mõlemalt poolt panna ilus punkt just MM-il, kuid reaalne elu on midagi muud,“ ütles Veerpalu.

 

Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahvuskaaslaste programmi nõukogu kuulutavad välja Rahvuskaaslaste programmi üli-õpilasstipendiumide konkursi. SA Archimedes  on stipendiumiprogrammi korraldav ja nõustav asutus. Rahvuskaaslaste programmi stipendiumide väljaandmise eesmärk on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Stipendiumi võivad taotleda kesk- või kõrgharidusega noored väliseestlased, kes pole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased 10 aastat. 

 

Haapsalu Väikelastekodu tulekahjus pühapäeva, 20. veebruari pärastlõunal hukkus kümme hoolealust vanuses 7-21 eluaastat, kes surid vingumürgitusse. Nendega samas majatiivas, mis tules kõige rohkem kannatada sai, elas veel kümme last, kelle lastekodu töötajad suutsid evakueerida. 

 

81-aastaseks saav rõugelanna Karin Laine täiendas Kanadas Sovereign Lake’is peetud veteranide murdmaasuusatamise MMil oma auhinnakappi kolme kuldmedaliga. Veteranide MMidelt on ta võitnud nüüd kokku 28 kulda, üheksa hõbedat ja seitse pronksi. Karin Laine võitis MMil 80-84-aastaste naiste seas nii 5 km, 10 km kui ka 15 km ühisstardist vabatehnikasõidu. Kahel lühemal võistlusmaal oli tal kaks konkurenti ja pikimal distantsil üks. Laine võidud olid kindlad, sest kõigil kolmel distantsil teise koha saanud kanadalannat Olwyn Ringheimi edestas ta  5 km sõidus rohkem kui 18 minutiga, 10 km sõidus rohkem kui 50 minutiga ja 15 km sõidus ligi 55 minutiga.  Vanuseklassis N50+ võitis Ene Aigro 15 km vaba-tehnikasõidus hõbemedali  ja 30 km distantsil pronksmedali. Ühtekokku tegi võistlustel kaasa 1100 võistlejat 23 riigist. Postimees  

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo