Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei – 75

 

Eestlased on väikerahvas, kelle suhteid ümbritseva maailmaga on aastatuhandeid määranud geograafiline asend. Eesti tugevuse aluseks ei ole olnud kunagi agressiivsus, vaid rahva alalhoidlikkus, töökus, paindlikkus ja kohanemisvõime. Aga ka eestlaste isiklik, majanduslik ja kultuuriline kehtestamine erinevatel ajastutel meile antud mänguruumi piirides ning oskus reageerida kiiretele muutustele ühiskonnas. Tänavune aasta on Eesti Vabariigi 95. juubeliaasta. Kuid samuti tähistab tänavu oma 75. sünnipäeva Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei. Vahetult enne Võidupäeva ja Jaanipäeva korraldasid Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves Kadrioru Roosiaias kokkusaamise neile inimestele, kes erinevatel aegadel on töötanud või töötavad presidendi kantseleis.  Kutsutud oli  400 inimest ning jällenägemise rõõm oli suur. Tänutäheks said kõik kohalolijad kingituseks sisuka raamatu „VPK. Vabariigi Presidendi Kantselei. Inimesed. Ajalugu. Institutsioon. Maja. Muutused. Tulemiste ja lahkumiste lood.“ Koostaja: Kaidi Aher. Toimetus: Erki Holmberg, Toomas Kiho, Siim Raie, Vaike Siirus, Toomas Sildam.

 

valga ausammasERR – Vabadussõja oluliste võitluste paigas Valgas taasavati 16. augusti õhtul nelja meetri kõrgune Vabadussõja ausammas, mille skulptor Jaak Soans taastas professor Amandus Adamsoni tehtud pronkskuju täismahus fotode põhjal, sest originaali ei ole õnnestunud leida.
Valga on üks viimaseid maakonnakeskusi Eestis, kus Vabadussõja ausammas seni veel taastamata oli.
Vabadussõja ausamba taastamise eest Valga linnapargis on palju aastaid seisnud linnas tegutsev Isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon ja selle juht major Meelis Kivi. 1925. aastal avatud ausamba kavandi ja kuju valmistas professor Amandus Adamson. 1940. aastal aga sammas lõhuti.

rebane ja ubaFotol ETV spordireporterid Raul Rebane (vasakul) ja Toomas Uba iseseisva Eesti esimestel päevadel 1991.a. Tokyo olümpiamängudel otsereportaaži tegemas.    Foto: Postimees

 

Kõigil, kes olid 20. augustil 1991 piisavalt vanad, et asja mõista, on oma lugu, kuidas Eesti taasiseseisvumine neile tuli. Üsna ebatavaliselt tuli see ETV spordireporteritele Toomas Ubale ja Raul Rebasele.
TV otseülekanded Tokyo kergejõustiku maailmameistrivõistlustelt pidid algama 23. augustil 1991 ja me pidime koos Toomas Ubaga Tallinnast ära lendama 20. augustil.

meri kiri"Palun koostage 2-3 teksti, milles oleksid esitatud poliitilised ja riigiõiguslikud argumendid, millega Eesti Vabariik kõige kiiremas korras taotleb rahvusvahelist tunnustamist," kirjutas toonane välisminister Lennart Meri Soomest 21. augustil 1991 – kaks tundi pärast Eesti iseseisvuse taastamist.

 

"Palun kõik muud tegevused lugeda selle töö kõrval teisejärgulisteks. See on käsk," joonis Meri viimase lause suisa alla.

 

"Nõukogude Liidu legaalset valitsust enam ei eksisteeri," jätkas Meri: "Meie taotluse riigiõiguslikuks realiseerimiseks tuleb aega lugeda tundidega."

 

Foto: Välisministeerium

 

 

 

 

 

 

 

 

 

savisaar malestuskivi

Vasakult: Vilniuse linnapea Arturas Zuokas, Riia linnapea Nilš Ušakovs ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar.  Foto: Mati Hiis/Õhtuleht

 

Tallinnas Harjumäel asuval 20. augusti väljakul avasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Riia linnapea Nilš Ušakovs ja Vilniuse linnapea Arturas Zuokas 20. augustil  Balti keti mälestuskivi.

Ülikoolid ei saanud tänavu kõiki plaanitud õppekohti täis, sest tasuta kohti on oluliselt rohkem kui varem ja ka õpilastel valikuvõimalused olid varasemast suuremad.
Tänu kõrgharidusreformile suurenes ülikoolides tasuta õppekohtade arv ning tänu sellele jäi nii mitmelgi erialal palju õppekohti hoopis vabaks.
Tartu ülikoolis ei esitatud näiteks klassikalise filoloogia magistriõppekavale ühtegi avaldust. Bakalaureusetasemel jäi erinevatel õppekavadel vabaks umbes 150 õppekohta ja magistris umbes sada kohta.

Armsad inimesed.
Siin maal ei ole tõesti kõrgeid mägesid. Kuid Eesti rahvas on oma imeväe ja kummaliste laululugudega võitnud väga kõrgeid tippe.
Siin maal on meie inimestes tohutut jõudu, tohutult  palju lootust ja sihikindlust, sitkust ja hoolivust, usku ja armastust, vaba tahet ja soovi pürgida parima poole.

eest lipp laulupeolEesti lipp lehvimas laulupeol  Foto: Tanel Meos/delfi.ee

 

Tartus algasid taasiseseisvuspäeva pidustused tasuta öölaulupeoga Järjepidevus, mis meelitas Tartu lauluväljakule ülisuure rahvahulga.
Järjepidevusel astusid üles paljud tuntud lauljad ja muusikud - Lenna Kuurmaa, Siiri Sisask, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Tõnis Mägi, Toomas Lunge, Mari Pokinen, Liisi Koikson, Ott Lepland, Riho Sibul, Laura Põldvere, Rain Simmul, Jaan Sööt, Gerli Padar, Sandra Nurmsalu jpt. Ansamblitest osalesid The Sun, Ultima Thule, Pantokraator, Justament, Jäääär, Mahavok, Rosta Aknad, Singer Vinger, Jääboiler jt.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo