Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

25. juunil õnnestus Viljandimaa ulukiuurijal Marko Kübarsepal esimest korda Baltimaades panna jälgimisseade kaela hundile; noor emane võsavillem püüti lõksu Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargi lõunaosas.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna kiskjate seire peaspetsialistina töötav Kübarsepp rääkis, et ehkki hundile raadiokaeluse panemisest on mõeldud aastaid, ei olnud aga selleks eriti sihipäraselt tegutsetud, kuid nüüd sai asi põhjalikult ette võetud ning susi jäi lõksu kahe ja poole nädalaga, kirjutas ajaleht Sakala.

Aasta suurimad arheoloogilised väljakaevamised toimuvad Tallinna kesklinnas Kunstiakadeemia krundil.  Kaasa löövad kolme Eesti ülikooli tudengid.
Alates 13. juunist 2011 toimuvad Eesti Kunstiakadeemia kinnistul Tartu mnt 1 arheoloogilisi kaevamisi ettevalmistavad tööd. Juulis alustatakse u 1000 m2 suuruse ala uurimist Kunstiakadeemia lammutatud hoone õuealal. Tööd viib läbi OÜ Agu EMS, kaevamisi juhivad arheoloogid Gurly Vedru ja Guido Toos. Välitöödel osalevad lisaks arheoloogiafirma töölistele ka Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli tudengid.

XI noorte laulu- ja tantsupeo «maa ja ilm» 1.-3. juulil Tallinnas

Esmakordselt peeti laulu- ja tantsupidu ühes ja samas keskkonnas Lauluväljakul ning nad moodustasid ühise alguse ja lõpuga suure tervikjutustuse sellest, mis maa see selline on.
Programmijuht Raul Talmari sõnul loodab ta, et publikul jäi ka pärast peo lõppu küsimus, mis maa see on, kes sellist pidu teeb. Ühe kunstilise juhi Märt Agu sõnul võib noorte tantsu ja laulupeo Euroopa kultuuripealinna programmi raames kokku võtta kui «Selle maa lood Lauluväljakul.»
1. juulil peo avamisel küsiti «Mis maa see on?» See sai vastuse 3. juulil laulupeo lõpus, kui tantsijad ja lauljad esitasid koos teose «Laul Põhjamaast.»

USA välisministeerium teatas 27. juunil, et lisas Eesti ja Valgevene inimkaubanduse vaatlusnimekirja (tier 2 watch list), sest riikides pole piisavalt saavutatud prostitutsiooni ja sunnitöö tõkestamisel.
Ühendriikide välisministeeriumi iga-aastases raportis jäeti muutmata ka hinnang Venemaale, mis on nimekirjas juba kaheksandat aastat järjest, kuid märgiti ära võimude jõupingutusi olukorra parandamiseks.

Käes on aasta kõrghetk, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lühimad ööd.
Pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt pühi pidama. Suurte päevade kõrghetk on leedolaupäeva õhtul ja öösel enne suurt päevapööret. Leedopäeval, 24. pärnakuud pöörab päike pesast välja. Päevad hakkavad taas lühemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa ehk jõulude poole.

Hiljuti väisas Monaco vürst Albert II Tallinna. Kadriorus kostitas Rivieral asuva lilliputiriigi monarhi ka Toomas Hendrik Ilves. Nähtavasti oli Kadriorus toimunud kohtumine eriliselt südamlik, sest regent kutsus Eesti presidendi oma pulma.
Visiidi käigus jutles kääbusriigi liider Kaubandus- ja Tööstuskoja esimehe Toomas Lumaniga ja külastas  Vanalinna Hariduskolleegiumit ning KUMU kunstimuuseumit. Samuti osales vürst elektriautode maratonil, kus Tallinnast asus Monte Carlo poole teele 15 elektriautot.

Opositsiooniline Keskerakond esitas presidendikandidaadiks Euroopa Parlamendi saadiku Indrek Tarandi, kes ütles 18. juunil Keskerakonna volikogu ees peetud kõnes, et tema kandideerimisest võidavad kõik.
Tarand ütles oma kõne alguses, et: ”XXI sajandi teise kümnendi hakatuses oleme Eesti Vabariigis olukorra ees, kus juhtiv valitsuspartei ütleb implitsiitselt ja peaminister, kes äsja valiti vastaskandidaadita valimistel taas Reformierakonna esimeheks, eksplitsiitselt: „Ühe kandidaadiga valimised ongi normaalne demokraatia ja kahega on demokraatia simuleerimine!“.

Leedus kurdetakse, et riik on pärast taasiseseisvumist kaotanud ligi viiendiku elanikkonnast, kuid ka Läti ja Eesti elanike arv on selle ajaga 15-16% vähenenud, kinnitavad Leedu teadlased.
Statistika andmeil elas 1990. aastal Leedus 3,69 miljonit inimest, Lätis 2,66 miljonit ja Eestis 1,57 miljo-nit. Leedus selgus 2011. aasta rahvaloendusel, et elanike arv on 3,05 miljonit. Lätis ja Eestis on ametliku statistika kohaselt vastavalt 2,23 miljonit ja 1,34 miljonit elanikku.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo