Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Riigikogult 5. aprillil valitsuse moodustamiseks volitused saanud Andrus Ansip tutvustas president Toomas Hendrik Ilvesele Kadriorus ministrikandidaate ning riigipea nimetas ametisse uue valitsuse.
President Ilves soovis valitsusele head koostööd ja jõudu, ning juhtis vastsete võimumäelaste tähelepanu opositsioonigi olemasolule:

 

Jaanuari alguses Eestis käies avanes ka võimalus Narva külastamiseks. Muidugi nii Narva kui ka kogu Eesti oli sügava lume ja jääkorra all. Lume paksus oli umbes kaks jalga (70 cm). Kõndimine tänavatel oli raskendatud ja inimestel kukkumisi ja libastumisi palju. Peamaanteed olid aga puhtad ja korras. Viimaste aastate jooksul on Narva kesklinn muutunud palju. On kerkinud ilusad ärikeskused ja korralikud hotellid ja restoranid. Kuid läbikäimiskeel on ikka vene keel, sest seda räägib umbes 95% elanikkonnast. Eestlasi elab seal 2700-3000.

 

Pühapäeval,  27. märtsil toimus Tartu Ülikooli aulas arvult 15. Langenud vabadusvõitleja päeva konverents, mille nagu varasematelgi aastatel korraldas Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus. Konverentsi võttis vastu avalduse presidendile, valitsusele, riigikogule ja avalikkusele "Langenud Vabadusvõitleja Päeva, 27. märtsi kuulutamisest riiklikuks tähtpäevaks".

17. veebruaril avalikustas Rootsi väliministeerium 1989.-1991. a. Baltikumi sündmuste arengut käsitlevad Rootsi diplomaatide raportid. Ettekannete autorid olid peakonsul Leningradis 1989-1992 Dag Sebastian Ahlander ja konsul Riias 1989-1992 Lars Peter Fredén, kellelt peamiselt pärinevad valgustavad raportid välisministeeriumite olukorrast Baltikumis. Örjan Berneri raportitest, Rootsi suursaadik Moskvas 1989-1994, on avalikustatud osa.Süvenedes neisse raportidesse, väärivad Rootsi diplomaadid kiitust ja imetlust, et olid juba nii varakult sedavõrd hästi ja detailselt kursis Eestis toimuvate poliitiliste arengutega. 

 

Ajaleht Postimees avaldas Lea Altnurme ülevaate eelmisel aastal korraldatud avaliku arvamuste usuuuringutest. Kuigi need käsitlesid eelkõige kristlikke jm võõrusundite nähtusi, selgub sealt põnevaid andmeid ka maausu kohta. Nimelt usub 84% vastanuist, et loomadel on hing ning 65%, et taimedelgi on hing. Ligikaudu 20% vastanuist peab maausku eesti oma usuks. Samas pidas kristlust meie rahva usuks vaid 9% vastanuist. Eriti tähelepanuväärne on, et 51% eestlastest peab enda kohta kehtivaks maausulist usutunnistust: pean pühaks esivanemate põlist pärandit ja loodust ning järgin võimalusel vanu rahvausu kombeid. Maausu-usutunnistuse sõnastuse koostas avaliku arvamuse uuringu jaoks Lea Altnurme koos Maavalla kojaga. Uuringu tulemused on kooskõlas senise oletusega, et suur osa eestlasi järgib maausu tavasid ja uskumusi. Kuna aga sõna usk seos-tatakse eelkõige vägivaldse ajaloo ning sallimatu kristliku õpetusega, ei soovi eestlased seda oma põlispärimuse kohta kasutada.   Maavald.ee Pikemalt uuringust ajalehes Postimees 20. 03. 2011 artiklis “Lea Altnurme: eestlased usulises pöördes”.

 

21. märtsil anti lumisel Tallinna lauluväljakul suvisele noorte laulu- ja tantsupeole uhke avapauk. Kui peo alguseni oli jäänud veel sadakond päeva, sõitsid umbes 600 8-12-aastast last Tallinna kokku. Edelaraudtee pakutud tasuta rongisõit oli nii mõnelegi lapsele elamus omaette.  Laulu- ja tantsupeo avalöögil meeldis lastele kõige rohkem ühislaulmine ja meisterdamine. Nimelt oli laululava klaassaalis üles seatud suur käsitöö õpituba, kus lapsed meisterdasid nukke, taskuid, tegid punutisi ning harjutasid puutööd. Selle kõige sekka said nad koos Jaak Johansoniga ka laulu «lahti lükata». «Hei, poisid, kas olete valmis? Siis lükkame korraga. Peipsi koha pealt lükkame lahti selle väikese Maarjamaa,» kõlas üle klaassaali «Lahtilükka-mise» laul.

 

Vabariigi valimiskomisjoni teatel on mandaatide jaotus riigikogus järgmine: Reformierakond võtab 33 kohta, Keskerakond 26, IRL 23 ja sotsid 19. Protsentuaalselt tähendab see, et Reform kogus 28,6 protsenti häältest, Keskerakond 23,3, IRL 20,5 ja sotsid 17,1 protsenti. Riigikokku pääsesid ainult need 4 erakonda. 

 

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioon otsustas läbi viia eri- ja sooduspensionide reformi ning kehtestada tasuta kõrgharidus. Reformierakonna ja IRLi läbirääkimisdelegatsioonid jõudsid 23. märtsil kokkuleppele uue valitsusliidu 55-leheküljelises tegevuskava eelnõus. Reformierakonna esimehe Andrus Anspi sõnul seab tegevusprogrammi eelnõu eesmärgiks viia riigieelarve ülejääki hiljemalt aastaks 2014 ja vähendada ülejärgmisest aastast tööjõumakse.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo