Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eesti kultuuri ja ajaloo sümboli - Peterburi Jaani kiriku taastamistööde esimene etapp on  edukalt lõpule jõudnud.

6. märtsil 2010  tulevase altari ees  pühitseti sisse kullatud rist ja järgmisel hommikul  tornikiiver koos ristiga  tõsteti paika. Kullatud risti valmistamine sai teoks tänu 147 Peterburi ja Leningradi kõrgkoolides õppinud eestlase  annetustele, kelle jaoks Jaani kiriku renoveerimine on üllas ja ajalooliselt märkimisväärne idee. Tahame või ei taha, aga fakt on see, et  professionaalne kultuur sai alguse just Peterburist.

Kuus suuremat Eesti ajalehte jätsid 18. märtsi numbris ühe lehekülje tühjaks, neist Postimees, Õhtuleht ja Äripäev ilmusid tühja esiküljega.
Tekstita ja pildita lehekülje selgituseks märkisid lehed, et selline on Eesti ajakirjanduse tulevik, kui riigikogu võtab vastu justiitsminister Rein Langi esitatud nn ajakirjanduse allikakaitse seaduseelnõu 656 SE, mis võimaldaks uurivat ajakirjandust viljelevaid ajakirjanikke vangi panna, kohustada neid infot andnud allikate nimesid avaldama ning trahvida väljaandeid lihtsalt hoiatuseks, enne paljastavate artiklite ilmumist. 

Loodan, et kõik Põhja-Ameerikas pole veel päris lumelootusest loobunud. Üks hea sahmak võiks ju veel tulla. Või kuidas? Tänavu on igatahes klimatoloogiline kaardipakk segi aetud eesti talisportlaste kasuks: kus pole olnd, (nt Torontos), meil on küllaga! Enne pisukest küünlakuu lõpu sula oli Eestis temperatuur allapool nulli 48 päeva järjest. Ja määrdunud lund pidevalt kattis uus valge sadu. Isegi Eesti saartel saavad lapsed veel kevadpäikeses suusatada (Kihnus siiani 42 cm, Ruhnus 41, sise-Saaremaal 56 ja Kõpu poolsaarel Hiiumaal 33 cm lund). Vanad saavad samas tõukekelguga leiva järgi sõita. Või kas tõesti vanad?

11. märtsil 20 aastat tagasi kogunes Eesti Kongress esimesele istungile ja sõnastas Eesti iseseisvuse taastamise aluseks saanud riigiõiguslikud ja poliitilised seisukohad.
1990. aastal Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee esimeseks esimeheks valitud Tunne Kelami sõnul sai kongress oma mandaadi tänu Eesti suurimale kodanikualgatusele, 1989. aastal alanud kodanike registreerimisele, mille tulemusena määratles ennast Eesti kodanikuna 790 000 inimest, vahendasid ERRi teleuudised.

Eesti hakkab järgmise aasta maist väljastama riigis püsivalt viibivatele välismaalastele uut liiki isikut tõendavaid dokumente.
See on biomeetriliste andmetega, elamisloa ja tööloa andmeid sisaldav elamisloakaart, mis võimaldab elektroonilistes keskkondades isiku tuvastamist ja allkirja andmist sarnaselt isikutunnistusele.
Siseminister Marko Pomerantsi sõnul on tegemist ID-kaardi formaadis dokumendiga, millele on kantud ka omaniku sõrmejäljed.

EstWin projekti raames arendatav kuni 100 Mbit/s internetivõrk võib mõnel pool maapiirkondade elanikeni jõuda varemgi kui osade linnaklientideni, hindas Eesti Lairiba Arendamise SA juht Olav Harjo.
EstWini projekti raames näiteks linnadesse ülikiiret võrku ei rajata. Harjo sõnul pole mõtet avalikku raha võrgu ehitamiseks kulutada seal, kus erasektor on nagunii valmis ise investeerima.

Euroopa Keskpank pole rahul, et Eesti määras oma kõrgemate riigiteenistujate palgaseadusega ametnike palga juba ette eurodes. Pank tegi ametliku soovituse, kuigi Eesti pool ei küsinud seaduse osas üldse panga hinnangut, kirjutab 25. veebruari Äripäev.
KUKU raadio päringu peale teatati Euroopa Keskpangast, et pank tõesti tegeleb selle seadusega ja koostab oma ametliku arvamuse. Euroopa Keskpanga arvamus jõudis KUKU raadioni vabariigi aastapäeval. Euroopa Keskpanga (EKP) ametlikus arvamuses seisab: "Riikide ametiasutustel on kohustus konsulteerida EKPga seoses tema pädevusse kuuluvate õigusaktide eelnõudega. Vääringu küsmused kuuluvad selgelt EKP pädevusvaldkonda. Liikmesriigid peavad tagama, et EKPga konsulteeritakse vajalikul etapil, mis võimaldab õigusakti algatanud asutusel enne sisuliste otsuste langetamist arvesse võtta EKP arvamust.

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul peame loobuma suhtumisest, et meie tegevusest hoolimata läheb elus kõik üht või teistpidi niikuinii.

Ilvese sõnul sünnitab majanduskriis lisaks ainelisele nappusele ka abituse tunnet, et niikuinii ei saa midagi teha. "Me peame loobuma teismelise fatalismist, et kõik läheb üht või teistpidi niikuinii. Elus ei ole niikuiniisid, isegi meie riigi tagasisaamise võit ei tulnud niikuinii," rõhutas president 24. veebruaril vabariigi 92. aastapäeva puhul peetud kõnes.

Abituse tunnet toidavad presidendi hinnangul meie endi loodud minevikumüüdid. "Mis on olulisem – 700 aastat orjaööd või 92 aastat omariiklust? Mis on olulisem – 50 aastat okupatsiooni või 20 aastat oma ühiselt ehitet riiki? Kas me määratleme end oma rahvale osaks saanud kannatuste kaudu? Või seeläbi, mida oleme ise teinud?" küsis ta.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo