Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eesti hakkab järgmise aasta maist väljastama riigis püsivalt viibivatele välismaalastele uut liiki isikut tõendavaid dokumente.
See on biomeetriliste andmetega, elamisloa ja tööloa andmeid sisaldav elamisloakaart, mis võimaldab elektroonilistes keskkondades isiku tuvastamist ja allkirja andmist sarnaselt isikutunnistusele.
Siseminister Marko Pomerantsi sõnul on tegemist ID-kaardi formaadis dokumendiga, millele on kantud ka omaniku sõrmejäljed.

EstWin projekti raames arendatav kuni 100 Mbit/s internetivõrk võib mõnel pool maapiirkondade elanikeni jõuda varemgi kui osade linnaklientideni, hindas Eesti Lairiba Arendamise SA juht Olav Harjo.
EstWini projekti raames näiteks linnadesse ülikiiret võrku ei rajata. Harjo sõnul pole mõtet avalikku raha võrgu ehitamiseks kulutada seal, kus erasektor on nagunii valmis ise investeerima.

Euroopa Keskpank pole rahul, et Eesti määras oma kõrgemate riigiteenistujate palgaseadusega ametnike palga juba ette eurodes. Pank tegi ametliku soovituse, kuigi Eesti pool ei küsinud seaduse osas üldse panga hinnangut, kirjutab 25. veebruari Äripäev.
KUKU raadio päringu peale teatati Euroopa Keskpangast, et pank tõesti tegeleb selle seadusega ja koostab oma ametliku arvamuse. Euroopa Keskpanga arvamus jõudis KUKU raadioni vabariigi aastapäeval. Euroopa Keskpanga (EKP) ametlikus arvamuses seisab: "Riikide ametiasutustel on kohustus konsulteerida EKPga seoses tema pädevusse kuuluvate õigusaktide eelnõudega. Vääringu küsmused kuuluvad selgelt EKP pädevusvaldkonda. Liikmesriigid peavad tagama, et EKPga konsulteeritakse vajalikul etapil, mis võimaldab õigusakti algatanud asutusel enne sisuliste otsuste langetamist arvesse võtta EKP arvamust.

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul peame loobuma suhtumisest, et meie tegevusest hoolimata läheb elus kõik üht või teistpidi niikuinii.

Ilvese sõnul sünnitab majanduskriis lisaks ainelisele nappusele ka abituse tunnet, et niikuinii ei saa midagi teha. "Me peame loobuma teismelise fatalismist, et kõik läheb üht või teistpidi niikuinii. Elus ei ole niikuiniisid, isegi meie riigi tagasisaamise võit ei tulnud niikuinii," rõhutas president 24. veebruaril vabariigi 92. aastapäeva puhul peetud kõnes.

Abituse tunnet toidavad presidendi hinnangul meie endi loodud minevikumüüdid. "Mis on olulisem – 700 aastat orjaööd või 92 aastat omariiklust? Mis on olulisem – 50 aastat okupatsiooni või 20 aastat oma ühiselt ehitet riiki? Kas me määratleme end oma rahvale osaks saanud kannatuste kaudu? Või seeläbi, mida oleme ise teinud?" küsis ta.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Euroopa Sotsiaalfond on õla alla pannud nutikate eestlaste algatusele pakkuda inimestele võimalust andmaks vastuseid internetikasutajate kõikidele küsimustele ning seda operatiivsemalt, kui infohiid Wikipedia.
Tegemist on Wikipedialaadse lahendusega, aga kogu info saamine toimub reaalajas. Maailma suurimas internetientsüklopeedias saavad teemasid lisada ja lugeda kõik kasutajad. Seevastu Tutoruno.ee on koondanud nii oskusteavet omavad spetsialistid kui ka selle teabe vajajad, pakkudes omavahelist suhtlust reaalajas.

Mitme Eesti meediaväljaande juhid käisid detsembris Kremli kulul Moskvas endiste sotsialismimaade  meediafoorumil, saades kingituseks sülearvuti. President Ilves ja Rahvus-ringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk on tauninud kingituste vastuvõtmist, teatas ERR.
ERR-i eetikanõunik Tammerk ütles, et ajakirjanikud peaksid hoiduma hinnaliste kinkide vastuvõtmisest, ning et see käib nii reporterite kui ka meediaväljaannete juhtide kohta, eriti just meediaväljaannete juhid peaksid olema teistele eeskujuks.
Meediafoorumi korraldas kohati varjamatult Eesti-vaenulik uudisteagentuur RIA ning selle peaesinejad olid Venemaa president Dmitri Medvedev ja välisminister Sergei Lavrov.

Välisturistide hulgas väga menukas KGB kongide muuseum Riia tänava hallis majas saab juurde suure ruumi, kus näidata filme ja pidada ka muuseumitunde, kirjutab 20. jaanuari Tartu Postimees.
Kaheksa aastat tagasi avatud Tartu linnamuuseumi filiaal näitab kunagise krediidikassa keldris olnud NKVD/KGB kinnipidamisruume, koridore ja kartsereid nii, nagu need toona olid.

... et lumekate, mis 3. jaanuari hommikuks oli Tallinnas kasvanud 62 cm paksuseks, on enim, mida pealinn oma turjakesel on iial korraga kandnud. Enne jõule sadas ju ühe raksuga Washington DC kandis maha pea 70 cm nagu naksti, mis oli erandlik, aga mitte ennekuulmatu. Eestis on muinasjutuliselt palju lund ja aina tuleb juurde, aga see ei tundu olevat rekordiliselt palju. Ilmselt on kõik asjad Põhja-Ameerikas ikkagi suuremõõtmelisemad, k.a. tsüklonid ja nende kandamid. Lumetormidest räägitakse siin harva; siin lihtsalt sajab. Vahel tugevamalt, vahel justkui hõljudes taeva poole tagasi. Kummaline on see, et praegu on Eestis just Tallinnas kõige enam lund sadanud, mitte kirde- ja kagu-Eestis, mida võiks pidada siinseks "lumevööndiks" (snow belt).

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo