Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Pärast Võnnu all saavutatud võitu Saksa Rauddiviisi ja Balti Landeswehri vastu andis 3. diviisi ülem kindralmajor Ernst-Johannes Põdder oma päevakäsuga korralduse, et samal päeval, 23. juunil 1919 „saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud.” Vabadussõda ei olnud veel kaugeltki lõppenud, kuid just selle võiduga olid eestlased ületanud tõsise psüühilise barjääri vaenlase ees ja Põdderil oli igati põhjust anda sel puhul käsk heisata lipud.   

 

7. juuni hommikul liitus Tartu linnas senise paarikümne kirikukella kõlakooriga uus tornikell. PEETRI KIRIKU uus kell kaalub 289 kg ning kuulub kirikukellade ja orelite asjatundja Toomas Mäevälja andmeil kaalu ja läbimõõdu (76 cm) poolest Eesti keskmiste hulka. Kella valasid 16. märtsil Saksamaal Gescheri meistrid. Tartusse saabus see 3. aprillil. Vastuvõtjate hulgas oli ka kella kinkija ja kiriku tornide remondi suurannetaja Tiit Veeber. «See on minu arust igati korda läinud ja vajalik asi,» ütles ta. «Valamise hetkel sai selle sisse inimese tahe ja mõte, mis kõlab ka igas kellalöögis. Ma usun, et see kestab kaua.»

 

Pärnu Keskväljakul toimunud Võidupüha paraadil oli rivis üle 1500 inimese. Tugev vihmasadu paraadi läbiviimist ei häirinud. Vihma tõttu kustus korraks president Toomas Hendrik Ilvese käes olnud tõrvik, millega ta saatis jaanitule maakondadesse. Keskväljaku ümbrus ja selle ümber asuvad tänavad olid vaatamata halvale ilmale rahvast tulvil. Kaitseliidu korraldatud Võidupüha paraadil rivistusid üles üksused pea kõikidest Kaitseliidu malevatest, Naiskodukaitse kompanii ning Kodutütarde ja Noorte Kotkaste vähendatud kompaniid. Lisaks võis rivis näha ka Tallinna riigikaitseõpilasi. Taktsammu aitasid hoida Kaitseliidu koondorkester, Kaitseväe orkester ning Politsei- ja piirivalveameti orkester. Paraadi lõppu kavandatud USA ja Poola hävitajate ja Eesti õhuväe lennuki ülesõit linnast jäi halva nähtavuse tõttu ära. Pärast paraadi said huvilised vaadata Pärnu sadama kail avatud kaitseväe ja Kaitseliidu lahingutehnika näitust ning külastada mereväe laevu Ristna ja Tasuja.

 

Demineerijad leidsid 24. mail Tallinnast Männikult 15 tonni maha maetud plahvatuslikku lõhkeainet, enamjaolt trotüüli. Demineerijate kaevetööd kestsid kolm päeva, enne kui  ala suudeti trotüülist puhtaks teha, sealt edasi toimetati lõhkeaine kaitseväe masinatel ja politsei eskordi saatel Tapale, kus leitu lõhkamise teel kahjutuks tehti. Operatsiooni olid kaasatud teadlased, meedikud, päästjad ja kaitseväelased, aga ka ajaloolased. Sõjaajaloolane Mati Õun lausus, et lõhke-aine pärines kohapealt, sest esimese Eesti vabariigi ajal tegutses seal pommide vala-mise töökoda ja lõhkeaine laboratoorium ning veel mõned  asutused ehk sisuli-selt Eesti vabariigi kaitse-tööstusettevõte. 

 

Välisminister Urmas Paeti hinnangul tuleks sünnijärgse kodakondsusega isikutele lubada topeltkodakondsust, selle üle arutleti eile õhtul valitsuse kabinetiistungil ning siseminister sai ülesande vastav analüüs sügisel valitsusele esitada. Topeltkodakondsuse võimaldamise küsimuse viis valitsuse kabinetiistungile välisministeerium, sest küsimus on korduvalt kerkinud Eesti välisesindustes. Nimelt ütleb põhiseadus, et sünnijärgset Eesti kodakondsust ei tohi kelleltki ära võta, kuid kodakondsusseaduse kohaselt peab isik, kes on lisaks Eesti kodakondsusele omandanud sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, 18-aastaseks saades ühest kodkondsusest loobuma. Esimene põlvkond jõuab sellesse ikka tuleval aastal.

 

Möödunud nädalal Aegna saare ja Naissaare vahelt merepõhjast avastatud allveelaeva vrakk asub Tallinna kesklinnast linnulennult vaid viieteistkümne kilomeetri kaugusel. Tundub väga lähedal, kuid sügavus teeb vraki nii kättesaamatuks, et Eestist suudab selle juurde sukelduda vaid kümmekond meest, kirjutab 30. mai Eesti Päevaleht.  Möödunud nädalal veeteede ameti uue mõõdistuslaevaga kogemata avastatud allveelaeva vrakk asub tegelikult sukeldujatele tuttavas kohas.

Rahandusminister nimetas ausust riiklikuks kuriteoks

Rahandusminister Jürgen Ligi lausus 30. mail, et Silver Meikari avalik teadaanne võõra raha Reformierakonnale annetamisest on kuritegu Eesti riigi vastu. Ligi selgitas oma sõnu sellega, et Meikar õõnestas oma teadaandega usku ausa poliitika tegemise võimalusse ja ka Eesti riiki. Meikari valelikkus oli Ligi sõnul selles, et Meikar näitas poliitikat räpasemana, kui see on, kuigi avalik asi peab ka näima aus. "See on korvamatu kahju, see on riiklik kuritegu," lausus Ligi.30. mail kogunes  Reformierakonna juhatus korralisele istungile ning sinna oli kutsutud ka Meikar, kes selgitas pool tundi, miks ta oli eelmisel nädalal avalikult teatanud Reformierakonnale võõra raha andmisest.Meikar süüdistas talle sularahas raha andmises Kalev Lillot ja kogu asja korraldamises justiitsminister Kristen Michalit. Ligi lausus, et temale jäi Meikari esinemine nõrgaks. Ligi ei saanud aru, miks ei rääkinud Meikar sellest erakonnas, vaid tuli selliste süüdistustega välja avalikult.

 

 

Eestis elab 1 294 236 püsielanikku, selgub statistikaameti 31. mail avalikustatud rahvaloenduse esialgsetest andmetest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5 protsendi võrra. Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 on naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7 protsenti (889 770 inimest) ja venelasena 24,8 protsenti (321 198 inimest), muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata. "Püsielanikud on siis isikud, kes elasid terve aasta jooksul alaliselt Eestis või saabusid enne loendusmomenti ja kavatsesid seda teha vähemalt 12 kuul järgnevalt," ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze pressikonverentsil ajakirjanikele. 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo